Iga lehe vahele tuleb panna puupruss või kummiriba. Laeva külge kinnitatakse terastrossi või ketiga. Teki ja trümmi hooldus- ja puhastustööd Tööks on vajalikud luuad, kühvlid, labidad, pika liiniga panged, voolikud jne. Prügi pühitakse kokku, tõstetakse pangedega tekile ning pannakse prügikonteinerisse. Kui prügi on palju tuleb see tekile tõsta tõstevahendiga. Trümmides on pilsid. Pilsid on kaetud äravõetavate luukidega. Trümmi ahtripoolses osas on pilsikaevud, mis tavaliselt on kaetud restidega. Kaevudes asuvad kuivendussüsteemi torustiku võrguga kaetud otsikud vee välja pumpamiseks, sest trümmi pesemise valgub vesi koospeene prügiga pilsikaevu. Siis hakatakse kaeve puhastama. Kõik praht ja sete tuleb pilsikaevust välja võtta, et kuivenduspumbad seda torustikku ei imeks. Enne laadima alustamist peavad pilsid olema kuivad.
Kui auk ei ole väga sügav lihvitakse augu ääred liivapaberiga laugeks ja krundidakse. Kohad, mis on pidevalt niisked, tuleb kruntida kaks korda ja kindlasti pintsliga. Krunditud pinnad tuleb täielikult lasta kuivada. 3. Ankrus oleva laeva helisignaalid Ankrus olev laev peab vähemalt iga minuti tagant kiiresti lööma kella u 5 sek jooksul. Laeval pikkusega 100 m ja enam tuleb kella lüüa vööripoolses osas ja viivitamata seejärel kiiresti gongi u 5 sek jooksul ahtripoolses osas. Ankrus olev laev võib täiendavalt anda kolm järjestikust helisignaali üks lühike, üks pikk, üks lühike, hoiatamaks lähenevat laeva oma asukohast ja kokkupõrke võimalikueset. Pilet 19 1. Luugiseade, hooldus, kasutamine Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas
kolvi seeliku jahutuskambrisse ning sealt tagasi karterisse. Laagriliudade keskele, terve liua ulatuses on treitud õlisoon parema õlikiilu tekitamiseks. Laagriliuad fikseeritakse otstest laagrist väljapoole, stantsitud stopperservade abil. 12 Väntvõll Väntvõll on sepistatud ühes tükis kroomnikkelterasest 40XH, vändad on varustatud vastukaaludega ning kinnitatakse hüdrauliliselt mutritega. Ahtripoolses otsas on õlitõrjeseib ja flants hooratta kinnitamiseks. Vööripoolsesse otsa on freesitud hammasratas, millelt saavad liikumise nukkvõll, kõrgetemperatuurilise jahutusvee pump, õhujagaja ning läbi vahehammaste õli pump. Õli juhitakse väntvõlli raamkaeladest, läbides põskede uurded ja vändad, õlitades nii vända kaelasid kui ka raami kaelasid. Vändalaagritest liigub õli kepsude sõrmlaagritesse. Raamlaagrid on õhukeseseinalised, kolmekihilised kattega laagrid,
Tihendi korpus kinnitatakse äärikutega täävtoru külge poltidega ja on liikumatu. Korpuse ja kaante vahel on kummaski pool silfoontüüpi tihendi manzetid. Manzettide materjaliks on spetsiaalne kumm ,mis talub merevett ,õli ja hõõrdumist. Manzettide vahel on juhtrõngas , mis seest on üle valatud babiidiga. Juhtrõngas on ka õlituskanal rõnga tööpinna õlitamiseks. Juhtrõngas ja manzetid töötavad sõuvõllile pressitud kroomterasest või keraamilisest materjalist hülsil. Ahtripoolses osas on täiendavalt lisamanzett, mis kaitseb ahtripoolset põhitihendusmanzetti sinna veega sattunud mehaaniliste lisandite ja mustuse eest. Manzetid surutakse vastu tihenduspinda sarnaselt Simmerling tihendiga -spiraalvedrudega . Ahtripoolne tihend autonoomset jahutussüsteemi ei vaja ,kuna teda pidevalt jahutatakse väljastpoolt mereveega. Vööripoolses Simpleks tihendis kasutatakse silfoontüüpi manzettide asemel kaht tihendusmanzetti
