Pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes Tsütoskelett Märksõnad;tsütoskelett, tsentrosoom, viburid, ripsmed Tsütoskelett - koosned niitjatest valkudest. Ül: moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel; rakumembraani, tuuma välismembraanis tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle Tsentrosoom - koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrikoolist Vibur - ehitus on sarnane tsentrikooli omaga. Ül: ainuraksetele liikumiseks. Ripsmed on analoogsed viburiga ning nende eristamine on raske. Taimerakk Märksõnad;rakukest, vaukoolid, plastiidid(kloorplastid,kroomplastid,leukoplastid) Rakukest - põhiline koostisaine on tselluloos. Küllalt suure veesisaldusega, suhtelised õhuke ja elastne. Kesta läbivad arvukad poorid. Ülesaneks on takistamine taimeraku liikumine ning on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise.
Näiteks sER, mille osakaal maksarakus suurenes vastuseks mingile toksilisele ainele, eemaldatakse selektiivselt kui mürgist ainet keskkonnas enam pole. Kolmandaks fagotsütoos. Esineb rakkudes, kes on spetsialiseerunud suuremate partiklite ja mikroorganismide fagotsüteerimisele. Näiteks makrofaagid ja neutrofiilid võivad alla neelata küllaltki suuri võõrkehi, moodustades fagosoomi. See ühineb samuti endosoomiga, moodustades fagolüsosoomi. Paljudele ainuraksetele loomadele on fagotsütoos toitumisviisiks. 6 Lüsosomaalsete ensüümide defektidest tingitud haigused Lüsosomaalsed ladestushaigused (storage diseases) on põhjustatud geneetilistest defektidest, mille tõttu üks või mitmed lüsosomaalsed hüdrolaasid puuduvad. Selle tulemusel kuhjuvad lagundamata jäänud ained lüsosoomi ning see avaldub patoloogiliste tagajärgedena.
tavapärased paarilised ei ole saadaval või need, mis on seotud inimtegevusega. Lisaks loomad, kes võivad olla füüsiliselt ja füsioloogiliselt võimelised paaritumiseks, kuid mitmetel põhjusel seda looduses siiski ei tee. Tüüpiline õpiku definitsioon sobib enamikele hulkraksetest organismidest, aga mitmetes situatsioonides see ei sobi: Definitsiooni kohaselt kehtib see ainult suguliselt paljunevatele organismidele, seega ei sobi see vegetatiivselt paljunevatele ainuraksetele organismidele ja mõningatele partenogeneetilistele organismidele. Bioloogid ei tea sageli, kas kaks morfoloogiliselt sarnast organismide gruppi on võimelised ristuma. Ringliikide puhul ristuvad lähedaste populatsioonide liikmed edukamalt kui kaugemate populatsioonide omad. Mõnel juhul võib olla füüsiliselt võimatu sama liigi loomadel paarituda. Siinkohal on tegemist aga inimese sekkumisega morfoloogilistesse muutustesse ja
hüdrofoobset plasmamembraani ning peavad seetõttu kasutama endotsütoosi. Fagotsütoos- esineb rakkudes, mis on spetsialiseerunud suuremate partiklite ja mikroorganismide fagotsüteerimisele ehk kahjutuks tegemisele. Imetajates on nendeks ühisest eellasest arenenud makrofaagid ehk suur-õgirakud ning neutrofiilid ehk vere valgelibled, mis suuri võõrkehi „alla neelates“ moodustavad fagosoomi. Fagosoomiga interakteerudes moodustab lüsosoom fagolüsosoomi. Paljudele ainuraksetele loomadele on fagotsütoos ainus toitumisviis. Pinotsütoos- lahustunud makromolekulide sissevõtmine väikeste vesiikulite abil. 13. Retseptorvalgud ja tunnusvalgud (antigeenid) membraanis, nende funktsioonid. 14. Liidused plasmamembraanis. Nende paiknemine, ehituslikud komponendid ja ülesanded. Näiteid liidustest? Näide: vere-ajurakkude barjäär 15. Organelli mõiste, tsütosooli mõiste. Ühekordse membraaniga organellid rakus
