peegleid. Interjööri lahutamatuks osaks on mööbel. Kõik esemed on võimalikult kurvilise joonega. Puust nikerdatud kaunistuste kõval kasutati pronksist kaunistusi. Laudade plaadid ja kappide uksed tehti intarsia tehnikas kasutatakse eri värvi puidu vineeri, millest liimitakse pilt kokku, pannakse plaadile, lihvitakse, lakitakse. Kasutatakse veel pärlmutrit, kilpkonna- ja elevandiluud, kulda ja vääriskive. Aiakujundus Prantsuse aiastiili aluseks on range geomeetrilisus ja sümmeetria. Lossi juurde suunduv peatee jagab pargi kaheks sümmeetriliseks osaks. Kõik kõrvalteed ristuvad peateega. Puudele ja põõsastele anti pügamisega arhitektooniline kuju. Sellised pargid oli kõigi Euroopa losside juures, eeskuju võeti Versailles'st. Tihti võis aias olla ka veekogu. Hispaania maalikunst Diego VELAZQUEZ (1599-1660) Tema loomingut läbib humaansus ja tõetruudus. Loomulikult pidi maalima kuningliku
ebasümmeetria. ·Voluudid- rulluvate otstega detail ·eripärased aknad ja raamid(ovaalsed jne) ·kasutati fantaasiat ·värvilised kivid ·sisearhitektuur veel ülepaisutatum nt. Rooma Peetri kiriku ja selle ees oleva väljaku ümberehitus (Lorenzo Bernini poolt). Prantsusmaal 17.saj Versailles' loss. ·suur park ja hulk kõrvalhooneid ·üldpikkus 580m ·lihtne välisarhitektuur, luksuslik sisekujundus ·Peegligalerii- 73meetrit(ühel pool peeglid, teisel pool aknad) ·lossipark- prantsuse aiastiili musternäide-range kord, sümmeetria, geom. kujundid, pügatud puud ja põõsad. Inglismaal levis inglise pargi stiil- kõik võimalikult looduspärane, ebasümmeetriline, juhuslik ja pügamata. Täis üllatusmomente(paviljonid jms), eeskujuks oli hiina park. VenemaalBartolomeo Rastrelli(1700-1771) Talvepalee, Peterhofi lossi ja Tsarskoje Selos asuva Katariina lossi projekteerija värvikad, rohkete skulptuuridega, sisekujunduses kasutatakse kalleid materjale ja palju sambaid. Skulptuur:
· Ka mitmed teised jaapani usundid on sellest pärit või mõjutatud. Jaapani aiad · Jäljendab loodust, püüdmata seda vallutada või hävitada. · Jaapani aia ja maastiku loomus on kooskõlas budismi ja shintoismi iluelementidega. · Ruumi piiratuse tõttu on need aiad äärmiselt keerukad ja mitmetahulised. · Eesmägiks on, et külastaja tunneks end looduses üksi olevat. Jaapani aiad Eristada võib kaht põhilist · Minatuursed puud aiastiili: · Tsukijama · Karesansui · Kuiva maastikuga (zeni) aedades ei ole lilli,muru ega piirdeid. · Aiad jagunevad omakorda veel alamliikideks. Jaapani aed Jaapan Impordib: Majandus · Mineraalväetisi · Jaapan on · Toiduaineid maailma · Toorainet arenenumaid riike. · Maailma suurim · Tööstusseadmeid pärilitootja. Jaapam ekspordib: · Kaks murettekitavt · Keemiatooteid probleemi on
Enamasti olid lillepeenrad nelinurksed ja põhinesid geomeetrilisel alajaotusel. Geomeetrilisi peenraid, mis tihti olid jaotatud ruutudeks, eraldasid üksteisest liiva-ja kruusateed. Peenraid ümbritsevad põikpuud ja madalad võred, mis olid tavalised keskaegsetes aedades, asendati renesanssiajastul madala hekiga (pukspuu) . Hekkide sisse istutati rosmariini, mürti ja lavendlit Pallazode ehitamine 12. Regulaarplaneeringulise aiastiili õitseng (17.-18. saj aiad Itaalias, Saksamaal, Austrias, Hollandis, Inglismaal jm) Itaalia aiateooria ja prantsuse aiapraktika (ren ja bar) said aluseks euroopa regulaaraedadele. Suurte aedade ja parkide rajamine, puude ja põõsaste pügamine, puude ja põõsaste kollektsioonide tagamine, kasvuhoonete rajamine ja uute taimede kasutusvõtt, aiakujunduse elemendiks kanalid, rohked purskkaevud ja kaskaadi 13. Prantsuse renessanssaiad
täisistutatud boskette, väike salu või ilupõõstastik rajati kujundustelgi arvestades. 4.) Villa ette või nõlva jalamile peateljel istutati lilled ja madal pukspuuhekk. Näited: Villa Medici, Villa d'Este, Villa Lanite. Itaalia aed: reeglipäraselt sümmeetriline: terasside ja treppidega, parterid/lillepeenrad, madalamad hekid, hekid, skulptuurid, pingid. Vabakujuline aed jahipargina: varemed (loomulikud,kunstlikud), kalatiigid, linnumajad, loomaaed. 12. Regulaarplaneeringulise aiastiili õitseng (17.-18. saj aiad Itaalias, Saksamaal, Austrias, Hollandis, Inglismaal jm). Itaalia aiateooria ja prantsuse aiapraktika(renessanssbarokk) said aluseks euroopa regulaaraedadele. 1. Itaalia : Villa Aldobrandini regulaaraed asub Rooma lähedal Frascatis. Kardinal Aldobrandini tellimus, ehitusaeg 1601-1618. Arh. G.della Porta, C. Maderno, G. Fontana. Isola Bella lossiansambel koos barokaiaga Milaano piiskopi C.Borromeo poegade tellimusel Isola Bella kaljusaarele. 2
