• kasutab metafoore, võrdlust, epiteete 2. Tarapita periood • 1920 „Verivalla“ • 1923 „Pärisosa“ • varjutatud sõjakoledustest • armastus ja loodus taha plaanil • ekspessionistlikum • palju piibli motiive „Ema piibel“ 3. Kõrgaeg • 1927 „Hääl varjust“ • 1928 „Rõõm ühest ilusast päevast“ - „Ahastaja“, „Laule lindudest“, „Suudlus“ • sisemonoloogid, realistlikud kujutluspildid • 1929 Ballaadide kogum „Õnnevarjutus“ - „Rändav järv“, „Lapse hukkaja“ • armastuse ja õnne võimalikkus 4. 30. ndad • Suhteliselt tagasihoidlik • 1930 „Lageda taeva all“ - „Õnne varas“, „Sant“ • 1935 „Kivi südamelt“ - „Üksteisest pimesi mööda käime“
Ka kõige õnnelikumat elu saadab surma vari, bioloogiline paratamatus, mille kõige paremaks tunnetuseks on luuletus ,,Kontvõõras". Selle keskseks teemaks on inimese kannatused enne siitilmast lahkumist. Siin põimuvad nii sõjajärgsed koledused kui ka luuletaja enda elu (seoses emaga): Ma tulen, ma tulen, tee lahti uks! * Ema südamehaigus ja hingepakk Olen mure ja teen su õnnetuks. * Sind lämmatagu kui hullujakk. ,,Ahastaja" luuletus inimesest, kes on sõjast väsinud, kurnatud. Võimalik, et ta kaotas oma lähedasi ja koos sellega ka elu mõte. Väsinud elu rutiinsusest, raskusest ning üksluisusest otsib kannatav hing vastuseid oma küsimustele: miks, milleks, kelle eest? Otsib rahu, otsib kohta, kus saaks segamatult mõtiskleda toimuva üle. Elukoorem muutub liiga väljakannatamatuks, probleemid rõhuvateks; keha on veel siin ent meel juba kaugel: Kuhu põgeneda üksteise eest
eri vaatenurkade kaudu. ,,Tuisk" Valus tundub hingeline lahutatus,üksiolu. ,,Aknal" , ,,Kakas kitse"-üksiolu ja vägivaldsus. Luuletaja loob täpselt ja vapustava kujutuse viletsuse hääbujaist. Nende elutruude piltide loomisel võisid Underile tuge anda lapsepõlvemälestused. ,,Agulis" ,,Seek" masendav pilt vanaeidekese kustuvast elust. Neis luuletustes on selgelt näha sotsiaalset protesti, kuid üksnes kujundi jõul. ,,Kontvõõras", ,,Ahastaja", ,,Varjumees" ,,Ummikus" jne. ,,Rõõm ühest ilusast päevast" seab esiplaanile inimese kõikehõlmava suhte loodusega, mille elustavat juuresolekul on tunda ka linnapildistikus. Tsüklis ,,Laule lindudest" imetleb luuletaja igast küsimiseest vaba eluindu. Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal väljendas Underi luule rahva sügavamaid tundeid kogus "Mureliku suuga" (1942). 1929 ilmus ,, Õnnevarjutus" Ballaadiloomingu kõrgsaavutus. ,,Merilehmad" ,,Rändavas
meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest.7 Abieluaastad olid Kristjan Raua loomingus kõige tulemuslikumad. Tema nägemus oma abikaasast on väga täpselt joonistatud Elviira Raua eksliibrisele aastast 1934: pikajuukseline kogu keha varjavas rüüs naisfiguur ilmasambana tähistaeva taustal, pea kohal lilledest aukroon ja kuusirbist aura. Kristjan Raud on abikaasat kujutanud veel ülimalt traagilistel joonistustel, mis loodud pärast vanima poja surma aastal 1941. Lehtedel "Ahastaja," "Mardus," "Lindudele teenäitaja" jt. on leinav emakuju Elvira Raua näojoontega. 7 URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.htm 6 Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943.8 Vendade sarnasus loomingus Vendade loomingus, iseäranis nende ühismatkade ajal Pakri saartele ja Muhusse, on palju sarnast, motiividki on kohati samad
abikaasast on väga täpselt joonistatud Elviira Raua eksliibrisele aastast 1934: pikajuukseline kogu keha varjavas rüüs naisfiguur ilmasambana tähistaeva taustal, pea kohal lilledest 15 URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.htm 9 aukroon ja kuusirbist aura. Kristjan Raud on abikaasat kujutanud veel ülimalt traagilistel joonistustel, mis loodud pärast vanima poja surma aastal 1941. Lehtedel "Ahastaja," "Mardus," "Lindudele teenäitaja" jt. on leinav emakuju Elvira Raua näojoontega.16 Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943.17 Vendade sarnasus loomingus Vendade loomingus, iseäranis nende ühismatkade ajal Pakri saartele ja Muhusse, on palju sarnast, motiividki on kohati samad. Näiteks kujutasid nad üht ja sama Muhu külatänavat Kr. Raua "Maastikus kaevukooguga" (pliiats) ja P. Raua etüüdis "Maanteel" (õli, mõlemad 1898).
