Iraanini. Põhja-Ameerikas ulatub levila lõunas kuni Guatemala ja Haitini. Lisaks admiralile kuuluvad koerlibliklaste hulka ka veel näiteks nõgeseliblikas, ohakaliblikas, leinaliblikas, koerliblikas, päevapaabusilm ja paljud teised kaunid liblikad. Toitumine Enamus koerlibliklasi toitub valdavalt õienektarist. Kevadel imevad nad paju ja võilille nektarit, hiljem ohaka, kirikakarde ja muude aiataimede nektarit. Nende maiuspalade hulka kuulub budleia nektar. Peale aiataimede otsivad nad ka vägiheina, luuderohtu ja sarikalisi, mille õites peitub rohkesti nektarit. Hädavajalik toiduallikas on samuti ristik. Admiral armastab samuti puuviljamahla, põhiliselt maha kukkunud ja pisut käärinud puuviljade oma. Seda maiust on ta tavaliselt sunnitud jagama teiste koerlibliklaste ja herilastega. Kõikidel koerlibliklastel on eesjalad lühenenud ning harjataolised ja neil paikneb eriline
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE MESI Mesindusest üldiselt · Mesindus on mesilaste pidamine · Mesinduse eesmärk on mee ja mesindussaaduste saamine · Mesinduse abil tõhustub põllu-, metsa- ja aiataimede tolmeldamine · Mesindus on soovitatav mahepõllumajanduse haru 2 · Mesindussaadused on: - mesi - õietolm - suir - vaha - taruvaik - mesilasmürk - mesilasema toitepiim 3 · Mesindussaadusi kasutatakse: - toiduainetena - ravimitena - kosmeetikatööstuses - elektroonika- jt tööstusharudes - restaureerimisetöödel 4 · Mesi: - nektar - ensüümid - õietolm
septembrini. Admiralide sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela- neil puudub talvine diapaus (putuka talveuni). Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. Toitumine Enamus koerlibliklasi toitub valdavalt õienektarist. Kevadel imevad nad paju- ja võilille nektarit, hiljem ohaka-, kirikakarde ja muude aiataimede nektarit. Nende maiuspalade hulka kuulub budleia nektar. Peale aiataimede otsivad nad ka vägiheina, luuderohtu ja sarikalisi, mille õites peitub rohkesti nektarit. Hädavajalik toiduallikas on samuti ristik. Admiral armastab samuti puuviljamahla, põhiliselt maha kukkunud ja pisut käärinud puuviljade oma. Seda maiust on ta tavaliselt sunnitud jagama teiste koerlibliklaste ja herilastega. Kõikidel koerlibliklastel on eesjalad
hoida, ning jämedamaid osiseid leidub veidi ka kompostis. See aga ei häiri vähimalgi määral, sest enne laialipuistamist sõelume komposti läbi traatvõrgu. Vähesed lõplikult lagunemata jäänused leiavad koha värske materjali hulgas, nendega kaasas olev mikrofloora aitab seal komposteerumist käivitada. Sõelale jäänud kivikesed, plastmassi vm tükikesed leiavad samuti sobiva koha. Komposti tegemine olgu koduaias pidev, iseenesest mõistetav ja end rikkalikult tasuv toiming. Aiataimede turgutamiseks on viljakas kompost asendamatu. Ja kui seejuures veel mõelda, kui suurt prügi ja jäätmekogust olen suutnud vältida, andes sellele hoopis säästlikuma, nö rohelise rakenduse, võib enda üle julgesti uhkust tunda.