ette omapärase kujuga väljaku.Kirikul on kõrge interjöör,kus on kasutatud palju skulptuure,värvilist marmorit ja kulda.Prantsusmaal itaalia barokkarhitektide looming aga kõlapinda ei leidnud.Itaallased kaotasid ja võitis Claude Perrault,kelle Andrea Palladio eeskujudele toetuv idafassaadi lahendus on kerge.Louis 14.ostustas rajada uue residentsi Versailles' külla.Versailles' loss kujunes prantsuse rahva uhkuseks.Lossi ümbritsev park sai nn prantsuse aiastiili musternäiteks.Pargistiili aluseks on range kord ja sümmeetria.Inglismaa arhitektuuris pidi kõik olema looduspärane-ebasümmeetriline,juhuslik,pügamata.Inglise pargistiili eeskujuks oli hiina park.Venemaal hakkan barokkstiil levima alles 18.saj.Itaallasest skulptori poeg Rastrelli lõi Talvepalee,Peterhofi lossi ja Katariina lossi.Rastrelli hooned on värvikad.Skulptuuris muutusid populaarseks võitlused,röövimised.Portreede puhul kasutati ilmekaid ja efektseid poose
Kadrioru loss , keisrinna Katariina suveloss Tallinnas , esimene suurem pargi- ja lossiansambel. Eestis, on 18. sajandi barokkarhitektuuri kõrgklassiline näide. Kadrioru ansamblit iseloomustab prantsuse- itaalia barokklosside põhikontseptsioon. Seda näitab eelkõige planeeringus alumine ja ülemine aed, mille vahel asub terrassidega seostatult loss kahe vahtkonnahoonega. Parki ümbritsesid kanalid. Regulaarselt prantsuse aiastiili kohaselt lõikasid radiaalsed hekkide ja skulptuuridega ääristatud teed peegelbasseinide ja fontäänidega muruväljakuid ja lilleparterre geomeetrilisteks kujunditeks. Alleed olid orienteeritud peahoonele kui kindlale keskpunktile planeeringu sümmeetrilises ülesehituses. Paviljonitaolise keskkompositsiooniga suvelossi välisseinad on pilastritega liigendatud risaliitideks. Lopsakates festoonides elab barokkdekoor. Teisel korrusel asuva suure peosaali kujundus on unikaalne
esmakordselt kinnisest siseõuest, selle üks külg jäeti avatuks. Lisati 2 gigantset tiiba, lossi üldpikkus 580 m. Selle põhiplaan sai eeskujuks enamikule Euroopa lossidele. V lossi erakordselt lihtsale välisarhitektuurile- punane seinatellis ja hall aknaraam-vastandus luksuslik sisekujundus. Eriti uhke oli 73m Peegligalerii,mille ühes seinas olid aeda avanevad suured moodsad aknad ja teises sama kujuga peeglid. *Lossi ümbritsev park sai nn prantsuse aiastiili musternäidiseks. Pr pargistiili aluseks on range kord ja sümmeetria: teedevõrk ja lilleklumbid mood geomeetrilisi kujundeid, puid ja põõsaid pügavad aednikud annavad neile arhitektoonilise kuju. Igal pool peab olema tunda inimkäe ja mõistuse organiseerivat alget. Inglismaa *palladionistlik laad( nt Püha Pauli katedraal Londonis) *pargikujundus: 18 saj- kõik võimalikult looduspärane-ebasümmeetriline, juhuslik, pügamata
aeda Stowe' pargiga Inglismaal, mis on nii pretensioonikas oma ilus ja maalilisuses, et lausa väsitab. Eriti kui mõelda sellele, kui palju taolise pargi rajamine maksta võis. Rousseau sai kuulsaks oma raamatutega ja tema propageeritud "looduslik eluviis" läks moodi. Kuninganna Marie-Antoinette laskis Versailles'sse rajada inglise-hiina stiilis aia ning sinna väikese küla, kus ta aeg-ajalt käis oma õukondlastega külaelu mängimas. MAASTIKUPARK ROOTSIS Inglise aiastiili Põhjamaades on levitanud rootsi aiaarhitekt Frederik Magnus Piper (1746- 1824). Tema loodud on Haga park Stockholmis (1781-) ja Drottningholmi lossipargi vabakujuline osa. Kuninga käsul käis Piper end välismaal täiendamas. Ta reisis nii Itaalias, Prantsusmaal kui Inglismaal. Näiteks uuris ja mõõtis ta hoolega romantilist parki Stourhead'is. Varsti peale Gustav III kolimist Drottningholm'i lossi alustati ka romantilise maastikupargi
annaabi.ee 
