seisnud Kuivajõe kõrtsi ees. Nende järel tulid muusikamehed. Ojasoo teomees Tõnu Toomas oli endale ühe vana ahjuukse nööriga kaela riputanud ja lõi sellele keppidega trummi. Mõlemal pool trummimeest käisid marssi mängides kaks viiuldajat. Enamus neist võttis needsamad teibad, mis juba laupäeval kõrtsi juurde hunnikusse olid pandud. Mõned võtsid Kuivajõe kõrtsi juurde tulles tee äärest aiateibaid kaasa, nii mõnigi läks paljaste kätega. Mõned talupojad olid aga endale valmistanud piigitaolised relvad. Tulirelvi oli talupoegadel äärmiselt vähe. Kose-Uuemõisa meestest olid jahipüssid kahel. Ravila teomehel Villandi Jaani Jüril oli valge päraga püstol ,mis oli laetud kahe tinast kuuenööbiga. Püssid olid ka Kuimetsa meestel Aleksander Maybaumil ja Saueaugu Hansul ning Kaiu teomehel Penti Tõnul.
Jüritulle ohverdati, väljalastud kari aeti päripäeva jürisuitsust läbi. Lõkkes põletati risu ja rämpsu. 20. sajandi alguses ja teisel poolel mälestati jüritulega vahel ka jüripäeva ülestõusu. Karjamaagia Oluline oli peletada eemale metsloomad, vältida karja kadumist, tagada neile tervis ja hoida kari koos. Metsloomi peletati lõkke ja mitmete maagiliste kommetega nagu aiateivaste jm esemete kokku sidumisega (nende lõuad jäävad suletuks); ka lüpsti sümboolselt aiateibaid ja loeti seda tehes piimaloitse. Karjavits tuli koju tuua ja õhtul räästasse torgata, kus see püsis kogu suve. Selline käitumine tagas karjaõnne. Karjavitsa (või üldse okste) murdmine ja lõikamine oli sel päeval keelatud, sest murdmine kandus üle loomadele. Niisiis varuti vits eelmisel päeval või paar päeva varem. Ülepea oli esimene karjavits oluline maagiline ese, millega tuli ettevaatlikult toimida, sellega ei võinud asjatult loomi lüüa jne.
20. Hallitusseente kasu ja kahju inimesele. Näited kahju eritavad teistele organismidele keskkonda kahjulikke ja mürgiseid aineid, võib rikkuda raamatuid kui ka riietus- ja nahkesemeid. Kasu: nad muudavad orgaanilised ühendid anorgaanilisteks aineteks, neid vajavad ja tarbivad taimed. 21. Pärmseente kasutamine. Näited Neid on vaja pagaritoodete valmistamiseks ning õlle ja veini tegemiseks. 22. Miks on majavamm kahjulik? Mädandavad puuliipreid, telefoniposte, aiateibaid jms. 23. Samblikud-ehitus. 24. Missugused suhted on sambliku talluses seeneniitidel ja vetikate vahel? Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud (tsüanobakterid) 25. Leht- koorik- ja põõsassamblikud. Nende kirjeldus ja näited. Kooriksamblikud: kasvavad ühetaolise sileda või teralise koorikuna, tavaliselt kinnituvad väike tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada
ennast loll-õnnelikuna nagu köstri vasikas kellamehe kapsaaias. Ta on 19.a vana, töö pakub talle rohkem rõõmu kui juhtimine. Vilma-nägus, natuke ninatark tüdruk, kes tantsibpeoõhtutel karaktertantse ja elab nagu kõik teised tüdrukudki, kelle pole südameasjadega just eriti vedanud. Ta on kade omaealistele, kelle keel lendab suukoopas kui süstik, kes ei jää naljatamisega ega musunorimisega jänni. Ta on kinni omaenda kramplikus kapslis, ei leia sõnu,murrab peas mõtteid nagu aiateibaid ja piinleb.Kõigil poistel, kellele ta silma viskab läheb halvasti. Küla jääb tühjaks, poisid kaovad, polegi, keda armastada. Aurukatel- Ta pugib puid häbematul kombel, aga töö üle ei saa nuriseda. MISSUGUST IDEED KANNAB TEOS? Minu arust kannab teos ideed tööst ja selle muutumist ajas. Iga põlvkonnaga muutis midagi. Aurukatel tähistas teoses aega. Aurukatla jõudmine Eesti külla, toob endaga kaasa tapva kehalise töö järkjärgulise taandumise.
