14. HELLENISTLIK KUNST 4. saj II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. 5. saj jooksul eKr võtsid Makedoonlased üle palju kreeka kultuurist aga nad suutsid luua tugeva riigi. Makedoonia valitseja Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu taga levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. Aleksander suri noorena ja väepealikud jagasid tema hiigelriigi. Tekkisid hellenistlikud riigid, milles segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlike riikide ainuvalitsejate austamine lähenes mõnikord nende jumalaks pidamisele. 4. saj eKr laskis Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudeehitise – Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel asetsev joonia stiilis tempel ning seda kattis püramiiditaoline katus. Seda loeti üheks maailmaimeks ja Mausolose järgi hakati paraadlikke haudeehitise nimetama mausoleumideks. Valitsejate jumaldamise kõrval jäi religioosne temaatika kunstis tagaplaanile. Efesoses taastati
Arhailine riik lõi eeldused kirjutatud õiguse tekkimiseks. Oluline koht oli siin roomaõigusel. Roomlaste juriidilise mõtlemise nurgakiviks sai teatud protsess. Hagide süsteem-actio süsteem. Protsessuaalseid norme on siin raske eristada muust õigusest ja kohtute otsused ise loovad uut õigust. Rooma õiguse varajaseimas perioodis ei olnud kirjutatud õigusel palju tähtsust. Hiljem asendus actio süsteem kirjutatud õigusega, kuna võim liikus järjest rohkem ainuvalitsejate kätte. Praktikas pöörduti hellenistlike väärtuste juurde ehk hakati realiseerima kodifitseerimise põhimõtteid. Keiser Theodosiuse koodeks. Keskajal kujunes lokaal ehk partikulaarõigus. Alates XIII sajandist hakati koondama selliseid sätteid millega olid nõus läänihärrad. Eesmärk oli tavaõiguse teatavaks tegemine. Tegemist oli läänihärradele kuuluva avaliku õigusega, sest oma sisult koosnesid normid läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest. Linnade
Nii oli Augustus aastaid konsul ja tähtsamate provintside asevalitseja ning rahvatribuunina võis ta kasutada vetoõigust nii senati kui ka kõigi teiste magistraalide otsuste suhtes. Loomulikult oli Augustus ka senati liige. Ta võttis endale aunimetuse princeps (,,esimene"), mida oli juba ammusest ajast kasutatud kõige auväärsema senaatori tiitlina. Provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta ka imperaatori (,,käskija") tiitlit, millest sai edasipidi ainuvalitsejate peamisi nimetusi. Caesari lapsendatud pojana kandis Augustus rooma tava kohaselt muude nimede hulgas ka kasuisa nime. Samamoodi talitasid kõik Augustuse järeltulijad ja nii sai Caesari nimest samuti ainuvalitseja tiitel. Sellest tulenebki sõna keiser (klassikalises ladina keeles oli ,,Caesari" hääldus ,,kaesar")
Riigi üldine kehv olukord viis võimu ühelt monarhilt teisele, vabariigile, militaristis diktaatorile ja nii mitu korda, kuni Francisco Franco seda peale verist kodusõda suutis võimu säilitada. Neid näited võiks tuua veel ja veel ning neil oleks kõigil oma eesmärk, kohati sarnasem, kohati totaalselt erinev. Kuid tihti on muutuse vajaduse katalüsaatoriks halb majanduslik olukord ja segased ajad maailma- või regioonipoliitikas. Hetkel toimuv ,,Araabia kevad" võitleb võimul olevate ainuvalitsejate ja nende reziimide vastu, lootuses, et lootus toimuks terves poliitstruktuuris, tuues kaasa demokraatia, rohkem õiguseid ja vabadust. Siinkohal üritangi selgitada, kuidas on üldse võimalik olnud, et võimule pääsenud inimesed, kes hetkeseisuga on lihtrahva jaoks nii vastuvõetamatud, et pahameelega kaasneb ületõus suures osas araabia maailmas. Monarhid Monarhiat sai ülalpool küllaltki vähe mainitud, sest raske oleks kõige säravamat
juurde. 14) Kaitsevõime langus: 3. Rooma vabariigi langus, varane keisririik: 1) Vabariigi languse põhjused: Kodusõjad, Mariuse sõjaväereform. 2) Julius Caesari diktatuur 45-44 eKr. 3) Antonius – Caesari sõber, võitles Octavianusega, tappis ennast Kleopatra pärast. 4) Octavianus – Caesari poeg, võitles Antoniusega Rooma pärast, nimetas ennast hiljem võites ümber Keiser Augustuseks („auväärne“) 5) Imperaator – („käskija“) ainuvalitsejate edaspidine peamine nimetus 6) Kleopatra – Egiptuse riigi valitsejanna. 7) Keiser – tuleb Caesarist. Ainuvalitseja tiitel 8) Leegion – peamine väeüksus Rooma sõjaväes, mis koosnes umbes 5000 mehest. Raskerelvastuses jalaväelased ja ratsaväelased. 9) Õigusteaduse sünd – elukutselised õigusteadlased moodustasid terviklikud seadustekogud jne. 10) Romaniseerumine – poliitiliseks karjääriks arendati ladina keelt ja