lagundamisprotsessist. Energiavahetus toimub keskkonnaga. Sinna antakse energiat ja sealt võetakse energiat. 4. Stabiilne sisekeskkond püsiv keemiline koostis, püsiv pH (enamasti 7). Püsisoojasus (imetajad ja linnud), kõigusoojasus (kalad, kahepaiksed, roomajad). 5. Paljunemine sugulisel (viljastatud munarakust) või mittesugulisel teel (vegetatiivselt või eostega). Suguline paljunemine on omane peamiselt hulkraksetele, mittesuguline ainuraksetele. 6. Arenemine sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulise paljunemisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist. Arenemine võib olla otsene või moondeline. Arengu käigus omandatakse uusi sise- ja välisehituslikke tunnuseid ning kohanetakse väliskeskkonnaga. Areng lõppeb surmaga. Eluiga sõltub pärilikkusest ja keskkonnateguritest. 7. Reageering ärritusele hulkraksed võtavad väliskeskkonna infot vastu meeleorganitega
vajaduste muutustele. Näiteks sER, mille osakaal maksarakus suurenes vastuseks mingile toksilisele ainele, eemaldatakse selektiivselt kui mürgist ainet keskkonnas enam pole. 3. Fagotsütoos - esineb rakkudes, kes on spetsialiseerunud suuremate partiklite ja mikroorganismide fagotsüteerimisele. Näiteks makrofaagid ja neutrofiilid võivad alla neelata küllaltki suuri võõrkehi, moodustades fagosoomi. See ühineb samuti endosoomiga, moodustades fagolüsosoomi. Paljudele ainuraksetele loomadele on fagotsütoos toitumisviisiks. Kokkuvõte: · Lüsosoomid on spetsialiseerunud rakusiseseks seedimiseks. · Nad sisaldavad paljusid hüdrolüütilisi ensüüme (pH optimum 5). 4.6. Mitokondrid Mitokondrid on ainuomased kõikidele eukarüootsetele rakkudele. Näit. maksarakus on keskmiselt 1000-2000 mitokondrit, mis moodustavad viiendiku raku ruumalast. Tema suurus on 5-10 µm.
vajaduste muutustele. Näiteks sER, mille osakaal maksarakus suurenes vastuseks mingile toksilisele ainele, eemaldatakse selektiivselt kui mürgist ainet keskkonnas enam pole. 3. Fagotsütoos - esineb rakkudes, kes on spetsialiseerunud suuremate partiklite ja mikroorganismide fagotsüteerimisele. Näiteks makrofaagid ja neutrofiilid võivad alla neelata küllaltki suuri võõrkehi, moodustades fagosoomi. See ühineb samuti endosoomiga, moodustades fagolüsosoomi. Paljudele ainuraksetele loomadele on fagotsütoos toitumisviisiks. Kokkuvõte: Lüsosoomid on spetsialiseerunud rakusiseseks seedimiseks. Nad sisaldavad paljusid hüdrolüütilisi ensüüme (pH optimum 5). 4.6. Mitokondrid Mitokondrid on ainuomased kõikidele eukarüootsetele rakkudele. Näit. maksarakus on keskmiselt 1000-2000 mitokondrit, mis moodustavad viiendiku raku ruumalast. Tema suurus on 5-10 µm. Mitokonder on väga plastiline organell, tema kuju võib väga kiiresti muutuda, nad on mobiilsed, s.t
makroseened paljudele loo madele toiduallikaks. Teadlased paigutavad k õik organis mid ühte süstee mi, milles neid rüh mitatakse suure hulga ühistunnuste alusel. Se ente klassifikatsioon on küllaltki ke eruline ja selle aluseks on niisugused tunnused nagu rakukesta esine mine v õi puudumine; rakukesta ke e miline koostis; toitumis ja e elkõige paljune misviis. Kõigepealt tuleb tõelistest seentest eristada ebatõelised seened. Ebatõelistest on limaseened lähedased ainuraksetele loo madele, eriti am ööbidele, teised ebatõelised seened, m unasseened, on lähedased vetikatele. T õ eliste seente hulgas on k õige tuntumad kübarseened m etsas ja torikud puutüvedel. Peale nende on veel palju mitmesuguseid haigusi p õhjustavaid seeni. Se eni leidub peaaegu k õikjal ja neid võib kohata väga erinevas keskkonnas. Lisaks söödavatele seentele on veel palju teisi kasulikke seeni. Ühed kõige tavalise mad nendest on pär mseened.