Vilma teeb ta kohmetuks, tunneb tema läheduses viibides, et ta liikmed on puust, keel köies ja pilk purjus; kõik, mida Vilma silme all teeb või räägib, on kramplik, mõttetu ja loll. -> Loll- õnnelik. Vilma on tema jaoks esialgu kõrgemat liiki olevus, pooljumalanna, sest tüdruk meeldib talle, ei aita siin midagi noore mõistuse häbematu vahelesegamine, et Vilma on temast vanem ja et see kõik on lollus. Kinni omaenda kramplikus kapslis, ei leia sõnu, murrab peas mõtteid nagu aiateibaid. Mats Aniluige öeldud ütlemine, mis on läbi aastakümnete rahvasuus edasi kandunud, samal ajal kui tolle väärika vanamehe muudest ütlemistest ja ettevõtmistest ei mäleta keegi midagi. Isegi Jürist, kõige isekamast Aniluigest, ei teata õieti enam midagi. Lk 120 Aeg tuulab mälust välja kõik enam-vähem tähelepanuväärse, ainult paar tähtsusetut pisiasja või mõni juhuslik välkvõte elavad üle aja. Talu on vanaks jäänud. Vanadusega on kaasnenud hooletus ja peremehetus.
jüritulelgi. Jüritulle ohverdati, väljalastud kari aeti päripäeva jürisuitsust läbi. Lõkkes põletati risu ja rämpsu. 20. sajandi alguses ja teisel poolel mälestati jüritulega vahel ka jüripäeva ülestõusu. Karjamaagia Oluline oli peletada eemale metsloomad, vältida karja kadumist, tagada neile tervis ja hoida kari koos. Metsloomi peletati lõkke ja mitmete maagiliste kommetega nagu aiateivaste jm esemete kokku sidumisega (nende lõuad jäävad suletuks); ka lüpsti sümboolselt aiateibaid ja loeti seda tehes piimaloitse. Karjavits tuli koju tuua ja õhtul räästasse torgata, kus see püsis kogu suve. Selline käitumine tagas karjaõnne. Karjavitsa (või üldse okste) murdmine ja lõikamine oli sel päeval keelatud, sest murdmine kandus üle loomadele. Niisiis varuti vits eelmisel päeval või paar päeva varem. Ülepea oli esimene karjavits oluline maagiline ese, millega tuli ettevaatlikult toimida, sellega ei võinud asjatult loomi lüüa jne.
Mahtra sõda Mõisa poole ratsutasid 2 soldati vormides meest. Eelsõitja oli ohvitser ja tema kaaslane oli lihtsoldat, vist väeülema teenija. Nad mõlemad olid üllatunud sellist suurt rahvamassi nähes. Nad ootasid ainult mõnda sada talupoega, kuid seal oli neid paar tuhat. Mõlemad pääsesid napilt mõisaväravatest sisse ilma, et oleks viga saanud. Kuid talupojad trügisid väravatest sisse ja võtsid kärust aiateibaid. Soldatid olid hirmul. Nad otsustasid, et ei ärrita talupoegi nii kaua, kui abiväed on saabunud. Nad pakkusid talupoegadele hõberaha, kuid see lisas õli tulle. Talupojad polnud raha oma kätte veel saanud ning see pärast tahtsid seda kõik. Soldatid andsid seda ainult lärmakatematele. Talupojad soovisid, et soldatid ära läheksid, kuid soldatid ei saanud eesti keelest aru ning talupojad ei saanud vene keelest aru. Rahvamassi seest ilmus välja üks kunagine
