Tema salvavad teosed naeruvääristasid riigiametnike, orjameelseid lipitsejaid ja kelme, rünnates kõiki, kes kasutasid poliitilist tegevust isikliku kasu saamiseks. Tuntumad tsitaadid: • Tark õpib palju oma vaenlaselt • need, kes saavad riigi valitsemisega rikkaks, muutuvad otsekohe ebaõiglaseks, hakkavad intriigitsema ja rahva vastu võitlema. Säilinud loomind jaguneb kolmeks: • poliitilised(Ratsanikud, Herilased, Ahharnlased, Lysistate ja rahu. • sotsiaalsed(Naised rahvakoosolekul, Plutos ja pilved) • Komöödia(Naised tesmofooridel, konnad ja linnud) SOPHOKLES Sophokles on tuntuim 5.sajandi eKr. Tragöödiakirjanik. Tema loomingpakatab muretusest ja sobis seega suurepäraselt rahuldama Ateena publiku vajadusi. Sophokles tõi näitekunsti palju uuendusi. Tuntumad tsitaadid: • Keegi ei armasta halva sõnumi toojat
Tema luuletustes kajastatakse sageli sügavaid tundeid ja elamusi. Tänapäeva luules kasutatakse ka Sappho stroofi. Perikles(495 eKr 429 eKr) oli Ateena riigimees.Perikles oli mitmete toonaste Vana-Kreeka suurkujude, näiteks Sophoklese, Sokratese ja Protagorase sõber. Aristophanes (445 eKr 385 eKr) oli vanakreeka (Atika) komöödiakirjanik, kes elas Peloponnesose sõja ajal. Ta oli sõja äge vastane ja pilkas oma näidendites poliitikuid, kes ei tahtnud rahu sõlmida."Ahharnlased"," Ratsanikud"," Pilved"," Herilased"," Rahu"," Lysistrate"," Linnud"," Naiste pidu"," Konnad"," Naised rahvakoosolekul"," Plutos". Herodotos(u 484 eKr u 425 eKr) Halikarnassosest oli kreeka ajaloolane. Sõbrer Periklese ja Sophoklesega. Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia". Aleksandria filoloogid jaotasid teose muusade arvu järgi 9 raamatuks ja need said 2. sajandil m.a.j. muusade järgi nimed. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks".
ja julmust. Nad on inimestele mõistetamatud ja sageli ka vaenulikud. Euripides mängis vastuoludega, millega kaasnes kriitiline suhtumine religiooni ja moraali. See sokeeris vaatajaid, mistõttu oli Euripides suhteliselt ebapopulaarne. Teda peeti lausa naistevihkajaks. Hinnati siiski tema teoste lüürilisi osi ja muusikat. Euripidese tragöödiate lõpus pole mitte punkt, vaid on küsimärk. Euripidest ja tema kangelasi on pilgatud Aristophanese komöödiates ("Ahharnlased", "Naised tesmofooridel", "Konnad"). Euripidese karakterid on kirglikud ja vastuolulised. Nad pole ülevad kangelased, vaid tavalised luust ja lihast, kirgede ja siseheitlustega kujud. Kired, mida Euripides kujutab, on tugevad, kuid inimesed, kes neid tunnevad, tavalised. Nende kohta on raske öelda, kas need on positiivsed või negatiivsed. Euripidese meelisvõte on luua oma tegelasest algses üks pilt, siis aga kujundada temast vastupidine mulje. Seetõttu
omavahel või kooriga Eksodos e eksood (koori lahkumine) 64. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat. Ainuke vana-atika komöödia esindaja, kelle teo seid on tervikuna säilinud Kirjutas vähemalt 46 komöödiat, säilinud 11 tervikuna + u 1000 katkendit Esimene osavõtt dionüüsiaist: 427 (Daitals e Pidusööjad, 2. koht) Esimene võit: 425 (Ahharnlased) Säilinud: ·Ahharnlased (425) ·Ratsanikud (424, ek KKA) ·Pilved (423, ek KKA) ·Herilased (422) ·Rahu (421) ·Linnud (414) ·Naised tesmofooridel (411) ·Lysistrate (411, ek VKKA) ·Konnad (405) ·Naised rahvakoosolekul (arv. 392) ·Rikkus e Plutos (388, ek katkend KKAs) Teosed päevakajalised, kritiseerisid Ateena ühiskonna- ja poliitikanähtusi (ka konkreetsete isikute pilkamine: onomasti kmdein e `nimepidi
63. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat. Aristophanes komöödiad on tolles ajas päevakajalised, kritiseerisid Ateena ühiskonna- ja poliitikanähtusi (ka konkreetsete isikute pilkamine: 'onomasti kõmõdein' ehk nimepidi pilkamine kuni Peloponnesose sõja lõpuni 404). Ta oli demokraatia varjukülgede (demagoogia ja populismi) kriitik, samuti sõjavastane (,,Lysistrate", ,,Ahharnlased") ja sofistlike targutamiste vastane. Teda iseloomustas ka tragöödiate ja tragöödiakirjanike pilkamine (tragöödiakirjaniku Euripidese pilkamine komöödias ,,Konnad"). Aristophanese komöödiad: ,,Ahharnlased", ,,Konnad", ,,Lysistrate", ,,Pilved", ,,Plutos", ,,Rahu" ja ,,Ratsanikud" jt. 64. Kirjelda Menandrose komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat. Menandrose komöödiates on koor ebaoluline või kadunud (esitab laule vaheaegadel,