hooratas mootori tööle kaasa, kuna ta aitab ületada neid takte mill mootoris ei toimu töötsükleid st töötsükli ajal akumuleerib hooratas enesesse liikumis energiat ja taktides kus silindrites tööd ei tehte need ületatakse tänu hooratasse kogutud inertsenergia arvelt. Hooratas valatekse tavaliselt malmist, suured hoorattad võidakse valmistada mitmest osast, mis hiljem ühendatakse omavahel poltide abil kokku.Tavaliselt asetseb hooratas mootori ahtripoolses otsas Hooretas koosneb hooratta põid hooratta kodar hooratta rumm Hooratta põhi mass asetseb põias, sest see on tsentrist eemal ja seega omab ta seal suuremat inertsjõudu. Hooratta põid võib olla ka varustatud hammasvöögr või aukudega võlli põõramiseks kas käsitsi või läbi võlli pöördmehanismi. Hooratta pöiale kradueeritakse vähemalt ühe (so esimese silindri) ÜSS ja ASS
1.7 Ühenduspoldid 1.8 Kolvisõrm 1.9 Rõngstopper 23 Keps koosneb: 2.1 Kepsu keskmine osa 2.2 Kepsu alumine osa (väände laagrikaas) 2.3 Kepsu ülemine osa 2.4 Jahutus õli sissevoolu toru 2.5 Kepsu polt 2.6 Tihvt 2.7 Vändalaagri liud 2.8 Kinnituskruvi 2.9 Tihvt 2.10 Pukslaager 2.2.4.2 Väntvõll Väntvõll on seppistatud ühest tükkist. Väntvõlli vändad on varustatud vastu kaaludega, mis on kinnitatud hüdrauliliselt mutritega. Peamasina ahtripoolses osas väntvõll on varustatud võllitihedusrõnga. Samuti on varustatud hammasrattaga mis kannab üle pöörlemismomenti edasi läbi ülekandehammasrataste nukvõllile ja pööreteregulaatorile. Peamasina vööripoolses osas väntvõll on varusratutd hammasratta ülekandega mille kaudu kantakse pöördemoment pumpadele(õlipump, HT kontuuri pump ja LT kontuuri pump). 24 1) Vastukaal 2) Pingutus polt 3) Poldi kinnitusmutter 4) Õlikanalite düüs
Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisaotsi forduune ja taake. Masti alumine ots (kand) kinnitatakse alumisel tekil asuvasse pesasse (kannu). Masti kinnitus seotakse piki- ja põiktalastusega. Masti ülemises osas asub saaling, sealt kõrgemal olev masti osa on teng. Grootmasti ahtripoolses osas on kaldkahvel, sinna kinnitatakse merel riigilipp. Losspoome kandvate mastide tüübid Postmast A-mast Portaalmast V-mast 32. Luugiseade, luukide katted. Otstarve, osade nimetused Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas
olema näha rohelise tule peal olev valge tuli ja tagumise masti külge kinnitatud valge tuli. Päevamärk kolm ümartuld. • Kuivendussüsteem ja selle otstarve.Pilsside ehitus, asukoht, otstarve ja hooldamine. Vee taseme kontrollimine pilssides ja tankides, torustike markeerimine. Pilss on tühimik laeva parda ja kimmistringeri vahel, topeltpõhja all, piki kogu trümmi. Kaetud äravõetavate luukidega, sügavus umbes 60 cm. Trümmi ahtripoolses osas pilsikaevud, mis kaetud restidega. Kaevudes asuvad kuivendussüsteemi torustiku võrguga kaetud otsikud vee väljapumpamiseks, sest trümmi pesemisel valgub vesi koos peene prügiga resti kaudu pilsikaevu. Viimasena puhastatakse kaevud. Vahimadruse kohustus on iga päev nööri otsas oleva tollipulgaga kontrollida vee taset pilsikaevudes ja möötmise tulemused teada anda vahitüürimehele, kes kirjutab need logiraamatusse. Torustike
Harilikult on nad alt jämedamad kui ülevalt. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisaotsi forduune ja taake.Masti alumine ots (kand) kinnitatakse alumisel tekil asuvasse pesasse (kannu)Masti kinnitus seotakse piki- ja põiktalastusega. Masti ülemises osas asub saaling, sealt kõrgemal olev masti osa on teng. Grootmasti ahtripoolses osas on kaldkahvel, sinna kinnitatakse merel riigilipp. Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeks, peelestikuks või rangoudiks. Mastide toetavaid terasotsi (kinnitatakse putensite abil siirivöö ja tekistringeri külge) kutsutakse seisvaks taglaseks: vandid, taagid, kontrataagid, forduunid Farelli süsteem ehk lossipoomide paaristöö (): kaipoolne losspoom paigutatakse kaide abil vaguni kohale ja kinnitatakse kaide ja kontrakai abil
annaabi.ee 