Mahtra sõda Mõisa poole ratsutasid 2 soldati vormides meest. Eelsõitja oli ohvitser ja tema kaaslane oli lihtsoldat, vist väeülema teenija. Nad mõlemad olid üllatunud sellist suurt rahvamassi nähes. Nad ootasid ainult mõnda sada talupoega, kuid seal oli neid paar tuhat. Mõlemad pääsesid napilt mõisaväravatest sisse ilma, et oleks viga saanud. Kuid talupojad trügisid väravatest sisse ja võtsid kärust aiateibaid. Soldatid olid hirmul. Nad otsustasid, et ei ärrita talupoegi nii kaua, kui abiväed on saabunud. Nad pakkusid talupoegadele hõberaha, kuid see lisas õli tulle. Talupojad polnud raha oma kätte veel saanud ning see pärast tahtsid seda kõik. Soldatid andsid seda ainult lärmakatematele. Talupojad soovisid, et soldatid ära läheksid, kuid soldatid ei saanud eesti keelest aru ning talupojad ei saanud vene keelest aru. Rahvamassi seest ilmus välja üks kunagine
Analoogilisi veidrusi on nähtud ka tule kui "vanema" ja suitsu kui "poja" vahekordades: Isa ehib, ema ehib, poeg saab poolde ilma, samuti mere ja seda toitvate jõgede suhetes: Ema imeb poegi. Õdede-vendade (või ka neitsikeste) komplektide juures nimetatakse enamasti, kui mitu inimolendit komplekti kuulub, ning nad tähistavad siis asju, mille koostisse kuulub sama arv elemente: kui õdesid või neide on kaks, siis reejalaseid, uhmrinuie, paaris aiateibaid; kui neli, siis lehmanisasid või vankrirattaid; kaks venda võivad tähendada vesiveski rattaid, jalajälgi, kaevupangesid, jõekaldaid; neli venda tähendavad tavaliselt laua või hobuse jalgu; viis venda, nagu viis meestki, sõrmi või varbaid. Neitsid või neiud söandavad aktiivsemad olla peamiselt mitmekesi. Kui nad on üksi, viibivad nad staatilistes olekutes nagu vanuridki: istuvad kuskil (tihti samuti nurgas, tähendades luuda, voodit vm
Puudutas üle 60 mõisat Lõuna-Eestis, Läti alal oli veelgi suurem. Olid põhjustatud sellest, kuidas talupojad tõlgendasid seda – tõlgendasid, et tuleb hakata tasuma uut maksu riigile, aga on vabad vanadest maksudest, pole vaja enam mõisale tegu teha – mis oli aga meelevaldne oletus. Talurahva vastu toodi ca 10 000 sõjaväelast, kõige suuremad väljaastumised toimusid Räpinas – Räpina Puuaiasõda 1784 (talupojad olid lähedalasuvast aiast haaranud kaasa aiateibaid, vastuseis lõppes talupoegade lüüasaamisega ja 5 talupoega hukkus). Teine suurem väljaastumine toimus Karula kihelkonna kiriku juures, kus sai surma üks talupoeg, rahutustes osalesid ka naised, kes loopisid sõdureid kividega. Sõjaväe abiga rahutused suruti maha ja lisaks sellele tegi kubermanguvalitsus suulist propagandat, anti välja eraldi korraldus, mis kajastas pearaharahutusi. Vene-Rootsi sõda 1788-1790.
et ei tea ühtegi Liivimaa mõisa, milles ei mässataks. Meie alal on rahutuid mõisu välja toodud tavaliselt kolm: 1) 1784. a kevadel Viljandi lähedal Viiratsi. Probleemiks see, et talupojad olid väga rahulolematud suurendatud normidega. Pole teada sealt relvastatud vastuhakke. 2) Räpina rahutusi Räpina puuaia sõda 4. juuli 1784. konflikt oli talupoegade ja sõjaväelaste vahel. 5 talupoega said surma, 8 haavata. Rahutud talupojad, kuna neil relvastust polnud, olid ümbrusest aiateibaid haaranud, sellest ka nimetud. 3) Võrumaal Karula kiriku juures. Ajend oli hoopis ühe talupoja kinnivõtmisest tulenev. Tema seisusekaaslased nõudsid tema väljaandmist. Konkreetne väljaastumine leidis aset 18. augustil 1784. KA siia oli toodud sõjaväelasi. Üks talupoeg saab surma. Karula kiriku juures eriti aktiivsed talunaised, kes loopisid sõjaväelasi kiriku aiast leitud kividega. Lõppes talupoegade karistamisega
annaabi.ee 
