Tallinna Ülikool Terviseteaduste- ja Spordi Instituut Agressiivsus spordis. Koostaja : Polina Tajurskaja Rühm : TK-3kõ Juhendaja : Joe Noormets Tallin 2010 Agressiivsus ja sport. Agressivsuse problem spordis omab praktilise tähenduse. Paljud treenerid ja sportlased peavad agressivsust oluliseks edusaavitamise viisiks. Teoreetikud aga tavaliselt näevad agressiivsuses rohkem negatiivseid aspekte. TAHTLIK JA KAASNEV AGRESSIIVSUS Spordis kohtab sageli agressiivsuse ilminguid. Samuti kohtab treenerite ja pedagoogide hulgas inimesi, kes soodustavad agressiivsust spordis. Käesoleva teema raames tutvustatakse agressiivsuse kahte erinevat vormi, agressiivsuse
hammustamisest) 8. Ahvivagu 9. Lampjalgsus 10. Kahin südamel Fra X sündroom Diagnoosimine · Molekulaargeneetilise uuringuga tehakse kindlaks muutused X kromosoomis ( selleks peab andma vereanalüüsi) · Uurima peaks ka lapse vanemate ja õdede vendade analüüse Ravivõimalused · Õppimiseks eriprogramm koolis · Vajadusel südamerikke kirurgiline ravi · Krambivastane ravi antiepilektikumidega · Antidepressandid agressivsuse ja tujude vaheldumise ning hüperaktiivsuse leevendamiseks Mehed · 78% oli saatediagnoosiks: VAM Kõnepeetus Arengupeetus · ~3,5% meestest leitud täismutatsioon Naised · 52% oli saatediagnoosiks: Primaarne ovariaalne puudulikkus Sekundaarne ovariaalne puudulikkus Infertiilsus · ~6% leitud premutatsioon Esinemissagedus??? · Eesti meespopulatsioon 1.01.2006 619299
Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL- iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisaprotokolli, millega jagati Euroopa omavahel mõjusfäärideks:
1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tšehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisaprotokolli, millega jagati Euroopa omavahel mõjusfäärideks:
1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisaprotokolli, millega jagati Euroopa omavahel mõjusfäärideks:
*tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse. *suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas. Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks. *tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), seetõttu üritati peale I maailmasõda luua julgeolekusüsteeme, mis tagaks rahu maailmas (näiteks Rahvasteliit, desarmeerimisprogrammid). *võitjate ülekohus kaotajate (eriti Saksamaa) suhtes viis hiljem revansitaotluste kasvule, Saksamaa agressivsuse kasvamisele ja lõppkokkuvõttes II maailmasõja puhkemisele. *I maailmasõda kiirendas tohutult teaduse (näiteks keemia, meditsiin) ja tehnika arengut (näiteks autod, lennukid). *sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende kolooniates iseseisvuspüüdluseid. Kasutatud kirjandus: http://www.yle.edu.ee/oppematerjalid/~Peep_Reimer/sisukord.html http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da http://www.slideshare.net/madlimaria/soda http://www.annaabi.com/search.php
suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas. Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks. tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), seetõttu üritati peale I maailmasõda luua julgeolekusüsteeme, mis tagaks rahu maailmas (näiteks Rahvasteliit, desarmeerimisprogrammid). võitjate ülekohus kaotajate (eriti Saksamaa) suhtes viis hiljem revansitaotluste kasvule, Saksamaa agressivsuse kasvamisele ja lõppkokkuvõttes II maailmasõja puhkemisele. I maailmasõda kiirendas tohutult teaduse (näiteks keemia, meditsiin) ja tehnika arengut (näiteks autod, lennukid). sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende kolooniates iseseisvuspüüdluseid. Peep Reimer 5 2. REVOLUTSIOONILINE KRIIS EUROOPAS: 2.1. VENEMAA 1917-1920: 2.1.1.Veebruarirevolutsiooni põhjused: (Vt. ka õpik lk.67-68)
1932. a. lisandusid neile pärast 10 aasta pikkusi läbirääkimisi ka mittekallaletungipaktid. o 1930. aastad pingete kasv Majanduskriis o Mõjutas ka rahvusvahelisi suhteid. Püüti kaitsta oma turgu. Regionaalsete liitude moodustamine o Kuna rahvasteliit ei suutnud enam konflikte lahendada, hakati moodustama eraldi liite.Balti riikides tekitas Saksamaa agressivsuse suurenemine ärevust. Tõsist ohtu nägid Eesti ja Läti valitusus ka NSV Liidu aktiviseerumises. 1933-35 esitas Moskva mitmeid projekte Balti riikide sidumiseks endaga, põhjendades seda vajadusega ühendada jõud Saksa ohu tõrjumiseks. Siiski suhtusid Baltimaad nendesse ideedesse skepiliselt. NSV Liidu õhutusel loodi lõpuks siiski Balti kolmikliit, mis ei olnud aga sõjaliselt seisukohalt mingi tähtsusega. o 1930.a lõpul
Selleks et mõista riiki, tuleb tema arenemist vaadata juba ajaloost. Riik kui võimuorganisatsioon. Püütakse leida omavahelisi seoseid ja siis neid korrastada. Antropoloogiline konstseptsioon. Riikluse tekkimist seostatakse inimese loomusega, samuti ka riikluse iseloomu. Riiklus on inimeste teadliku otsuse või kokkuleppe tagajärg, mille eesmärgiks on ühiskonna tõusmine metsluse astmelt tsiviliseeritud kooselu tasemele. Ühiskondlik leping sõlmitakse inimeste agressivsuse ja oma saamahimu kontrollimiseks ja ohjamiseks Riigiteooriad Võim tähendab võimet allutada võõras tahe s.o rakendada selle suhtes jõudu. Teokraatlik teooria tuletab riigivõimu legitiimsuse religioossest autoriteedist-jumalast. Antiikühiskonnas ja keskajal. Patriarhaalne teooria Riiklik võim on tekkinud ühiskondliku kooselu ürgsetes vormides valitsenud sotsiaalsete suhete iseloomoga. Personaalne võim kujunes riigivõimuks. Lepinguteooria
32* suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas. Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks. 33* tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), seetõttu üritati peale I maailmasõda luua julgeolekusüsteeme, mis tagaks rahu maailmas (näiteks Rahvasteliit, desarmeerimisprogrammid). 34* võitjate ülekohus kaotajate (eriti Saksamaa) suhtes viis hiljem revansitaotluste kasvule, Saksamaa agressivsuse kasvamisele ja lõppkokkuvõttes II maailmasõja puhkemisele. 35* I maailmasõda kiirendas tohutult teaduse (näiteks keemia, meditsiin) ja tehnika arengut (näiteks autod, lennukid). 36* sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende kolooniates iseseisvuspüüdluseid. 2.1. VENEMAA 1917-1920: 2.1.1.Veebruarirevolutsiooni põhjused: (Vt. ka õpik lk.67-68) 24* Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa
annaabi.ee 
