50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2022-02-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kalluk
Õppematerjali autor
AJALOO KT KYS 1. Milliste rahvaste kultuur mõjutas roomlaste kultuuri? V: Kreeka kultuur mõjutas roomlaste kultuuri kõige rohkem. 2. Mille võtsid roomlased kreeklastelt üle? Milles olid neist paremad, milles jäid alla? V:Roomlased võtsid üle kreeklaste kujutleva kunsti, poeetika ning sidusid enda usku kreeklaste usuga. Roomlased olid paremad: 1. sõjakunstis 2. poliitikas ja ehituskunstis Kreeklased olid paremad: 1. filosoofias 2. poeetikas 3. teistel humanitaaraladel 3. Miks ja mida üritati õpetada Rooma kesk- ja kõrgklassi noormeestele? Kuhu nad sageli õpinguteks saadeti? V: Rooma kesk- ja kõrgklassi noortele üritati õpetada Vana-Kreeka keelt ja kirjandust ja kõnekunst, mille tõttu saadeti nad Kreekasse õppima, sest seal olid õpetlased. 4. Miks roomlased pöörasid tähelepanu oma esiisade kommetele ja väärtustele? V: Sest nende usk oli seotud nende esivanematega. 5. Miks saabus rooma kultuuri kõrgaeg ju
latiinid - roomlased ning teised Latiumi elanikud, kes kõnelesid ladina keelt, etruskid Itaalia loodeosas, Etuuria maakonnas elanud elanikud, ploletaarlane vaene kodanik, patroon eestkostja, rikas kodanik, klient isik, kes oli eestkostja all, patriits põliste suursuguste suduvõsade liikmed Roomas, kellele kuulusid kodanikuõigused, plebei ülejäänud kodanikud peale patriitside, kes võisid osaleda rahvakoosolekul, rahvatribuun ametnik, kes kaitses plebeide õigusi, 12 tahvli seadus 12 pronkstahvlile kirjutatud Rooma esimesed seadused, mis olid üsna karmid, rooma õigus seaduste kogu, mille alukseks on võetud 12 tahvli seadus ning mille kohaselt on eraomand püha ja puutumatu, familia perekond, populus romanus Rooma rahvas, senat vanemate nõukogu, senaator senati liige, kes olid ametis eluaeg, magistraat valitsevad riigiametnikud, kes valiti enamasti üheks aastaks, nobiliteet riiki juhtinud kitsas perekondade ring, kuhu kuulusid part
ajaloolaste teosed. Mõnigi toonane ajaloolane kirjutas oma lähiminevikust või koguni kaasajast, seega sageli neist sündmustest, millest oli ise osa võtnud. Nii on kuulus riigimees Caesar tuntud ka ajalookirjutajana. Augustuse ajal kirjutanud ajaloolane Titus Livius oli Augustuse sõber ja vabariigi pooldaja ühekorraga. Augustuse innustusel ja toel kirjutas ta paljuosalise teose ,,Linna asutamisest alates", milles esitas Rooma ajaloo Romulusest ja Rooma rajamisest kuni Augustuseni. Ta eesmärk polnud mitte niivõrd ajaloolise tõe selgitamine, vaid ta püüdis ajaloost esile tuua seal sisalduvat õpetlikku sõnumit. Rooma kirjandus pärast Augustust Augustuse kuldsele ajale järgnes rooma kirjanduses nn hõbedane ajajärk. Kuigi siis ei kerkinud esile Vergiliusega võrreldavaid autoreid, ei tähendanud see kirjanduse allakäiku. Loodi näidendeid, luulet, filosoofia- ja ajalooliseid teoseid
Usk Roomas Nagu teada, olid roomlased iidsetest aegadest alates kõrgema kultuuritasemega etruskide ja kreeklaste mõju all. Seetõttu on raske eristada Rooma jumalaid võõrastest mõjudest. 1. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. 2. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad, näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. 3. Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vall
Küngastevahelisse orgu rajati sillutatud turu- ja koosolekuplats – foorum –, järsunõlvalisest Capitoliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Peagi hakati ehitama templeid ja teisi ühiskondlikke hooneid. Müüridega piirati lann alles IV sajandil. Roomlased uskusid, et Rooma rajati 21. aprillil 753 a. e. Kr. See daatum on antiikautorite poolt sootuks hiljem tagantjärgi välja arvestatud ja tal puudub usaldusväärne ajalooline põhjendus, kuid Rooma ajaloo traditsioonilise algpunktina kasutatakse seda tänapäevani. Legendaarse pärimuse järgi Rooma linna rajamisest oli linna rajaja Romulus roomlaste sõjajumala Marsi ja tema noore preestrinna Rhea Silvia poeg. Lugu jutustab, et tütarlapse isa, jõhker ning jumalakartmatu kuningas Amulius, käskis visata Romuluse koos tema kaksikvenna Remusega korvis Tiberi jõkke, et väärata ettekuulutust, mille kohaselt tema tütrepojad ta võimult tõukavad
Homerose eepostega. See räägib Trooja sõja kangelasest Aenasest, kes rändas tagasi oma kodulinna Itaalias ja pani alguse valitsejasoole, kust hiljem võrsus Rooma rajaja Romulus. Augustus uskus, et pärineb Romulusest ja nii ülistaski see eepos Augustuse esiisa. Ajalookirjutus Ajalugu hakati kirja panema kreeklaste eeskujul III saj. ekr. Tuntuim rooma ajaloolane Titus Livius pani kirja kogu Rooma ajaloo alates Romulusest kuni Augustuseni. Ta tugines alati vanematele ajaloolastele ja ei toonud välja senitundmatuid fakte, pigem püüdis edasi anda õpetlikku sõnumit, kuidas teatud voorused hoidsid riiki õitsvana (distsipliin, vaprus, patriotism, lihtsus). Moraalilangusega langes ka riik. Pani kirja palju värvikaid legende roomlaste vaprusest, mis kajastavad roomlaste endi ettekujutust minevikust. Peatükk 26 Idamaised ja hellenistlikud usundid Roomas
Homerose eepostega. See räägib Trooja sõja kangelasest Aenasest, kes rändas tagasi oma kodulinna Itaalias ja pani alguse valitsejasoole, kust hiljem võrsus Rooma rajaja Romulus. Augustus uskus, et pärineb Romulusest ja nii ülistaski see eepos Augustuse esiisa. Ajalookirjutus Ajalugu hakati kirja panema kreeklaste eeskujul III saj. ekr. Tuntuim rooma ajaloolane Titus Livius pani kirja kogu Rooma ajaloo alates Romulusest kuni Augustuseni. Ta tugines alati vanematele ajaloolastele ja ei toonud välja senitundmatuid fakte, pigem püüdis edasi anda õpetlikku sõnumit, kuidas teatud voorused hoidsid riiki õitsvana (distsipliin, vaprus, patriotism, lihtsus). Moraalilangusega langes ka riik. Pani kirja palju värvikaid legende roomlaste vaprusest, mis kajastavad roomlaste endi ettekujutust minevikust. Peatükk 26 Idamaised ja hellenistlikud usundid Roomas
Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik) Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a ekr (Kartaagogoa sõjad; Puunia sõjad) Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 a ekr (Caesar;Pompeius) Varane keisririik aastatel 30 e
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid