ei ole maailmast ühtegi teadmisi. Esimesed teadmised saab ta aistingute abil. 7) Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus? Vaimus olevate ideede rikkus oleneb sellest, kui tähelepanelikult on saadud informatsiooni salvestatud/objekti vaadeldud, millest edasi areneb idee. SISU: Oma vaimus olevate ideede rikkust saab rikastada sellega, kui ollakse rohkem tähelepanelikumad. 8) Mis põhjusel on kujuneval inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Meeletega aistitavast on raske lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi, sest maailmas on ideede tekkimiseks nii palju informatsiooni, et ei jõuta objekte n-ö sügavamalt vaadelda vaid ollakse pinnapealsed, sest soovitakse kõike uut korraga avastada ja tunda saada. SISU: Inimene suudaks palju paremini oma ideid ja mõtteid arendada, kui maailmas poleks
7) Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus?Väljastpoolt saadud ideede rikkus pärineb sellest, kas objektid, millega nad kokku puutuvad, on rohkem või vähem mitmekesised; ja seestpoolt pärinevate ideedega oma vaimu tegevustest olenevalt sellest, kas nad reflekteerivad neid rohkem või vähem.Selged ja aredad ideed tekivad siis, kui ta uurib ja pöörab üksikasjadele tähelepanu. 8) Mis põhjusel on inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Lapsed kasvavad üles, hoides alalise tähelepanu all väliseid aistinguid, mõtlevad inimesed enne küpsesse ikka jõudmist harva tõsiselt järele selle üle, mis toimub nende sees, ja mõned sellega vaevalt et kunagi üleüldse tegelema hakkavad. Vastsündinud lapsi ümbritseb maailm täis uusi asju, mis nende meeli pidevalt ärritades [solicitation] tõmbavad pidevalt enda poole seda vaimu , mis ihaldab
Inimesed kasvavad seetõttu üles pöörates rohkem tähelepanu meelelisele maailmale ja jättes unarusse selle, mis toimub nende sees. 7) Vaimus olevate ideede rikkus sõltub sellest, kui palju üks või teine inimene väliste objektidega ning kui põhjalikult kokku puutub. Tähtis on ka see, kas vaim reflekteerib neid ideid rohkem või vähem. Mida rohkem asjadele tähelepanu pööratakse, seda täielikumad ja rikkamad inimeste ideed. 8) Meeltega aistitavast on raske lahti rebida kuna meie meeled ärritavad meid pidevalt, tajudes uusi asju ning nagu varem mainitud, meeldib vaimule uusi kogemusi saada, mistõttu ta pöörab vähem tähelepanu enda tegevuste peegeldamisele.
seisundi üle veenab selles, et enamik meie ideede allikas on väliskogemus? Enamik ideede allikaid on välismaailm, kuna lapse sündides pole tal ühtegi ideed nind ainuke võimalus neid saada on välismaailm. 7) Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus? See oleneb sellest, kui mitmekesised on need objektid, millega välismaailmas kokkupuudutakse ja samuti kui palju vaim seda informatsiooni töötleb. 8) Mis põhjusel on inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Sellest on raske lahti saada kuna see on alguses meie ainuke ideede saamise koht. See on lihtne viis saada ideid , kuid reflekteerimine on keeruline. BACON, F: Novum Organum, ilmus 1620 Tekstis on suurt rõhku pööratud vääradele mõtetele ja iidolitele, mis takistavad informatsiooni vastu võtta. Juttu on nljast inimmõtteid hõlmavast iidolitest, hõimuiidiloid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatriiidolid
6. Enamik meie ideede allikaks on välismaailm, kuna kui laps sünnib (tal puuduvad igasugused ideed) ning ainuke võimalik ideede saamise allikas on välismaailm mis lausa vägisi üritab lapse meeli ärritades tema mõstusesse trügida. 7. Vaimus olevate ideede rikkus oleneb sellest kui mitmekesise on need objektid, millega nad välismaailmas kokkupuutuvad ning ka sellest kui palju nende vaim väljastpoolt saadud ideid reflektreerib. 8. Meeltega aistitavast on meil raske end lahti rebida, kuna sündides on see ainuke ideede saamise allikas. Uute asjade avastamine pakub omamoodi mõnu ning niiviisi saada ideid on lihtne, neid aga reflekteerimiseks on vaja pingutada. 9. Ideede tajumine tähendab oma olemasolevate ideede tunnetamist ehk teadmist nende olemasolust. Ideed mille olemasolust ei olda teadlikud ei saa olla inimese vaimus. 10
uurima. Objektide üksikasjalikul uurimisel, märkame me selle juures järjest enam detaile ning saame juurde järjest enam tajumusi ning seega ka ideid ning teadmisi selle kohta. Kui inimene sünnib siis on tema ülesandeks tutvuda maailmaga, et saada ideid ning teadmisi. Maailmast tuleb nii palju informatsioooni, mis tekitavad nii palju ideid, et noores eas pole aega teadvustada oma sisemist maailma. Meeltega aistitavast on raske ennast lahti rebida, sest ideede tekkimiseks on maailmas nii palju materjali, millel ei näi lõppu tulevat ning sageli tahetakse aga muudkui täiendada oma teadmisi, et maailmaga kursis olla ning oma arvamust avaldada. Inimene saab aga küpseks, kui ta on võimeline iseennast teadvustama. Locke kirjutab oma essees ideede tekkimisest ja päritolust, mõtlemisest ning selle teadlikusest ning inimarust. Esse põhiideed on,et ideed ei ole kaasasündinud, mõtlemine