väikesed pungad. Need pungad suurenevad ja arenevad uueks organismiks. Pungumise teel paljunevad mõned üherakulised organismid. Mitoosi ajal tekib tuumakääv raku ühe serva lähedal ja tsütoplasma jaguneb ebavõrdsetesse osadesse. Selle tulemusena tekib üks suur rakk ja üks väike rakk pung. Pungas on niisamasugune täielik geenide komplekt nagu suures rakuski ja ta saab kasvada normaalse suurusega rakuks. Pooldumine- iseloomulik ainuraksetele organismidele. Vanim paljunemisviis, vajab ühte vanemorganismi, lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond, järglased on pärilikelt omadustelt vanematega ühesugused, evolutsioneeruvad aeglaselt; eoseline eoste ehk spooride abil; apomiktne ehk neitsisigimine, toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, viljastamata munarakust. Apomiksist esineb
raku vajaduste muutustele. Näiteks sER, mille osakaal maksarakus suurenes vastuseks mingile toksilisele ainele, eemaldatakse selektiivselt kui mürgist ainet keskkonnas enam pole. 3.Fagotsütoos. Esineb rakkudes, kes on spetsialiseerunud suuremate partiklite ja mikroorganismide fagotsüteerimisele. Näiteks makrofaagid ja neutrofiilid võivad alla neelata küllaltki suuri võõrkehi, moodustades fagosoomi. See ühineb samuti endosoomiga, moodustades fagolüsosoomi. Paljudele ainuraksetele loomadele on fagotsütoos toitumisviisiks. Kuidas satuvad lüsosomaalsed ensüümid Golgi kompleksist endosoomi? Lüsosomaalsed ensüümid kannavad unikaalset markerit - mannoos-6-fosfaat grupi näol (M6P), mis pannakse külge ainult lüsosomaalsetele ensüümidele. See toimub cis-Golgi alas, kus fosforüleeritakse lüsosomaalse ensüümi küljes olev mannoosi jääk. Trans-Golgi membraanis on aga retseptorvalk, mis tunneb ära M6P, sidudes endaga kõik M6P kandvad valgud.
radioaktiivsed isotoobid on lühikese poolestusajaga, kuid nad alati tekivad õnnetusel, kui võtta kaaliumjodiidi tablette siis ei saa radioaktiivne jood koguneda kilpnäärmesse ja ei teki kilpnäärme kasvajaid. 2. UV kiirgus, lühilaineline kiirgus, kuni 300 nm. Kaks allikat: 1.) päiksekiirgus ja 2.) kunstlik. Biotoimed: tagab loodusliku isepuhastuse mikroorganismidest, UV kiirgusel on 79 ainuraksetele hukutav toime. UV looduslikult kasutavad paljud putukad nägemiseks (inimsilmale on UV kahjulik). 3. UV kiirgus vahemikus 260- 280 nm, neeldub DNA-s eriti efektiivselt ning on hulkraksete pindmistele rakkudele mutageense toimega. UV-d kasutatakse ka teatud raviprotseduurides (psoriaasi leevendamiseks). 3. Nähtav valgus, kuni 750 nm. Nähtava valguse mõju taimedele, piirkonda jääb fotosünteetiliselt aktiivne kiirgusvahemik, klorofüllidel on kaks
ekspressiooni ning seetõttu ka biofilmi moodustumise, soodustab nn kroonilise fenotüübi teket. LadS-i mehhanismi kohta on vähem teada, kuidas ta mõjutab GacS-i signaali ülekandmis GacA-le. 11. Bakterite programmeeritud surm Rakkude programmeeritud surma on siiani peetud hulkraksete eukarüootidele omaseks protsessiks, mis aitab organismi kudedel diferentseeruda ning hoiab ära organismi hukkumise. Nüüd on leitud, et rakkude programmeeritud surm on iseloomulik ka ainuraksetele eukarüootidele ja isegi bakteritele. Bakterite programmeeritud surm võib toimuda kolmel moel: 1. toksiin-antitoksiin süsteemide abil esile kutsutud surm. Selle süsteemi abil võetakse signaal vastu keskkonnast või rakk-rakk kommunikatsioonist. 2. rakukesta lagundamisega seotud lüüs. Peptidoglükaani hüdrolaasid (mureiini hüdrolaasid) vahendavad lüütilist aktiivsust G(+) bakterites vastuseks keskkonnast tulnud signaalidele. 3
annaabi.ee 