Abieluaastad olid Kristjan Raua loomingus kõige tulemuslikumad. Tema nägemus oma abikaasast on väga täpselt joonistatud Elviira Raua eksliibrisele aastast 1934: pikajuukseline kogu keha varjavas rüüs naisfiguur ilmasambana tähistaeva taustal, pea kohal lilledest aukroon ja kuusirbist aura. Kristjan Raud on abikaasat kujutanud veel ülimalt traagilistel joonistustel, mis loodud pärast vanima poja surma aastal 1941. Lehtedel "Ahastaja," "Mardus," "Lindudele teenäitaja" jt. on leinav emakuju Elvira Raua näojoontega. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943. 1. Ants Laikmaa ja rahvusromantism /ateljeekool O. Kallis jt , Vikerla/ Ants Laikmaa (5. mai 1866 – 19. november 1942) oli eesti maalikunstnik. Nime eestistamiseni 1935. aastani kandis ta nime Hans Laipman.
Ma armastan su armastust. Mis on pärisosa: inimene jääb igaveseks küsijaks ja uurijaks, kes midagi saavutanult seisab rahuldumatult uute otsingute lävel- Surelik, Kahetsus, Elu. 1927 "Hääl varjust" elutumedus, inimhinge vaevav ööpoolsus, mis ilmeb nt sünges maastikupildis- Tuisk, objektiveeritud esitlustes- Agulis, Seek, Pariisi pilte, painajalikud sisevaevad ja inmlik hingeäng (sel ajal unetus)- Kooljakuu, Kontvõõras, Ahastaja, Varjumees, Unetuma laul. Viimane Aimus, mis sillaks järgmisele kogule 1928 "Rõõm ühest ilusast päevast" vastupidine eelmisele kogule, inimese kõikehõlmav suhe loodusega, kõik on hoogsas liikumises. Hommikupalve, Esimesed päevad, Täna- vaheldusrikkad tänavamuljed, Vaguni aknal, Maantee- maastiku hetkevaated, Raismik.Mets- looduse ammendamatu elujõud, olemise kahepoolsus: kadumine ja kasvamine; kõik muutub lakkamatult, sünd ja surm on looduses ja inimolus loomulikus vaheldumises
"Hääl varjust"(1927) ja "Rõõm ühest ilusast päevast"(1928) - on vastandlikud, mure ja rõõm , inimhinge öö-ja päevapool. "Hääl varjust" - 1)realistliku kujundlikkusega elupildid. Asub otsekui kõrvalvaataja positsiooni. Esile tõusevad agulivaated( "Agulis" , "Vaeste patuste tänaval"). Aguliteema on iselaadne - kujundlik, üliinimlik, lüürikaomane.2) sisemonoloogid, sisevaatused, kõnelused endaga.Korduvad hirm,mure, eluvaev,ummikutunne.("Ahastaja" , "Vaev"). "Rõõm ühest ilusast päevast" - esil inimese sisemaailma teine pool - elujaatavad tungid nig loomulik elurõõm.Ühtekuuluvustunne loodusega.("Raismik.Mets"). "Õnnevarjutus"(1929) - luule on mitmekülgne,psühholoogilinem müütiline lähenemine, ballaadiloomingu kogu. Ballaadid dramaatilised, peamiselt rahvapärimusliku ainestikuga värsslood.Läbiv teema armastuse ja õnne võimalikkus.("Merilehmad" - armastus nii jõud kui nõrkus, aines pärineb eesti rahvaluulest)
tänavail liikuvad sõjainvaliidid. 47 · 1920. aastate keskelt algas Marie Underi luule kõrgaeg. Ta leidis sisemise tasakaalu elus ja luules. Üksteise järel ilmusid luuletuskogud (kergemad, optimistlikud, loodus taust enamasti kuid tsükkel Prmaa reisist, eriti Pariisist, palju luuletusi kevadest) "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) /,,Ahastaja", ,,Laule lindudest", ,,Suudlus"/, ballaadide ja legendide kogu( suhteliselt kurb traagiline ja tumedad toonid) "Õnnevarjutus" (1929), /,,Rändav järv", ,,Lapse hukkaja/ "Lageda taeva all" (1930) /,,Sõit hommikusse", ,,Sant", Õnne varas/ "Kivi südamelt" (1935) /"Üksteisest pimesi mööda käime"/ · Ballaadide ja legendide kogu "Õnnevarjutus" aine on pärit rahvaluulest ja Piiblist. Underi lüroeepikat ühendab inimsaatuste traagilisuse tunnetus
annaabi.ee 