Tõlkes kõrvaleastumine. Näitlejad lahkuvad, draama tegevus katkeb, koor räägib publikuga: ,,autori hääl". Dramaatilise illusiooni lõhkumine. 64. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat. Teosed päevakajalised, kritiseerisid Ateena ühiskonna- ja poliitikanähtusi (ka konkreetsete isikute pilkamine). Demokraatia varjukülgede (demagoogia ja populismi) kriitika. Sõjavastane (Lysistrate, Ahharnlased). Sofistlike targutamiste vastane. Tragöödiate ja tragöödiakirjanike pilkamine (Euripides Konnades!) Säilinud komöödiad: Lysistrate, Ratsanikud, Pilved, Herilased, Linnud, Rahu, Konnad. 65. Kirjelda Menandrose komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat. Koor ebaoluline või kadunud (esitab laule vaheaegadel, ei ole seotud faabulaga). Nii poliitilisest kui müüdiainestikust loobumine. Puudub jämekoomika. Lihtsustatud igapäevaelu,
Obstsöönsed väljendid kuulusid ootuspäraselt nende juurde. Vana-atika komöödias kritiseeriti ja sõimati ka kaas--aegseid tuntud isikuid, sealjuures neid nimepidi nimetades. Olulisel kohal oli vana-atika komöödias peategelaste sõnasõda e agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otsesõnu, mida autor soovis kooriliikmetel öelda lasta. Krates, Pherekrates, Eupolis, Aristophanes - ,,Ahharnlased" a 425, ,,Ratsanikud" a 424, ,,Pilved" a 423 Uue komöödia all tuleb mõista Aristotelese kaasajal ilmunud nn. keskmist komöödiat, kus robustsed naljad asendusid vaoshoitumatega.Domineeris olustikuline laad, uue komöödia aineks oli argielu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine. Tüüpilised motiivid:tüdruku võrgutamine, lapse hülgamine või kaotamine ning taasleidmine, meheleminekumured, põgenemised, kaksikute segiminek, surnuks peetud kangelaste naasmine.
Koor puudub. Olustikulises on tähtsad tegelastüübid, et oleks naljakam. Klassikalised tüübid: parasiit, rikas isa, õnnetult armunud noor tütarlaps, sangarlik noormees. (nt Tartuffe parasiit). Mütoloogilised komöödiad: autor on nii julge, et pilkab jumalaid, kangelasi. Müütide paroodiad. Vana- atika komöödia võtab sitsiilia komöödialt parodeeriva elemendi. Sitsiilia komöödia ei tegele reaalsete inimestega, v-atika komöödia tegeleb, fookuses nüüdisaja ühiskond. "Ahharnlased", "Linnud". Aristophanes 5. saj keskpaik 4. saj algus eKr, säilinud 11 näidendit. Komöödiakirjanikuna oli poliitiline visioon. Teemaks talupojad, kes on pidanud 5. saj alguseks palju kannatama (Kreeka-Pärsia sõjad, Ateena-Sparta sõda, sõjad saavad toimuda, kui on kuskilt saada ressursse, mis võetakse talupoegadelt). Eesmärgiks näidata, et Ateena valitsus on teinud palju vigu, ei adu reaalsust eriti hästi. Mitmesuguste rühmitiste
oma komöödias kaitseb. Kõige tõsisema iseloomu omandab Aristophanese kriitika komöödias "Konnad". Selles analüüsitakse Aischylose ja Euripidese stiili, nende prolooge, muusikalis-lüürilist külge draamades, ent suurimat huvi pakub arutlus luulekunsti ja eriti tragöödia ülesandeist. Komöödias "Linnud" lendavad kaks Ateena kodanikku, tüdinud rahutust elust kodumaal, lindude juurde ja rajavad taeva ja maa vahel lindude riigi. Rahu ülistamisele on pühendatud komöödiad "Ahharnlased" ja "Rahu". Hellenismi ajastul oli suure tähtsusega uus-atika komöödia. Selles puudub fantastiline element, samuti on kõrvale jäänud laiahaardelised ühiskondlikud probleemid. Vastavalt hellenistliku ühiskonna huvile eraelu vastu käsitlevad autorid perekonna- ja armastusteemasid. Tähtsaim uus-atika komöödia esindaja on ateenlane Menandros (u. 342-292). Menandrose komöödiad (mida on kokku üle 100) on olustikulised perekonnanäidendid. Kergemeelne