Ükski antipedagoogiliste mõtete esitaja ei suuda hävitada erinevusi laste ja täiskasvanute vahel. Laste sõbrad on lapsed, täiskasvanu võib olla lapse vastu sõbralik, aga mitte antipedagoogika poolt esitatud mõttes lapse sõber. Antipedagoogikal oli oma visioon ka koolikohustusest. Radikaalseim oli Ivan Illich. Tema järgi saavad õpilased suurema osa oma oskustest-teadmistest ilma õpetaja abita. Kui koolis üldse midagi õpitakse, on õpetajad pigem segajad kui aitajad. Tema käsitluse üks keskne mõiste oli nn peidetud õppeplaan (hidden curriculum) teadvustamata mõjud, mis suunavad õpilasi ja ka õpetajaid. Kohustusliku kooli asemel peaks olema paindlik õppimiskogemusi pakkuv võrgustik (learning webs), milles lapsed osalevad oma soovide ja tarvete kohaselt. Dearden esitas koolikohustuse kaitsmiseks neli argumenti: 1.koolil on nii palju pakkuda, et sellega tutvumist ei või jätta juhuse, s.t lapse enda valiku hoolde; 2
sunnitöö vaid vabatahtliku teenistusega. Talupoegade soovi võib seletada kahe asjaoluga. Esiteks kindlustatti iga püramiidi ehitusel osalev mees tööperioodil peavarju, riietuse, toidu ja väikese hüvitisega . Nelja kuu pärast, kui niilus põldudelt taandus pöördusid talupojad oma küladesse tagasi. Teiseks kujutas vaarao hauamonumendi juures töötamine igale egiptlasele auasja ja iseenesest mõistetavat kohustust.Suure ülesande täitmisele kaasa aitajad lootsid, et omandavad ka ise väikese osa jumalkuninga suramatusest. Nii suunduski igal aastal juni lõpus talupoegade vool Gizasse, kus nad majutati barakilaadsetesse hädapärastesse ehitistesse ning jagati kaheksameestelisse gruppidesse. Nüüd võis töö alata. Mehed sõisid parvedel üle Niiluse kivimurdu, murdsid seal kaljust lahti kiviploki ning andsid sellele haamrite, meislite, saagide ja puuride abil vajaliku kõrguse ja pikkuse ( 80 sentimeetrist 1,45 meetrini). Iga grupp
mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel. Emal ja isal, kes kasvatab kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. (Sotsiaalteenused, 2016). Kokkuvõtte inimese abi ja toetuse vajaduste kohta kriisi erinevates etappides: Kriisi šokifaasis vajavad inimesed võimalikult lihtsas vormis selgitusi ja need tuleb hiljem üle korrata. Šokiperioodis on peamiseks vajaduseks saada konkreetset turvalisust ja kaitset ning tunda, et aitajad kontrollivad olukorda. Näiteks asjatundlikud konkreetsed abinõud, lihtne informatsioon. Reaktsiooniperioodis inimene peab korduvalt kogema, et teda kuulatakse ära ja temast hoolitakse. Talle peab andma selget, praktilist ja ülekorratud informatsiooni olukorra kohta. Patsiendile tuleb anda võimalus olla ära kuulatud. Kriisi käsitlusperioodil lisaks inimese ärakuulamisele on oluline toetada tema iseseisvust ja tulevikku suunatust
Kuri silm võib olla kaasasündinud asi, millega ta teeb teistele halba. Inimene võib ka teisi hoiatada, et tal on selline silm ning et tuleks enda loomad ja lapsed ära panna. Üks teadjainimeste liike on ravijad, kes on tegelenud eelkõige inimeste ja loomade ravimisega. Raviti ravimtaimede ning ka sõnadega. Setu traditsioonis on selleks omaette sõna: sobija, sobimine. Sobija on hea alatooniga nimetus, nad teevad inimestele head. Pühakud Pühakud on reaalsed kaitsjad ja aitajad, kelle poole inimene enda palvetes pöördub. Lihtsam suhelda nendega, kui jumalatega, kuna kergem on palvet suunata, kui teatakse täpsemalt, kelle poole pöördutakse. Pühakud on elualade haldajad. Kristlikus traditsioonis pannakse lapsele nimi pühaku järgi. Setu traditsioonis pani lapsele nime lausa preester, kes vaatas, mis pühakupäeva paiku laps on sündinud ning andis lapsele selle nime. Nimepühak oli kohati nagu lapse isiklik kaitsja tema eluteel.
