Kõik kriitilised arvutused tuleb teha paralleelselt kahel või enamal protsessoril, mis peavad kontrollima üksteise korrasolekut. 31. Aja ja sündmuste poolt juhitud süsteemid Sündmuste poolt juhitud süsteemis saab igasugune interaktsioon algatatud olulise muudatuse tõttu ümbritseva keskkonna olekus, mis toimuvad juhuslikel ajahetkedel. Aja poolt juhitud süsteemides on kõik interaktsioonid algatatud aja kulgemise järgi. Arvutisüsteem kontrollib vahetult möödunud ajaintervallis toimunud sündmuseid ja valib redigeerimiseks nende hulgast välja olulised. Lisaraskus tekib kellade sünkroniseerimisega. 32. Sardsüsteemid kitsamas ja laiemas mõttes Kitsamas mõttes tähendab sardsüsteem reaalaja süsteemi, mis on ehitatud seadme sisse ja ei ole tavakasutajale üldse märgatav. Sellistes rakendustes on tavaliselt tegemist mikroprotsessoritega ja spetsiaalsete kiipidega, mis on nii sisendi, kui väljundi poolt vahetult ühendatud juhitava/jälgitava objektiga.
Tellimuste planeerimisel on vaja teada, kui suure tõenäosusega müüakse rohkem kui 5000 pätsi päevas. Millist jaotusseadust tuleb kasutada? Normaaljaotus. 11. Millised suurused võivad omada negatiivseid väärtuseid? Millised allpool toodud suurustest keskväärtus, mood. 12. Märkida ära, millised tingimused peavad olema täidetud, et juhuslike sündmuste arv alluks Poissoni jaotusele. sündmused toimuvad harva, sündmused toimuvad kindlas ajaintervallis, sündmused on sõltumatud 13. Millised allpool toodud suurustest võivad omada negatiivseid väärtuseid?mood, keskväärtus Valikuuringud & statistiliste hüpoteeside kontroll - Test 7 1. Objektide hulk, mille kohta soovitakse vastavalt probleemülesandele saada informatsiooni, on kogum 2. On toodud neli erinevat valimi moodustamise kirjeldust. Millist valikumeetodit igal üksikul juhul kasutati? a
2. Arvutusviga on reeglina proportsionaalne suhtega D/N, kus D on mingi konstant Juhuslike arvude tekitamine: Selleks võib nimetada kolm moodust: juhuslike arvude tabelid; juhuslike arvude generaatorid; pseudojuhuslike arvude meetod. Jaotusseadus on tavaliselt ühtlane jaotus. Kõige suurem tabel on saadud spetsiaalse ruleti abil kokku 1 miljoni numbriga. Juhuslike arvude generaator: Kunagi kasutati selleks elektronarvutites müra generaatoreid. Nimelt raadiolambi müra. Kui mingis ajaintervallis müra tase ületas mingi etteantud läve paaris arv kordi, siis fikseeriti 0 ja kui paaritu arv kordi siis 1. Tuli perioodiliselt kontrollida kvaliteeti. Pseudojuhuslike arvude tekitamine: Pseudojuhuslike arvude saamiseks on välja töötatud mitmeid algoritme. Juhuslike arvude muundamine: Erinevate ülesannete lahendamisel tuleb modelleerida mitmesuguseid juhuslikke suurusi. Mistahes juhusliku suuruse väärtusi võib tekitada suvalise ,,standardse" juhusliku
(põhiprogramm on hüpe iseendale). 93. Mille poolest erineb aja poolt juhitud süsteem sündmuste poolt juhitud süsteemist? Kas ja miks saab ühte eelistada teisele? Sündmuste poolt juhitud süsteemis saab igasugune interaktsioon algatatud olulise muudatuse tõttu ümbritseva keskkonna olekus, mis toimuvad juhuslikel ajahetkedel. Aja poolt juhitud süsteemides on kõik interaktsioonid algatatud aja kulgemise järgi. Arvutisüsteem kontrollib vahetult möödunud ajaintervallis toimunud sündmuseid ja valib redigeerimiseks nende hulgast välja olulised. Lisaraskus tekib kellade sünkroniseerimisega.
L-teisendus ehk LapIace'I teisendus on integraalne teisenduvalem, mis loob üks-ühese vastavuse originaalfunktsioonide hulga (x(t)) ja kujutisfunktsioonide hulga (X(S)) vahel, kusjuures kujutise argumendiks on kompleksmuutjua S = a + jo. Vastavus on üks-ühene tingimusel, et kõik originaalfunktsioonide rahuldavad tingimust, et kõik t < 0 => x(t) = 0. LapIace'I teisendus on lineaarne integraalteisendus, mis arvestab x(t) hetkeväärtusi kogu ajaintervallis [0,oo). Ülekandefunktsioon on orienteeritud lineaarse süsteemi ülekandemudeli põhikarakteristik ja see määratakse väljund-ja sisendsuuruste operaatorkujutiste suhtega teisendatud süsteemivõrrandeis nulliste algtingimustel. Pidevaja süsteemi korral kasutatakse LapIace'I teisendust, diskreetaja puhul z-teisendust. Ülekandemaatriksit kasutatakse SIMO(SingelInput / MultiOutput), MISO (Multilnput / SingelOutput), MIMO (Multilnput / MultiOutput) süsteemi korral.
