....................................................................3 Kiri................................................................................................................4 Arhidektuur...................................................................................................5 Kunst............................................................................................................6 Sissejuhatus Mükeene kultuuri aluse panijateks olid indoeurooplased, keda nimetati ahhailasteks. Mükeene kultuur levis 20. sajandist eKr Mandri-Kreekas. Nime on kultuur saanud Mükeene linna järgi, mis asus Peloponnese poolsaarel peamisel Argolise maakonna kirdeosas. Peamiselt leviski mükeene kultuur Argolises, kuid kultuuriruumi kuulusid ka Tiryns, Pylos, Thebes ja teised linnad sealhulgas Argolisest välja jääv Ateena. Mükeene kultuuris tomineeris sõdalasaristokraatia. Nad tegid mitmeid sõjakäike Egeuse piirkonnas. Mükeene ajalugu
esialgu Kreetlastest maha.Ent varsti kerkisid sealgi võimsad lossid.Kõige suurejoonelisem neist oli Mükeene loss. 2) Kreeklaste esivanemad (hellenid, ahailased, doorlased, joonlased) Kreeklaste esvanemad olid : A)Hellenid:Kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal. B)Ahailased:Hilisemad Kreeklased nimetasid oma tol ajal elanud esivanemaid ahhailasteks. C)Doorlased:on Peloponnesose poolsaarele üks seni põhja pool elanud Kreeklaste hõim. D)Joonlase 3) Kreeta-Mükeene kultuuri saavutused - kirjaoskus, Knossose ja Mükeene lossid. A)Kirjaoskuk: B)Knossese: C)Mükeene lossid: 4) Kreeka kangelased ja müüdid (Herakles, Homeros, Ilias ja Odüsseia, Atlantis, Trooja sõda, Minos ja Minotaurus, kuldvillak)
• Asetseb Balkani poolsaarel Egeuse mere ääres • Eraldi väiksem Peloponnesose poolsaar • Hellas ja hellenid • Iidne nimetus Kreekale ja kreeklastele • Kasutusel tänasepäevani • Rahvas ise on pärit Mesopotaamia ja India aladelt Kreeta-Mükeene kultuur • Vanim Kreeka (ja Euroopa) aladel tekkinud kultuur • Kujunes välja umbes 2000 e. Kr • Tekkis samal ajal nii Kreeta saarel kui Kreekas Mükeene linnriigis • Mükeene ajastu kreeklasi nimetati hiljem ahhailasteks • Nimetatakse teisiti lossidekultuuriks • Lossides oli olemas näiteks: • Algeline kanalisatsioon • Värvirikkad seina ja laemaalingud • Keldrid toidu säilitamiseks • Tuntumad kuningad olid Kreeta Minos ja Mükeene Agamemnon • Erinevused kahe kultuuri vahel • Mükeene losse kaitsesid kivimüürid • Ahhailaste kirja osatakse lugeda • Kreeta oli kaugemale arenenud • Umbes 1500 e. Kr langes Kreeta Mükeene võimu alla
töökojad ja kultusepaigad. Nii kujutas loss endast justkui suure majapidamise keskust. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopsed müürid. Losside eesotsas seisis kaks kõrget tegelast: valitseja ja sõjapealik. Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased. Lossid seisid omavahel vaenujalal. Religioonis olid olulised samad jumalad, mis hiljemgi (Zeus, Hera, Poseidon). Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid ahhailasteks. Mükeene kultuuri esindajad osalesid ka Trooja sõjas umbes 1200 a eKr. ÜLEVAADE KLASSIKALISE KREEKA TSIVILISATSIOONI AJALOOST ptk. 14 (lk. 101-106) Tume ajajärk (u 1100-800 eKr). Sellest perioodist on vähe teada, sest kiri unustati. Osa kreeklasi läks üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule ja nii laienes Kreeka asustus. Sel perioodil võeti kasutusele raud. Ühiskond oli vähe kihistunud. Kreeka erinevad osad omavahel halvasti ühendatud.
