Samal õhtul teatas Agnes, et on haige ning soovib üksinda olla, kuid ta teadis, et Gabriel proovib mingi kavaluse läbi temaga kohtuda. Noored kohtusidki öösel, Gabriel teatas, et läheb oma isaga Venemaale, tsaarilt armu paluma. Neiu lubas teda ootada, ükskõik kui kaua ka aega läheks. Peale nurjunud pulma, otsustas Agnese isa tütre kloostrisse panna, tema tädi oli seal abtiss. Alguses koheldi tütarlast hästi, aga hiljem kui tädi sai aru, et Agnesel on patune armastus, muutus tema kohtlemine totaalselt. Preilile anti väike ruum, ta pidi vee ja leiva peal paastuma, temaga ei räägitud nädalaid, kuldsed kiharad lõigati maha ning ka piitsutati. Seda kõike kannatas ta oma armastuse nimel, keda reeta ei soovinud. Lõpuks saabus päev, mil Gabriel tungis Pirita kloostrisse ning päästis Agnese sellest jubedast elust. Klooster põletati maha, aga noored jäid peale seda alatiseks kokku.
Kuigi ei saanud ta jätkata samal erialal, mida oli alustanud, kuid tema sihikindlus viis teda edasi ning ta jätkas natuke lihtsamal alal, millega ta sai väga edukalt hakkama. See on ehe näide sellest, kuidas inimesel on soov ning siht olemas. Agnes läks algselt õppima arstiteaduskonda, kuid siis pidi „leppima“ sotsiaaltööga. Juba need kaks valikut näitavad, et see inimene on headust täis, tal on soov teisi aidata. Kuigi Agnesel oli puue leidis ta endale siiski armastuse. Mina arvan, et armastus leiab armastusväärsed inimesed üles. Naine lõi endale pere ning mis saaks olla veel suurem õnne kui see, et sul on oma armastavad lapsed ning mees. Täiesti võimalik, et armastus võis olla üks naise suurimatest ravidest sellele õnnetusejärgsel taastumisel. Agnese peres räägitakse avameelselt ema puudest ning mitte midagi ei varjata. See on minu arvates lastele üheks suurimaks õpetuseks edasiseks eluks
tappis Gabriel Ivo ning suundus järgmisel päeval kloostrisse, et Agnest näha. Ta väitis end olevat Kaspari sõnumi saatja. Mehel ei lubatud Agnest kaasa võtta ning abtiss käskis sulastel Gabriel kinni võtta. See aga neil ei õnnestunud, kuna Gabriel oli neist osavam. Mees tungis hiljem koos mässumeelsetega kloostrisse ning lasi kurja tädi Agnese juurest minema viia. Gabrielil oli neiust kahju, sest viimast oli kirikus pekstud. Agnese isa oli aga vahepeal haigeks jäänud ning Agnesel oli väga kurb isa sellises seisundis näha. Kui Agnes oli isaga omavahel rääkinud ning nendega liitus ka Gabriel, tänas isa meest oma tütre päästmise eest. Siis kui Agnes viibis haige ja haavatuna Ivo telgis, oli Gabriel üles leidnud oma isa, kes oli vürst. Nüüd oli ka Gabriel kõrgemast seisusest ning Agnese isa andis loa noortel abielluda. Kui Kaspar von Mönnikhausen suri, siis maeti ta maha metsa, kus oli nende mõisnikkonna matmispaik
Agnes kohtas Gabrieli peale laulatust esimest korda siis, kui Gabriel kerjajana Agnese koju läks. Agnes andis Gabrielile salaja kirja kust too luges: ,, Aiauks vastu uulitsat, õueväravast pahemat kätt, seisab südaööajal laht. Öövaht saab õlut." Seal Gabriel ja Agnes öösel kohtusidki. 27. Kuhu pani isa Agnese, kui ta keeldus abiellumast. Miks just sinna? Kaspar von Mönnikhusen pani Agnese kloostrisse. Agnese isa arvas, et Agnesel läheks tugevamat kasvatust vaja kuna tema olevat Agnese tujukaks ja kangekaelseks teinud, seepärast otsustaski ta Agnese oma tädi, abtiss Magdalena, hoole alla saata. 28. Miks ei saa Agnest nunnaks pühitseda? Agnest ei saanud nunnaks pühitseda, kuna ta ei tunnistanud oma pattu ega öelnud Gabrieli nime. 29. Kes piirasid Tallinna linna, kes kaitsesid? Venelased piirasid linna ning eestlased kaitsesid linna. 30. Kuidas pääses Gabriel linna?
