Vähe kontakte muude murretega. Häälduslikud erijooned · 10-11 vokaali: esisilbi kõrge õ ja taga e: nyna 'nina', lugõma 'lugema' · Laialdane vokaalharmoonia: väläh 'väljas', tettü 'tehtud', hopõn 'hobune' · Keskkõrgete vokaalide kõrgenemised: e>i (imä 'ema'), o>u (uno 'onu); Q3 oo>uu (kuul 'kool), ee>ii (tii 'tee), öö>üü (üüse 'öösel) · Kõrged pikad vokaalid võivad diftongistuda: ii>ei (peim 'piim'), uu>ou (pou 'puu') · Afrikaadid: pudsu 'ebe, ude, puru', kats 'kaks' · Pudsunudsija tolmuimeja · H: hiussõq 'juuksed', huss 'uss', paugahhus 'paugatus', säläh 'seljas' · Palatalisatsioon konsonantühendi lõpposas: lat's 'laps' Morfoloogilised erijooned · Laadivaheldus: kõiv :kõo 'kask' · Esimese ja teise silbi piiril geminatsioonid: hopõn 'hobune', elläq 'elada', makõ 'magus' · Nelja tüvivariandi vastandused: lag'a:laja:lak'a:lak'k'a 'lai'
berberi keeles on kolm. Eristuvad ka kas öeldakse pehme või kõva suulaega ning kurgunibuga. Erinevalt teiste afro-asiaatkeeltest, ei ole Shilha berberi keel toonikeel. Paljud häälikud tekivad sügaval kurgus nagu d ja z. Täishäälikud ja kaashäälikud võivad ka jagada hääldust, sõltuvalt pikkusest. klusiilid ehk sulghäälikud on häälikud, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult frikatiivid ehk ahtushäälikud on konsonant, mille moodustamisel on õhutakistus osaline afrikaadid on keele süsteemis ühele foneemile vastavad häälikud, mis algavad sulghäälikuna ning lähevad sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks nasaalid ehk ninahäälikud on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina tremulandid ehk konsonandid, mille puhul pannakse häälduselund vibreerima lateraalid ehk külghäälikud on konsonandid, mille moodustamisel õhuvool väljub
Kõmri keeles on helitu l-frikatiiv []
(kirjas "ll") omaette foneem (vrd lamp `lamp' llam `hüpe, samm'). Helilisusopositsioon ehk
helitu ja helilise vastandamine, eristamaks tähendusi (ingl beg peck), leiab rakendust eriti
klusiilide, afrikaatide, frikatiivide juures. NB: eesti keeles seda pole täht b, d, g, z või z märgib
üksnes helitu foneemi /p/, /t/, /k/ (võõrsõnas /s/, /s/) lühidust!
Muud moodustusviisid rajanevad lisateguritel: afrikaadid ehk liithäälikud (
Nt be-was-were- been, go-went-gone. sünteetiline keel – keel mis kasutab sõna tähenduse loomiseks morfoloogilisi elemente (mitte grammatilisi sõnu) Siil-i-de-le-gi. teine häälikunihe – Teine häälikunihe toimus ülemsaksa keeles kuskil 5-7 sajandil. Tekitas sulghäälikutele veel lisamuutusi. 1) Helitud klusiilid -> frikatiivid k-h, p-f, t-ss. Seega brikan-break->brechen. slepan-sleep- >schlafen. itan-eat->essen. 2) Helitud klusiilid -> afrikaadid p->pf, t->ts (k->kh toimus ainult mõnes murdes). Seega piper-pepper->Pfeffer. twai-two->zwei, hairto-heart->Herz. 3) Helilised klusiilid -> helitud klusiilid b->p, g->k, d->t, þ->d. Seega rib-Rippe. bridge – Brück. beard->Bart, middle->mittel, cold->kalt, good-gut. þat-that->das, airþa-earth ->Erde. tokpisin – üks inglise keele kreoolidest. Paapua Uus-Guinea üks riigikeel. tsitaatlaen – puhas võõrkeelne sõna teksti sees, mis ei ole selles keeles.