neid paljundada ladvapistikutega. Kui lehed hakkavad kolduma ja neid ei ole jõutud ära kasutada võib taime lihtsalt kasvu ergutamiseks maapinnani tagasi lõigata. Külmal talvel tuleb pügatud taimed katta turbamula või kompostiga ja kui maa külmub, katta lumekihi kogumiseks kuuseokstega. Talvel vastu kevadet võib mned võsundid välja kaevata ning istutada potti 5cm sügavusele. Toas aknalaual ilmutavad värsked lehed end peatselt ja neid on võimaliik tarvitada juba vähemalt kuu enne aiataimede tärkamist. Mündi lehti ja noori võrsed korjatakse vahetult enne õitsemist hommikuti pärast kaste kuivamist või palava ilmaga lõunasel ajal. Taimed lõigatakse maha umbes 5cm kõrguselt maapinnast, eraldatakse lehed ja kuivatatakse varjualuses või spetsiaalses kuivatis restil 5cm paksuse kihina. Kuivatada võib ka kimpuseotus varsi koos lehtedega, kuid siis tuleb alumised lehed ära võtta( sidumiskohal lehed riknevad). Kuivatatud lehed säilivad kinnises nõus
· Sookäpp - Harilik sookäpp on meie üks väiksemaid käpalisi. · Jumalakäpp - Eestis leidub paiguti, tavalisem on Lääne-Eestis, eriti saartel. · Kaunis kuldking - Kaunis kuldking on ilmselt ainuke meie käpaline. · Kärbesõis - Kärbesõie õied on just nimelt kärbse välimusega. · Mesimurakas - Mesimurakas on aga lillakaga hoopis lähedasem sugulane kui rabamurakaga. · Niidu-kuremõõk - Ta on sugulane kaunite aiataimede gladioolidega. · Püramiid-koerakäpp - Ta on enne õitsemist äravahetamiseni sarnane käoraamatutega. · Saaremaa robirohi - Ta ei kasva ühelgi teisel maal kui Eestis. · Valge tolmpea - Valge tolmpea on meie käpalistest üks suuremate õitega. · Võsu-liivsibul - Eestis paiguti, peamiselt Kagu-Eestis ja Pandivere ümbruses. · Aas-karukell - Eestis hajusalt, areaali põhjapiiril. · Hall käpp - Hallil käpal on suured tihedad ruljad õisikud.
Pihlenelas (Joonis 22), ladina k. Sorbaria sorbifolia, on põõsas, mis vallutab kiiresti suuri alasid. Juurevõsude abil laiendab ta oma kasvuala üha uute ja uute kolooniate abil. Ta kasvab oma paar meetrit kõrgeks ja õitseb juunis-juulis elevandiluu-värvi õisikutega. Kasvukoht võib olla vastuvõetamatu paljudele taimedele - pime, ilma korraliku mullata - aga pihlenelas saab seal suurepäraselt hakkama. Hoolimata oma sõnajalgade lehti meenutavatest ilusatest lehtedest, on pihlenelas aiataimede seast praktiliselt maha kriipsutatud. Sellist distsiplineerimatut laiutajat pole kellelegi tülinaks kaela vaja (Calmia 2011). Joonis 22. Pihlenelas (http://www.calmia.ee/filupuud.html). 90 Tagasilõikamine Rohkelt juurevõsusid ajavad põõsad võib kevadel enne lehteminekult kuni 10 cm kõrguseni maapinnast tagasi lõigata. Pihlenelas talub tagasilõikamist hästi, seepärast võib teda ka harvendada
kihtide segunemise vältimiseks paratamatu. 8.5. Multšide kvaliteet Multšimiseks võib kasutada mitmeid väga erinevaid materjale (vt eelpool, tabel 16). Paljusid neist toodavad aiapidajad ise kohapeal. Sellisteks multšimaterjalideks on näiteks kompost, hakkeks peenestatud hekipügamisjäägid ja oksad, murude niitmisjäägid jm. Sellega saadakse topeltkasu: ühelt poolt leiavad paratamatult tekkivad aiapidamisjäägid tagasitee aineringesse ning teiselt poolt paranevad aiataimede kasvutingimused. Üldkasutatavatel haljasaladel aga ei ole materjalide juhuslik valik õigustatud ega lubatud, vaid kindla iseloomuga objektid vajavad kindlate omadustega multše. Allpool esitatakse orgaaniliste multšide kvaliteediparameetrid seotuna nende kasutusvaldkondadega. Mineraalsetele ja kombineeritud multšidele kvaliteedinõudeid koostatud ei ole. Tabel 18
"Maastik või majaümbrus on vaja kohandada inimese vajadustele! See mis on vajalik, ongi hea, dekoratsioone või lihtsalt pinnatäidet pole vaja! Enam pole tarvidust järgida mingeid akadeemilisi stiile. Aed sümboliseerib meie ühtekuuluvust loodusega. Loodus on me elu eeldus, meie ei ole tema valitsejad. Loodust pole tarvis imiteerida ega sentimentaalselt imetleda. Looduselt võib aga palju õppida. Aed on kunstiteos. Ta on ka palju muud - koht puhkamiseks, lõõgastumiseks, aiataimede kasvatamiseks jne, aga et olla aed sõna kõige õigemas tähenduses, peab ta olema eelkõige esteetiline kompositsioon. Inspiratsiooniallikad: moodne kunst ja jaapani aiakunst." 1937. a. kirjutas Ch. Tunnard koos Belgia maastikuarhitekt J. Caneel-Claes'iga manifesti: "Usume loomingu aususesse... et kujundaja lähtub oma teadmistest ja kogemustest, mitte stiilide akadeemilisest sümbolismist või kulunud esteetika süsteemidest, luues uusi vorme
annaabi.ee 