iseenda tegevusest. 8.) Vaimus olevate ideede rikkus oleneb sellest kui paljude ja kui erinevate objektidega nad kokku puutuvad. Sellest oleneb see millisel määral nad on erinevate ideedega täidetud. See oleneb sellest, kas objektid millega nad kokku puutuvad on rohkem või vähem mitmekesised. Seestpoolt tulevate ideedega aga olenevalt oma vaimu tegevusest - olenevalt sellest, kas nad reflekteerivad neid rohkem või vähem. 9.) Inimesel on raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi kuna reflektsioonid tekivad hiljem ja nõuavad palju rohkem tähelepanu. Seetõttu enamik lapsi omandabki oma vaimu tegevuste ideid üsna hilja, mõni ei omanda isegi oma elu jooksul oma vaimutegevusest selgeid ideid. Kuigi vaim tegutseb pidevalt, siis tema tegevused jäävad hõljuvate nägemuste taoliseks ja ei tekita piisavalt sügavaid muljeid selleks, et jätta vaimu selgeid, aredaid, kestvaid ideid. 10
7) Vaimus olevate ideede rikkus oleneb sellest, kui mitmekesiseid ideid suudavad pakkuda meid ümbritsevad objektid, samuti inimesest endast, tema sisemise meele omapärast. See sõltub sellest, kui palju välismaailmast saabuvatest ideedest reflekteerib inimene oma sisemise meelega, järelikult sellest, kas inimene suunab oma mõtted vaimu tegevusele. 8) Sest maailm on täis erinevaid väliseid ideid, mida on üsna lihtne omaks võtta. Seepärast on raske ennast meeltega aistitavast lahti rebida, kuna välistel ideedel ei näi lõppu olevat ja paljud tahavadki muudkui oma teadmisi täiendada, et ei mõtlegi sisemiste ideede vajalikkusele. Tuleks aga uurida oma siseelu, oma vaimutegevust. Seda teevad paraku vähesed. Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 Novum Organum Põhiideed ja iidolid: Bacon tutvustab oma töös uut mõtlemis- ja looduse uurimisviisi, mille järgi
Samamoodi on ka lapsega, kui ta sünnib. Talle on ainuke ideede saamise allikaks välismaailm. 7) Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus? Vaimus olevate ideede rikkus oleneb süvenemisest või siis üksikasjade uurimisest. Mida rohkem me midagi uurime ning sellesse süveneme, seda rohkem me teame ning seda rohkem on meil selle kohta ideid. Oleneb ka kui palju vaim neid ideid reflekteerib (peegeldab). 8) Mis põhjusel on inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Sellest on raske lahti rebida, sest inimesed ei mõtle tihti, mis nende sees toimub. Rohkem pööratakse tähelepanu välistele aistingutele ja inimese tegevused ei ole nii tähtsad. 9) Kuidas saate aru, et ideede tajumine on ideede omamine ? Kui inimesel on idee, siis ta peab seda tajuma. Ta peab aru saama, et tal on idee ning mis see endast kujutab. Kui ta seda tajub ning tunneb, saab ta aru, et tal on idee
tunnetatud füüsilistest objektidest. 7. Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus? Vaimus olevad ideed saavad rikkamaks siis kui ideed hakatakse tähelepanelikult uurima. Kui ei pöörata tähelepanu mingile ideele konkreetselt, siis on see lihtsalt idee, kui aga hakatakse ideele tähelepanu pöörama, siis saadakse aru idee erinevatest koostisosadest ning on võimalik uurida edasi erinevaid ideede koostisosasid osadena. 8. Mis põhjusel on inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Vastsündinud laste jaoks on kõik uus ja huvitav, seda just välismaailma näol. Uued objektid ärritavad ja tõmbavad nende vaimu enda poole ning lapsed hakkavad erinevaid objekte nautima ja tekib aistitavate objektide mitmekesine maailm. Kuna pideva tähelepanu all on aistingud ja ei pöörata tähelepanu vaimu sisemistele tegevustele, siis inimese kasvades ei taju nad ära seda hetke, mil peaks märkama ka
" (Freud: 183) Ühendades keele häälega naaseb Cixous preoidipaalse ema-lapse suhte juurde, aega, kus valitseb rohkem tundeaisting, hääl ja rütm kui nägemisaisting. See on fantastiliselt külluslik aeg, kus ei näi olevat kehade eristumist ega naudingute piiri, jagunemist minaks ja emaks. "Puuduta mind, hellita mind, sina nimetu olend, anna mulle mu enda mina!" (Cixous: 86) Ecriture feminine on kui alateadvuse "laul", mis avab sissepääsu tõrjutud mällu, äratab mälestuse esimesest aistitavast teadmisest, teadmise kehast erootilise naudingu allikana. See tagab sissepääsu ka keelde rütmina, helikujutisena ja kohalolekuna. See keha materiaalsusse kodeeritud laul peab juhtima feminiinset kirjutust. (Morris:148) "Feminiinne tekst ei või olla muud kui ümberlükkav. Ta on vulkaaniline; kirjutatuna lõhub ta vanad võimustruktuurid, maskuliinsed vormid, teist teed ei ole. Naisele ei ole kohta, kui ta pole mees. Kui ta on nais-tema, tähendab see käsku hajutada kõik,
annaabi.ee 