· Sambad peenenevad ülevalt alla Antiikarhitektuur: Kreeka, Rooma Ajastu ja levik 1000 eKr 500 pKr Vahemeremaad (Hispaania, Itaalia, Sloveenia, Türgi, Prantsusmaa jne.) Euroopa kultuuri häll Teaduste areng Kunst Haridus Sport Teater Kreeka Templeid ehitati jumalate auks Linnade ehitamine Priene, Mileetos, Pergamon Elumajadel korrapärane ja ülevaatlik ülesehitus Taevast võlvitud kreeka tempel kutsus esile loodusega vahetus seoses viibimise tunde Isikukultus ja ainuvalitsejate austamine Arhitektuur Oluline oli templiehitus Sambad (dooria, joonia, korintos) Madal kolmnurkne viilkatus Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv täpselt kindlaks määratud Parthenon Ateena Ateena Parthenoni tempel 447 eKr 46 sammast (10m) 8 esisammast otsevaates Templi ots läänes ja siseneti idast Ehitatud kaldega, et vihmavesi valguks ära ja kaitseks maavärinate eest
punasefiguurilisel must. 10. Vaasimaalidel võib näha paljufiguurilisi piltjutustusi. Mis teemal need olid? Kuidas nende sisu muutus aja jooksul? Peamiseks teemaks oli kreeklaste võitlus koletistega. Hiljem hakati kujutama rohkem ka igapäevaseid olustikustseene ja lugusi veinijumal Dionysosest. 14.PEATÜKK Hellenistlik kunst 1. Mille poolest erineb hellenism varasemast kreeka kultuurist? Suudeti luua ühtne ja sõjaliselt tugev riik; ainuvalitsejate austamine lähenes mõnikord nende jumalaks pidamisele, surma ja hauataguse maailma kajastamine kunstis muutus olulisemaks, tähtsate inimeste kirstud kujundati majataolisteks sarkofaagideks; religioosne temaatika jäi kunstis suhteliselt tagaplaanile. 2. Kelle tegevus tegi võimalikuks hellenismi tekke ja leviku? Makedoonia valitseja Aleksandri 3. Kes olid uute hellenistlike riikide esimesed valitsejad? Hiigelriigi jagasid omavahel väepealikud 4
palju koopiaid Hakkas levima portreekunst, jäädvustati inimese isikupäraseid näojooni, Lysippos, Aleksander suure portree Hellenistlik kunst Makedoonlased võtsid üle palju kreeklaste kultuuri kogemusi Aleksandri tõttu levis see: Idas indiasse, põhjas kesk-aasiani, lõunas egiptuseni Aleksandri surm: Riik jagunes hellenistlikeks riikideks, hellenistlik kunst mitmekesine Mõned muutused: Hellenistlike riikide ainuvalitsejate austamine lähenes nende jumalaks pidamisele Pärsia asevalitseja Mausolos lasi endal ehitada haudehitise : Halikarnassose mausoleum- · Kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline · Kattis kõrge püramiiditaoline katus · 50 m kõrgune, maeti alusesse, ülal skulptuur hobuse rakend · ristkülikukujuline · Loeti üheks maailmaimeks · Paraadlikud haudehitised-mausoleumid(mausolos) · Artemisia (tema naine) maetakse sinna
Oli mitte ainult esimene senator, vaid ka esimene mees riigis. Rooma esimene keiser oli Augustus. Varase keisririigi ajal oli rooma riik endiselt res publica ja väliselt jätkus kõik nagu enne, ent sisuliselt oli võim koondunud ühele isikule. Augustus oli aastaid konsul ja tähtsamate provintside asevalitseja ning võis kasutada vetoõigust senati ja teiste magistraatide otsuse suhtes. Ta kandis imperaatori tiitlit, millest edaspidi sai ainuvalitsejate peamisi nimetusi. Keiser, mida augustus enda puhul samuti kasutas, tulenes Caesarist, kelle lapsendatud poeg ta oli. Alguses ei olnud keisrivõim päritav ja järgmine keiser võltus senatist. Praktikas soovis aga iga keiser pärandada võimu oma pärijale ja senat ei saanud vastu hakata. Kodanikkond. Perekond 1) Laiendatud perekond Oli põhiliseks majanduslikuks ja ühiskondlikuks üksuseks. Perekonda kuulus pater ja mater
Arhailine riik lõi eeldused kirjutatud õiguse tekkimiseks. Oluline koht oli siin roomaõigusel. Roomlaste juriidilise mõtlemise nurgakiviks sai teatud protsess. Hagide süsteem-actio süsteem. Protsessuaalseid norme on siin raske eristada muust õigusest ja kohtute otsused ise loovad uut õigust. Rooma õiguse varajaseimas perioodis ei olnud kirjutatud õigusel palju tähtsust. Hiljem asendus actio süsteem kirjutatud õigusega, kuna võim liikus järjest rohkem ainuvalitsejate kätte. Praktikas pöörduti hellenistlike väärtuste juurde ehk hakati realiseerima kodifitseerimise põhimõtteid. Keiser Theodosiuse koodeks. Keskajal kujunes lokaal ehk partikulaarõigus. Alates XIII sajandist hakati koondama selliseid sätteid millega olid nõus läänihärrad. Eesmärk oli tavaõiguse teatavaks tegemine. Tegemist oli läänihärradele kuuluva avaliku õigusega, sest oma sisult koosnesid normid läänihärrade õigustest ja talupoegade kohustustest. Linnade
annaabi.ee 