Agnes kohtas Gabrieli peale laulatust esimest korda siis, kui Gabriel kerjajana Agnese koju läks. Agnes andis Gabrielile salaja kirja kust too luges: ,, Aiauks vastu uulitsat, õueväravast pahemat kätt, seisab südaööajal laht. Öövaht saab õlut." Seal Gabriel ja Agnes öösel kohtusidki. 27. Kuhu pani isa Agnese, kui ta keeldus abiellumast. Miks just sinna? Kaspar von Mönnikhusen pani Agnese kloostrisse. Agnese isa arvas, et Agnesel läheks tugevamat kasvatust vaja kuna tema olevat Agnese tujukaks ja kangekaelseks teinud, seepärast otsustaski ta Agnese oma tädi, abtiss Magdalena, hoole alla saata. 28. Miks ei saa Agnest nunnaks pühitseda? Agnest ei saanud nunnaks pühitseda, kuna ta ei tunnistanud oma pattu ega öelnud Gabrieli nime. 29. Kes piirasid Tallinna linna, kes kaitsesid? Venelased piirasid linna ning eestlased kaitsesid linna. 30. Kuidas pääses Gabriel linna?
Mönnikhuseni ja Ivo schenkenbergi allesjänud mehed end kokku ja tahavad Tõnismäe tormijooksuga vallutada, aga Gabrieli väed on tugevamad ja Agnese isa saab selles lahingus haavata ja Ivo saab kahevõitluses Gabrieliga surma. Samal ööl koputab keegi Pirita kloostri uksele ja nõuab abtissi jutule. See väidab end olevat käskjalg, kelle on saatnud Agnese haavatud isa, et Agnes tema juurde viia. Kloostri abtiss Magdalena Zoege ei lase Agnesel minna ja ta saab aru, et see niinimetatud "käskjalg" ongi Agnese armastatu ja ta piitsutab Agnest. Varsti peale seda kostab altpoolt hääli ja uks lendab lahti ning Gabriel, põlev tulelont käes, seisab uksel. Ta võtab Agnese kaasa ja viib ta tema isa juurde. Isa saab teada Agnese ja Gabrieli armastusest, annab neile oma õnnistuse ja sureb. Gabriel ja Agnes elavad aga,kui nii võib öelda, õnnelikult elu lõpuni... 17
Samal ajal peab Agnes ikkagi oma isa soovil abielluma junkur von Risbieteriga, kes ta vahepeal üles leidis. Agnes aga ei soovi seda, sest kohtub taas Gabrieliga, enne kui viimane Venemaale tsaariga rääkima läheb. Kuna Agnes isa soovile ei allu, saadetakse ta Pirita kloostrisse oma tädi juurde, kes oli tema ema peale armukade olnud Agnese isa pärast. Tädi tahab talle kätte maksta ja saab pea teada, et Agnesel on keegi. Kuna Agnes tädile ei ütle selle salajase armastuse nime, siis teda piinatakse ja tehakse temaga kõike õudsat, kuni Gabriel koos sõjaväega tuleb ja ta päästab. Nii tapetakse ka abtiss, Agnese tädi ja pannakse Pirita klooster põlema. 1. Milline mõis kuulus Agnese isale? Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis. 2. Agnese isa nimi. Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda?