laialdane vokaalharmoonia: väläh ‘väljas’, tettü ‘tehtud’, hopõn ‘hobune’; keskkorgete vokaalide kõrgnemised: e – i (imä ‘ema’), o – u (uno ‘onu’); Q3 oo – uu (kuul ‘kool’), ee – ii (tii ‘tee’), öö – üü (üüse ‘öösel’); kõrged pikad vokaalid võivad diftongistuda: ii – ei (peim ‘piim’), uu – ou (pou ‘puu’); afrikaadid: pudsu ‘ebe, ude, puru’ (tolmuimeja: pudsunudsija), kats ‘kaks’; h: hiussõq ‘juuksed’, huss ‘uss’, paugahhus ‘paugatus’, säläh ‘seljas’; palatalisatsioon konsonantühendi lõpposas: lat’s’ ‘laps’; Morfoloogilised erijooned laadivaheldus: kõiv : kõo ‘kask’; I ja II silbi piiril geminatsioonid: hopõn ‘hobune’, elläq ‘elada’, makõ ‘magus’; nelja tüvevariandi vastandused: lag’a : laja : lak’a : lak’k’a ‘lai’;
prganid on sümmeetrilised. Seetõttu räägitakse ainult bilabiaalidest (nt p b m) või glotaalidest ehk larüngaalidest (nt h). Hääldusviisi alusel liigitatakse konsonante vastavalt kitsuse iseloomule. Tähtsamad hääldusviisid on klusiilid ehk sulghäälikud (k, p, t.. täielik sulg, õhuvoolu läbipääs on täielikult suletud), frikatiivid ehk hõõrdhäälikud (nt f, v ... ahtuses tekib kahin), afrikaadid (nt ts... klusiilialgulised frikatiivid), nasaalid ehk ninahäälikud (nt m, n... klusiili meenutav kitsus suus, käin ninaõõnde avatud), lateraalid ehk külghäälikud (nt l...keele keskel kulgev sulg, õhk voolab vabalt üle keele külgede), tremulandid ehk värihäälikud (nt r...väringute seeria või mõnikord ka üks väring) ja poolvokaalid (w, j) Frikatiivide kaks põhilist alarühma on s-häälikud ehk sibilandid (ehk sisihäälikud) (nt s, z...
◦ (Linguo)palataalid [(linguo)palatales] [c, ɲ, ɟ] ◦ (Linguo)velaarid [(linguo)velares] [k, g] Vocales: ◦ kõrged (vocal cerrada (=alta)) [i,u] ◦ keskmised (v. media) [e, o] ◦ madalad (v. abierta (=baja)) [a] Consonantes: ◦ Klusiilid e sulghäälikud (oclusivas) – [t, d] ◦ Frikatiivid e hõõrdhäälikud (fricativas) [θ, s] ◦ Afrikaadid e poolklusiilid (africadas) [ʝ] ([ʤ]) ◦ Nasaalid e ninahäälikud (nasales) [m] ◦ Liikvidad e sulahäälikud (líquidas) ◦ Külghäälikud e lateraalid (laterales) [l] ◦ Tremulandid e värihäälikud (vibrantes) [r, ř ] Los fonemas o los sonidos que se encuentran antes del núcleo están en posición explosiva/ posición silábica prenuclear) fonema nuclear
(kana-kala, kasv- kass) Tikk takk tukk tokk tekk Foneemide distinktiivsed tunnused: 1) erinevad foneemid 2) sama foneemi allofoonid Diftongid: kaks järjest vokaali, mis kuuluvad ühte silpi, nimetatakse diftongiks. Afrikaat klusiilialguline frikatiiv häälikute kombinatsioon. Afrikaat on häälik, mis koosneb sulust ja sellele järgnevast hoordumisest samas häälduskoha. Maailma keelis on koige tavalisemad afrikaadid klusiilist ja sibilandist koosnevad: palataalalveolaarset afrikaati /t/ esineb umbes 45 protsendis maailma keelist ja küllaltki tavaline on ka dentaalse voi alveolaarse sibilandiga afrikaat /ts/ Võru keeles esinen alveolaarne /ts/ - EESTI KEELES PUUDUB ! Geminaat häälduses kahte silpi jagunev pikk kaashäälik, nt sõnades kallab, Hüppas, silbiga poolitatud topelthäälik, kaks konsonanti kõrvuti eri silbis.
Hääldusviisi alusel liigitatakse konsonante vastavalt kitsuse iseloomule. Tähtsamad hääldusviisid: klusiilid e sulghäälikud (täielik sulg, õhuvoolu läbipääs täielikult suletud), frikatiivid e hõõrdhäälikud(ahtuses tekib kahin, nt f, v, s, z, h jne), Frikatiivide kaks põhilist alarühma: sibilandid e sisihäälikud e s-häälikud ja spirandid e hõngushäälikud e piluhäälikud ( nt f, h, v jne) afrikaadid (klusiilialgulised frikatiivid), nasaalid e ninahäälikud (klusiili meenutav kitsus suus, käik ninaõõnde avatud, nt m, n jne), lateraalid e külghäälikud (keele keskel kulgev sulg, õhk voolab vabalt üle keele servade, nt l), tremulandid e värihäälikud (väringute seeria või mõnikord ja üks väring, nr r), poolvokaalid (nt j) Paljudes keeltes on oluliseks konsonantide liigitamise aluseks helilisus (helilised, helitud).
annaabi.ee 