Depressioon on kogu perekonna mure Kui keegi on depressioonis, kannatab tavaliselt kogu perekond. Selles peatükis käsitleme levinumaid küsimusi seoses depressioonis inimese ja tema lähedastega. "Me hoolime sinust ja tahame aidata" Sageli on pereliikmete esimene reaktsioon hakata depressiooni all vaevleva inimese ümber sagima, et väljendada oma kaastunnet ja pakkuda abi. Tuhandete depressioonis inimestega vesteldes olen aru saanud, et mõnda liiki abi on ääretult vajalik, kuid mõned aitajad teevad asja hoopis hullemaks. "Kõik saab korda!", "Oh, asi pole ju nii hull!" on tavalised kommentaarid. Nad on öeldud heade kavatsustega, kuid neist ei ole kasu. Depressioonis inimene mõtleb selliseid kommentaare kuuldes peaaegu alati: "Nad ei saa minust aru!" või "Kust nad teavad, kui hull asi on?" Mõned märkused tunduvad esmapilgul olevat kaastundlikud, kuid peidavad endas varjatud
Kaheldi ka ühiskonna normide (väärtuste) üldkehtivuses. Nii Ameerika Ühendriikides, Inglismaal, Saksamaal kui ka Põhjamaades ilmus palju seniseid kasvatusarusaamu kritiseerivaid kirjutisi. Radikaalseim neist oli Ivan Illich, kes tegi küsitavaks kooli ja õppimise vahelise seose, sest õpilased saavad suurema osa oma oskustest ja teadmistest ilma õpetaja abita. Kui koolis tema sõnul üldse midagi õpitakse, siis on õpetajad pigem segajad kui aitajad. Illich oli äge koolikohustuse vastane. Vabadus tähendab tema hinnangul õigust kasvada selliseks, nagu ise soovid. Kohustusliku kooli asemel peaks olema paindlik õppimiskogemusi pakkuv võrgustik (learning webs), milles lapsed võiksid osaleda oma soovide ja huvide kohaselt. Koolideta ühiskonna idee ei leidnud siiski üheski riigis toetajaid. R. Dearden (1976) on esitanud koolikohustuse kaitsmiseks neli argumenti.
[…] 1944. aasta augusti lõpus evakueeriti osa Vaivara koonduslaagri kinnipeetavaid Punaarmee sissetungi ees Poola territooriumile Stutthofi koonduslaagrisse. Küsimused 1. Leidke allikatest näiteid, kuidas suhtuti Saksa okupatsiooni ajal vangistatutesse Eestis. 2. Miks ja millisel moel vange aidati? Kas aitajad olid teie arvates kangelased? Põhjendage oma arvamust! 3. Kuidas hindate a) Peebu abieluettepanekut? b) dekaan Herbert Niileri käitumist üliõpilast Dagmarit hoiatades? c) Elviine Hinsbergi ja Juku Rannametsa käitumist? d) laagri komandant Aleksander Laak’ i ja adjutant Ralf Gerretsi tegevust? 4. Kuidas püüdsid vangid säilitada inimväärikust, lootust ning vaimset tasakaalu? Arutlege, kuidas inimest saab moraalselt või sõnadega aidata.
armutute kristlaste kätte langeda. Nad pistsid üksteist vastastikku mõõkadega läbi ja langesid tulle. Kõige viimsed lasksid end vana preestrinaise poolt ära tappa, kes siis ise elusalt tulle läks. Nüüd alles tungisid rüütlid linna sisse, puistasid paganate põrmu tuulde ja tegid linna maatasa. Leedulased aga on ordurüütlitele igavest vaenu ja hukatust tõotanud.1 Nõnda võime sealtpoolt kindlasti abi loota. Parem oleks küll, kui meil võõrast abi tarvis ei oleks, sest aitajad nõuavad vaevatasu ja hakkavad meid varem või hiljem ise rõhuma. Meie ei ole väetid lapsed. Vennad Eestimaal on küll hädas, panevad aga ikka veel vahvasti vastu. Saarlased on veel üsna oma peremehed ja valmis võõraste võimu ka suurel maal murdma tulema. Kui meie nüüd korraga selja tagant rüütlite peale langeme, siis ehk võime neist küll jagu saada; on nad kord meie maalt välja aetud, küllap me siis ka rajade peal valvata mõistame.
annaabi.ee 
