Hadese riigis elati rõõmuta, tahteta ja mäluta varjudena, kuhu võis pääseda koobaste või allikate kaudu, aga ka maailma ümbritsevat Okeanose jõge mööda. Usuti, et Hadese riiki ümbritseb allilmajõgi Acheron, kust paadimees Charon hingi üle viib. Kuna paadimehele tuli maksta selle eest, et ta hingesid üle Acheroni jõe Hadese riiki viiks, oli inimestel kombeks panna matustel surnutele suhu hõbemünt. RHADAMANTHYS, MINOS & AIAKOS olid varjude jumalad, kes algselt oli surelikud Zeusi pojad. Nad saavutasid oma positsiooni pärast surma seaduste kehtestamist maa peal. Aiakos valvas Hadese riigi võtmeid ja pidas kohut meeste üle Euroopast, Rhadamanthys aga pidas kohut Aasiast tulnud meeste üle ning Minose ülesandeks oli anda lõpphääl. Inimesed, kes aga lootsid omada paremat staatust peale surma, võtsid osa müsteeriumidest: need olid salajased jumalateenistused, mille käigus saadi jumalatega väga lähedasteks.
Vana paadimees nimega Charon toimetab surnute hingi üle vee teisele kaldale, kus asub Tartaose teemante värav. Charon võtab oma paati ainult need hinged, kelle hammaste vahele on pandud teeraha ja kelle ihu on nagu kord ja kohus maha maetud. Väravat valvab Kerberos, kolme pea ja draakonisabaga koer, kes laseb sisse kõik hinged, kuid välja mitte kedagi. Pärast sisenemist tuleb igaühel minna kolme kohtuniku ette, kelleks on Rhadamanthys, Minos ja Aiakos; kohtunikud otsustavad, ja halvad hinged läkitatakse igavesse piina ning head hinged õndsuse paika, mida kutsutakse Elysioni väljadeks. Kuskil allilmas asetseb Hadese palee, mille kohta pole teada muud, kui et see oli paljude väravatega ja tulvil loendamatuid külalisi, Ümber selle laiuvad tühjad alad, lagedad ja külmad; aasad õndsateriigi närbumatute lilledega - need on imelikud, kahvatud, viirastuslikud õied. Rohkem me neist ei tea mille kaudu väljusid tõsielulised
Teel sinna saatis teda jumalate käskjalg Hermes, kelle ülesandeks mõnede müütide järgi oli surnuid Hadesesse saata. Orpheus võlus oma lauluga ära nii põrguväravaid valvava Kerberose kui Styxi jõe paadimehe Charoni ja pääses seeläbi allilma isanda ette. Hadese ja Persephone trooni ees seistes laulis Orpheus veelkord oma armastusest ning tegi seda nii südantlõhestavalt, et nii emand ja isand, kolm kohtumõistjat Minos, Aiakos ja Rhadamanthys kui ka kõik allilmas oma karistust kandjad olid pisarateni liigutatud. Eurydike lubati elule tagasi ning Orpheus pidi täitma vaid ühe tingimuse terve tee üles ei tohtinud ta oma taga kõndiva Eurydike poole vaadata. Lõpuks ei pidanud laulik siiski pingele vastu ning pöördus vaatama, kas Eurydike tuleb ikka, mispeale too teist korda surnute valda viidi. Orpheus üritas küll veelkord Hadese ette pääseda, kuid paadimees jäi seekord kõigile palvetele kurdiks