Lahingutes kasutasid nad hobukaarikuid. 15. saj eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema. 6. Lineaarkiri A: Kreeta kun. Minose ajal savitahvlitel silpkiri. (tp. ei osata desifreerida) 7. Lineaarkiri B: Mükeene kultuuri esindajad indoeurooplased kohandasid Kreetalaste kirja enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B (tp. osatakse tõlkida) 8. Ahhailased: Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid ahhailasteks. 9. Doorlased: Üks kreeka hõime. Elasid Dorises (Kesk-Kreekas), Peloponnesosel (Argolis, Messeenia, Lakoonia), Kreetal, Rhodosel ja Kos'i saarel, Väike-Aasia edelaosas, Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. 10. Joonlased: Joonlasi peetakse Kreekasse rännanud hõimudest vanimaks. 11. Labürint: keerdkäikudega rajatis. Daidalos rajas kuningas Minosele labürindi, kuhu peideti härjapeaga koletis Minotaurus. 12
Nii kujutas loss endast justkui suure majapidamise keskust. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopsed müürid. Losside eesotsas seisis kaks kõrget tegelast: valitseja ja sõjapealik. Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased. Lossid seisid omavahel vaenujalal. Religioonis olid olulised samad jumalad, mis hiljemgi (Zeus, Hera, Poseidon). Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid ahhailasteks. Mükeene kultuuri esindajad osalesid ka Trooja sõjas umbes 1200 a eKr. Tume ajajärk (u 1100-800 eKr). Sellest perioodist on vähe teada, sest kiri unustati. Osa kreeklasi läks üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule ja nii laienes Kreeka asustus. Sel perioodil võeti kasutusele raud. Ühiskond oli vähe kihistunud. Kreeka erinevad osad omavahel halvasti ühendatud. Kesk- ja Põhja-Kreekat ühendas Termopüülide kitsastee. Kesk- ja Lõuna-Kreekat omakorda aga kitsas
Kreetalastel oli ka oma kiri. Tänapäeval ei saada aga kreetta keelest midagi aru. Kreeklased uskusid et Kreetal valitses kuningas Minos. Kreetalased olid head meresõitjad. Nad vahetasid egiptlaste, foiniiklaste ja babüloonlastega kaupu. Pilt Knossose palee seinalt. Mükeene kultuur. Kreeklased õppisid kreetalastelt niimõndagi ja seega nimetatakse kreeta ja kreeklaste kultuuri Kreeta-Mükeene preioodiks. Hiljem nimetasid kreeklased oma esivanemaid ahhailasteks. Nende losse ümbritsesid kivimüürid. Hilisemad kreeklased nimetaisd neid kükloopilisteks müürideks. Mükeene kindlusesse viis kuulus Lõvivärav. Kindlustes olid ammuste valitsejate hauad. Neis haudades oli kalleid nõusid, ehteid ja relvi. Ka ahhailased tuntsid kirja ja seda suudavad ka tänapäeva teadlased ka lugeda. Ahhailased vallutasid kreeta ja teisedki Egeuse mere saared. Mükeene lõvivärav. Tume ajajärk Aega pärast Mükeene kultuuri hiigelaega nimetatakse tumedaks
Ollakse väga skeptilised Homerose autorluse kohta, kuna sel ajal levisid jutustused suuliselt. Juba antiikajal ei teatud Homerosest palju. Ekspansiooniteooria pooldajad ütlevad, et eeposed on mitme ajajärgu autorite töö, mis kirjutati lõplikult üles alles 6. Sajand eKr. Ja et Homeros võis olla silmapaistvaim nende esitajate seast. Enamik nüüdisaja uurijaid siiski peavad neid teoseid ühe autori töödeks. 16. Kes olid ahhailased, argiivid, danaoslased? Ahhailasteks, argiivideks ja danaoslasteks on peetud Kreeklasi Homerose eepostes. 17. Kas ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" olid ainsad arhailise aja kreekakeelsed eeposed? Ilias ja Odüsseia ei olnud ainsad antiikaegsed eeposed. Homerose eeposeks peetakse ka koomilist eepost Margites Homerosele on omistatud koomilist eepost ,,Batrachomyomachia" e ,,Konnade ja hiirte sõda". 18. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit?
Mükeene kultuuri keskused purustati XII saj. e. Kr. Kreekasse tunginud doorlaste poolt. I 1700-1550 varamükeene II 1550-1400 keskmükeene III 1400-1200 hiline Mükeene 5. I ahhailaste kolonisatsioon ja selle põhisuunad Ahhailased tulid põhja poolt ja jõudsid Balkani lõunaossa ~2000 e. Kr. Keeleliste andmete põhjal seostatakse ahhailastega hilisemaid Arkaadia ja Küprose asukaid ning Väike-Aasia aioollasi. Homerose eepostes nimetatakse ahhailasteks kõiki Trooja sõjas osalenud kreeklasi. Hetiitide savitahvlite põhjal on teada, et Väike-Aasias olid juba XIV saj. e. Kr. mererahvad (`akhaiasa' v. `akhaiusa') Trooja sõda toimus ühtede andmete j. 1208., värskema info põhjal 1184. e. Kr. Maakera ümbermõõdu väljaarvutaja Eratosthenes (V saj. e. Kr.) väitis, et 1183. Ahhailased koloniseerisid Küklaadid ja Väike-Aasia ranniku (Lesbose ja Tessaalia dialektid on lähedased.) Kol oni sa ts i ooni 3 pea te e d: Põhjatee Tessaaliast
annaabi.ee 