Juba algkoolis oli Agnes teistele eeskujuks, keskkoolis aga alati klassi parim (Krabi, 2002). Agnest oli õnnistatud muuskikalise andega, ta mängis erinevaid pille. Agnes ja tema õde laulsid kirikukooris, neid kutsuti ,,kiriku ööbikuteks". Koorikaaslased mäletavad Agnes Bojaxhiud kui kohusetundlikku ja rõõmsameelset tütarlast. Ka poeesia köitis Agnest. Ta kirjutas luuletusi ja luges neid tihti teistele ette. Veel meeldis talle näidendeid lavastada. Agnesel oli palju sõbrannasid. Tüdrukutega suhtles ta vabalt, aga poiste seltskonas oli pelglik ning vajas aega, et arglikkusest võitu saada. Oma mängukaaslaste usu ja rahvuse suhtes ei olnud Agnesel mingeid eelarvamusi. Kodus armastati Gonxhat väga. Vend Lazar mäletab, et kuigi Agnes oli peres noorim, tõi ema teda tihti teistele eeskujuks. Vend ei suuda meenutada ühtegi korda, mil õde oleks mõne vanemate palve täitmata jätnud. Agnese ema nõudis distsipliini ja lapsed pidid oma
TEINE VAATUS ESIMENE STSEEN Arnolphe neab oma reisi. Kavatseb oma tulevast naist veelgi tsivilisatsioonist eemal hoida, et keegi talle n.-ö. liiga ei teeks. TEINE STSEEN Arnolphe tormab oma teenreid nüpeldama, et nood lubasid Horacel nende majas ringi jalutada. Seejärel läheb õue oma närve tuulutama. KOLMAS STSEEN Teenrid omaette. Alain leiab, et isand olla armukade. NELJAS STSEEN Arnolphe omaette. Kavatseb kreeka filosoofi Augustuse elujuhendi järgi toimides lasta Agnesel kõik südamelt ära rääkida, mis vahepeal juhutnud on. VIIES STSEEN Arnolphe saadab teenrid tuppa tagasi. KUUES STSEEN Uurib Agneselt, et kas kõik on vanaviisi. Ei, kass on surnud. Mees saab pahaseks ning lõpuks tuleb välja, et üks mees käis teda mitu päeva järjest vaatamas, kui tüdruk rõdul istus. Igakord olid nad üksteist tervitanud. Siis oli tulnud üks vanaeit. Rääkinud, et mees on raskelt haige ning et teda terveks ravida on vaja mees tema läheduses hoida
NB ! Praegu eksisteerivad erinevad kogumispensioni määrad: · isikud, kelle palgalt ei tule kogumispensioni makset kinni pidada · isikud, kelle palgalt tuleb kinni pidada 1% kogumispensioni makset · isikud, kelle palgalt tuleb kinni pidada 2% kogumispensioni makset Näide: Agnese pangaarvele laekus dividendidena 5 000 eurot. Järgmisel kuul peab ettevõte tasuma dividendide tulumaksu sumamas 5 000 * 21/79 = 1329,11 eurot. Agnesel maksukohustust ei teki, maksu tasub ning deklareerib ettevõte. Näide: Ettevõte maksab kinni oma töötaja korteriüüri summas 100 eurot, tegemist on erisoodustusega. Ettevõttel tuleb maksta: · tulumaksu 21/79 * 100 = 26,58 ning · sotsiaalmaksu 33% * (100 + 26,58) = 41,77 Seega kokku tuleb ettevõttel maksta makse summas 68,35 eurot. Sotsiaalmaks Ettevõte maksab sotsiaalmaksu palgalt ning erisoodustustelt. Kasutatud kirjandus
Nõuti isegi Agnese kohtu alla andmist ning Agnesele ja Johannesele pandi süüks, et nad nõiuvad. XIX Sõjavägi asus teele. Prints jättis Agnese Johannese hoolde ja lahkus. Kõik sel ajal kahtlustasid, et Johannes ja Agnes kasutavad head juhust, kui printsi pole ja alluvad oma ihadele, kui nii see tegelikult ei olnud. Kuid Johannest süüdistati nende abielurikkumises, kuigi nende abielu üldse ei tunnistatud. Lõpuks algasid Agnesel sünnitusvalud ja sündis priske poisslaps. Samal ajal tuli ka printsilt teade, et kõik on siiani korras ja sõjategevus pole veel hakanud. Ühel päeval tuli aga keiser Sigismund valge lipu all Agnese juurde, nõudes et too lahkuks lossist ja linnast kaugele. Nimelt oli keiser küll rahulepitajaks, kuid oli hertsog Ernsi pool. Nimelt süüdistati Agnest printsi nõidumises ja taheti, et ta oma mehele uuesti mõistuse pähe paneks
vaimustatud, kui sel korral, kui ta tema verivaenlase Fahrensbachi Põltsamaalt Kuimetsa tõi. Vaheajal olid venelased Fahrensbachi jälle vangist lahti päästnud ja Mönnikhuseni silmilt oli käte junkur Hansu vigade kohta langenud, aga -- ta oli junkrule oma sõna andnud ja see pidi täidetud saama, olgu siis, et Risbiter ise taganeb. Risbiter ei mõelnudki taganemisele. Tema oli oma kehalist ja vaimset väärtust hoolega läbi katsunud Ja sellele otsusele jõudnud, et Agnesel tema põlgamiseks mitte kõige vähematki põhjust ei olnud. Hans von Risbiter uskus kindlasti, et teist temasugust meest ilma peal ei ole. Oli tema kord vaevaks võtnud kä.tt ühe neiu järele välja sirutada, siis pidi see kui küps vili tema rüppe langema, muidu oleks kõik maailma asi pahupidi läinud. Tema, Hans von Risbiter -- põlatud kosilane, kaaslaste pilkamise märklaud! Oli see iganes võimalik? Mis selle 390
annaabi.ee 