Põhiteoreem: R(x) CK , 0, siis on olemas selline kodeermisviis, mis kindlustab lõpliku edastuskiiruse korral edastuskanalis edastuse usaldatavuse tõenäosuse lähenemise ühele. R(x) on infotekkekiirus !!! 11. Müravaba kanali läbilaskevõime. (Slaididelt paragrahv 1, slaid 8; paragrahv 5, slaid 5) Müravaba tähendab, et vigasid ei ole, kõik jõuab vastuvõtjani. Seega läbilaskevõime on: 1 Ck [ Ik] = sup T k !!! Ik on signaali infohulk ajaintervallis ja Tk on ajaintervall. Kui puuduvad mürad, siis kogu infohulk, mis edastati jõuab vastuvõtjasse. Põhimõtteliselt võivad lisanduda vaid välised häired. Kogu sisendsignaal edastatakse. (Infohulga kohta paragrahv 2a slaididelt) 12. Pideva edastuskanali läbilaskevõime. (Slaididelt paragrahv 6, slaid 8-10, 13-15) Pidev edastuskanal on selline, milles toimuvad protsessid on pidevad või siis vaadeldakse protsesse vaadeldakse pidevalt
L–teisendus- LapIace'I teisendus on integraalne teisenduvalem, mis loob üks-ühese vastavuse originaalfunktsioonide hulga (x(t)) ja kujutisfunktsioonide hulga (X(S)) vahel, kusjuures kujutise argumendiks on kompleksmuutuja S = a + jo. Vastavus on üks-ühene tingimusel, et kõik originaalfunktsioonide rahuldavad tingimust, et kõik t < 0 => x(t) = 0. LapIace'I teisendus on lineaarne integraalteisendus, mis arvestab x(t) hetkeväärtusi kogu ajaintervallis [0,oo). Piirväärtusteoreemid- fikseerivad vastavuste asemel piirväärtuste võrdsused lim x(t) t läheneb 0 =limsX(s) s läheneb lõpmatusele ; limx(t) t läheneb lõpmatusele =limsx(s) s läheneb 0 . neid kasutatakse süsteemis alghetkel tekkida võivate hüppeliste muutuste kindlakstegemisel (t=> +0) tähendab piirväärtust alghetkel positiivsete ajamomentide poolelt tulles .pärast hüpet, kui seee hetkel t=0 esineb) samuti originaalfunktsiooni väärtuse leidmisel
ladina suurte tähtedega P,Q,R,S ja T. P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q,R ja S-sakk e QRS-kompleks vastab vatsakeste depolarisatsioonile, T-sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. Aeg, mis mõõdeti P-saki algusest kuni Q- saki alguseni vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele ja aeg Q-saki algusest T-saki lõpuni (Q-T-intervall) on vatsakeste elektriline süstol. Muutuste järgi elektrokardiogrammi kujus ja nendevahelises ajaintervallis saab iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ja müokardi seisundit.Esmakordselt registreeris inimese elektriokardiogrammi Willem Einthoven omaleiutatud geelkalvanomeetri abil. (1) 14 Südamelihase kokkutõmbejõud sõltub tema kontraktsioonieelsest pikkusest (selle määrab südame verega täitumine diastoolis), südamelihase energia-ning hapnikuvarudest. Kui
seda tutvustav informatsioon (reklaam) tarbijatele tähelepandavaks. Selleks tuleks arvestada järgmiste tähelepanu omadustega. Piiratud maht: inimesed suudavad korraga tähele panna üksnes väikest arvu objekte. Seepärast ei tohi edastatav sõnum olla ülearu keeruline. · Suur kiirus: tähelepanu võib väga kiiresti lülituda ümber ühelt objektilt teisele. See kompenseerib teatud määral tema piiratud mahu ja võimaldab kasutada lühikeses ajaintervallis mitut ärritajat. · Kohanemine: tähelepanu väheneb, kui pikema aja jooksul kasutada ühte ja sama ärritajat. Seepärast on oluline valida uudseid, dünaamilisi, kontrastseid, värvilisi ja ootamatuid ärritajaid (kõike, millega ei olda harjunud). · Seotus huvi või vajadusega: tähele pannakse rohkem seda infot, mis seondub inimeste hetkeprobleemide või huvidega. 20. Taju ja mälu Taju (perception) on psüühiline protsess, mille käigus inimese teadvuses tekib teda ümbritsetavatest
annaabi.ee 