Allil ma üha veendunumalt surnute riiki kui igaühel minna kol m e vangla; Erebos on ni metatakse sageli paika, kus halbu karistatakse ja häid kohtuniku ette, kelleks on paik , kuhu Hadese ni me järgi. Se e hüvitatakse. Roo ma poe et Vergilius Rhadamanthys, Minos ja saabuvad surnud paikneb, nagu "Iliases " kujutab seda üksikasjalise malt kui Aiakos; kohtunikud kohe pärast mainitakse, maa mi stahes kree ka autor. Pikalt laialt otsustavad, ja halvad hinged hingeheitmist. salapaikades. kirjeldab ta ühtede piinu ja teiste rõõ m läkitatakse igavesse piina ning e. Sagedamini aga ei
Kõik elanikud on Hadese ees võrdsed. Hadese paadimees veab nad üle hiiglasliku jõe mida nad hüüdsid Acheroniks.Enne Hadesesse pääsemis joovad kõik surnud Lethe allikast unustus vett, et nautida muretut vaimuks olemist.Peale seda saadetaks kõik Hadese kohtu mõistjate juurde. Minos, Aiakos ja Rhadamantys otsustavad kes Läheb hirmsasse Tartarosi-Võimsate rauast väravatega kuristik mille põhja kukkumiseks kulub üheksa päeva ja ööd mida valvavad saja käelised hiiglased.Ja jumalate limmikud pääsedid Elüüseoni kus nad pävisid igavese elu.Elüüseonis ei sadanud kunagi vihma ega lund kunagi ei olnud seal torme ega muid ebameeldivaid loodus nähte.Elüüseoni saatis neid muusik kes kogu tee mängis õnsale muusikat oma pillil
Hiljem kirjeldatatakse ka teisi teid sinna (koopad ja sügavad järved) Tartaros allilma osa, Maa poegade vangla Erebos allilma osa, kuhu saabuvad surnud kohe pärast hingeheitmist.Hämar varjude riik, mis sarnaneb hägusa unenäoga. Halbu karistatakse ja häid hüv häid hüvitatakse. Väravat valvab Kerberos, kolme pea ja draakonisabaga koer, kes sisse laseb kõik ja välja ei kedagi. Kolm kohtunikku Rhadamanthys, Minos ja Aiakos otsustavad heade ja halbade üle. Erinnüsed Tisiphone, Megaira ja Alekto karistasid allilmas kurjategijaid. Uni (Hypnos) ja vend Surm (Thanatos) elasid samuti allilmas. Kreeklased uskusid et maailm lõi jumalad mitte vastupidi. Zeus ehk Dias ('jumalik kuningas') on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Zeusi
kuid tõmbas alatute trikkide tõttu enda peale jumalate viha, mis määras ära ka tema poegade Atreuse ja Thyestese saatuse. Oma abielu ja järgnevate vallutustega võidetud uuele kodumaale pani ta nimeks Pelopsi saar, Peloponnesos. Kui tal ei õnnestunud meelitada sõtta arkaadia kuningat Stymphalost, teeskles Pelops rahukavatsust, tappis salakavalalt arkaadlase ning puistas tema puruksraiutud kehaliikmed laiali. Selle eest karistati kogu Kreekat viljatusega, kuni Aiakos palus ühe oraakli korraldusel jumalatelt armu. Tõnis Koit Ajalugu ja arheoloogia Kreeka religioon ja mütoloogia Pelopsi loos tuleb ilusasti välja Vana-Kreeka arusaam kogukondlikust vastutusest. Kuna kuningas käitus ebamoraalselt, said karistada kõik inimesed Kreekas.
Allmaailm pidi olema hämar koht, kus ei eksisteeri midagi ja puudub reaalsus. See oli Homerose seisukoht. Allmaailm pidi alguse saama Hädade jõest, mis suubub Hädakisajõkke. Seal seisab Charon paadiga, kes viib üle ainult need surnud, kes on maha maetud ja kellele on teeraha hammaste vahele pandud. Allmaailma valvab Kerberos- kolme peaga ja draakonisabaga koer, kes laseb kõik sisse kuid välja mitte kedagi. Kolm kohtunikku:Minos, Rhadamanhys, Aiakos. Nemad otsustavad, kas surnu läheb põrgusse või Elysoni. Fuuriad (Tisiphone, Megaisa, Alekto) karistavad allilmas kurjategijaid. KREEKA JUMALAD 1. Uranos- Taevas 2. Gaia- Maa 3. Kronos- Aeg 4. Rhea- kõige vanema jumal 5. Hestia- kodukolde jumalanna 6. Pluton (Hades)- allilma, surnute valitseja 7. Poseidon- nn Mere ning maa-aluste jõgede valitseja 8. Zeus- ülemvalitseja, vihajumal, käsutas piksenooli 9. Hera- abielukaitsja 10. Demeter- viljajumalanna 11
Didoga. Minnakse Sitsiiliasse, korraldatakse Aenease isa auks mängud, mees külastab allmaailma ja näeb tulevikku kuni Augustuseni. Minnakse Latiumi maakonda, kus tapetakse kohalik kangelane Turmus. Aeneas abiellub kohaliku kuningatütrega, tuleb uus sugu, kes hakkab Roomat juhtima. Allmaailm Asukoht: teisel pool Okeanost Valitsejad: Hades ja Persephone Väravavalvur: Kerberos Kohtunikud: Rhadamanthys, Aiakos, Minos. Tee algus: Hädade jõgi suubub hädakisa jõkke. Veel eraldas allmaailma unustusejõgi, tulejõgi ja Styx. Tartaros (Maa poegade vangla) ja Erebos (sinna saabuvad hinged kohe peale surma) on allilma osad. Hämar, varjuline paik. Halvad saavad karistuse, head õndsuse. Üle jõe Tartarose väravateni viib paadimees Charon hinged, kelle kehad maeti maha ja hammaste vahele pandi teeraha. Hadese paleed ümbritsesid hallid ja kõledad väljad. Allmaailmas elasid veel erinnüsed, Uni ja Surm
Kolmas on Lerna järv. Kõige varasemad allilma kirjeldused pärinevad Odüsseiast. Seal on Lethe ja Styxi jõgi. Seal on Achoron, Pyriphlegeton, Kokkytos veekogud. Seal oli paadimees Charon, kes viis surnu üle siis kui talle suhu oli münt paadimehe jaoks pandud. Inimestel on seal erinev saatus. Seal on kurjategijad- Tantalos, Ditilos, aloaadid on seal, Ixion, danaiidid, Xisiphos? Allilmas on ka kohtunikud:Zeusi pojad- kuningas Minos, siis Minose vend Rhodamanthys, Aiakos. Oli ka maapealse surmajärgsuse võimalus: Elysioni väljad, õndsate saared e makaron nesoi ja Valge saar. Need eristuvad, aga on ka väga sarnased. Elysioni väljad on kusagil maailma ääres ja seal puhub mahe läänetuul ja seal on muretu elu, seal valitseb Rhodamanthys. Seal on muistsed kangelased- nt Kadmos ja Harmonia, Helena ja Menelaos. Ka õndsate saared on maailma ääres ja seal elavad samuti muistsed kangelased nt Alkmene, Kadmos ja Helena. Seal valitseb Kronos.
kohtumõistja nr. 2 ning Sarpedon, esimene Lüükia kuningas; Semele ->Dionysos; Danae (Argose kuninga Akrisiose tütar), Z ilmus kuldse vihmana ->Perseus, vt. 18; Alkmene, (väepealik Amphitryoni naine) ->Herakles, kaksikvend Iphikles/Eurystheus, - inimpoeg; Dia ->Peirithoos, Iapiitide kuningas; Antiope (Teeba kuninga Nykteuse tütar) ->Amphion ja Zethos, püstitasid Teeba müüri. Nümfid: Maia, (Atlase tütar, mäginümf)->Hermes, Aigina (jõejumal Asopose tütar)-> Aiakos (Achilleuse vanaisa, Hadese kohtumõistja nr.3), Kallisto (Artemise saatjaskonda kuuluv nümf, kellest sai Suur Vanker e. Ursa Major)-> Arkas Ei õnnestunud kindlaks teha, kellega Zeus sai Tantalose. 17. Hoorid, moirad ja muusad Hoorid: lille-, viljajumalannad: Thallo, Auxo, Karpo (`õitsemine', `kasv', `vili'). Esinevad ka Eunomia (`hea seaduslik kord'), Dike (`inimlik õiglus'), Eirene (`rahu') nimede all.
annaabi.ee 
