3. Hääle tugevus sõltub: - Häälekurdudele mõjutavast õhu liikumise kiirusest ja rõhust - Häälekurdude võngete amplituudist 4. Hääle omaduste kahjustuse põhjuseks düsfoonia korral on: - Häälepaelad ei sulgu täielikult 5. Düsfoonia põhjuseks on: - Häälepaelad ei sulgu täielikult 6. Rääkides satub liigselt õhku ninaõõnde. Millega on tegemist? 7. Düsfoonia ehk häälepuude korral võib: 1. Afoonia on tingitud a. Häälepaelte sulgumatusest b. Häälepaelte liiga tugevast sulgusest c. Häälepaelte osalisest sulgusest d. Häälepaelte ebakorrapärasest sulgusest 2. Resonaatorsüsteem mõjutab hääle a. Kõla ehk tämbrit b. Tugevust c. Kõrgust d. Kiirust 3. Hääle funktsionaalsüsteem koosneb kolmest osast. Need on a. Resonaatorsüsteem b. Hingamissüsteem c. Hääle tekitamise ehk vibraatorsüsteem Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ
4. Sotsiaalsed oskused: koostegevuse oskuste kujundamine täiskasvanute ja eakaaslastega, rollimänguoskuste kujundamine ja arendamine. 5. Eneseteenindusoskused: esmaste eneseteenindusoskuste täiendamine ja teiseste kujundamine Juhul kui lapse kõneprobleemid ja spetsiifilised arenguhäired jäävad koolieelses eas tähelepanuta (märkamine ja sekkumine), on tulevaste õpiraskuste avaldumine koolis vältimatu. Enamlevinud kõnepuuded: 1. SUULISED KÕNEPUUDED: HÄÄLEPUUDED: afoonia ehk hääletus on hääle puudumine või hääle kadumine düsfoonia ehk kähehäälsus KÕNE RÜTMI JA TEMPO PUUDED: bradülaalia ehk kõnetempo aeglustumine tahhülaalia ehk kiirenenud kõne, kogelus HÄÄLDAMISE PUUDED rinolaalia ehk ninahääldus düsartria – aju orgaanilisest kahjustusest tingitud kõnemotoorika kahjustus anartria – verbaalse kõne puudumine düslaalia – häälikute ebaõige hääldamine või puudumine
4.Nimeta alumiste hingamisteede ägedad põletikud Äge pneumoonia Äge bronhiit Äge obstruktiivse brinhiit 5.Angiini tüsistused Intokatsiooni nähud: kahvatus, iiveldus, peavalu, palavik Streptokkok teeb süda kahjustused 6. Miks on akuutne nohu imikutel häiriv haigus? Imikud hingavad ninaga ja nad ei oska suu kaudu hingavad. 7. Larüngiidile iseloomulik sümptomaatika Valulik neelamine, subfebrilne temperatuur tõus, neelu punetus, haukuv ja kuiv köha, raske sisehingamine, afoonia/düsfoonia. 8.Angiinile iseloomulik kliiniline pilt. Mandlid suurendavad. Valulik neelamine. Kõrge palavik. Hääle muutused. Mandlin pinnal valge katt. Isutus, pea valu, väsimus. 9.Obstruktiivse- ja ägeda bronhiidi erinevused, lähtuvalt etiopatogeneesist ja sellest tulenevalt kliinilisest sümptomaatikast. Obstruktiivse bronhiidi puhul on pinna kuiv köha,harvem esineb neljandal päeval ka mäda. Raske väljahingata (esperatoorne düspnoe).
Õige Vale 56. Õige või väär? Käitumuslike häälepuuete korral võib esineda orgaanilisi muutusi häälekurdude limaskestal. Õige Vale 57. Kuulmispuudega isiku kõne kvaliteeti iseloomustab nasaalsus. Tegu on enamasti: lahtise ninakõlaga kinnise ninakõlaga 58. Füsioloogilise vaeghäälduse ilmingud on: häälduslikult keerulisema hääliku asendamine lihtsamaga R asendamine L-ga R asendamine nt kurgu R-ga hääliku moonutatud hääldus 59. Õige või väär? Psühhogeense afoonia korral võivad häälepaelad sulguda, kuid häält ei teki. Õige Vale 60. Düslaalia põhjuseks võib olla: aju kõnekeskuse orgaaniline kahjustus perifeersete närviteede kahjustus vale kõne harjumus kõneelundite anatomiline muutus või lihaskonna toonuse langus 61. Kuulmispuude puhul on primaarselt kahjustatud: kõnetaju sõnavara omandamine eneseväljendamisoskus kõneloome 62. Kuulmistingimusi saab ruumis parandada pannes: maha vaipkatted pehmed kardinad akende ette
) – pilgu fikseerimise häire + optiline ataksia + nägemistähelepanu langus. d. Visuaalse otsimise ja skanneerimise häire. e. Pilgu inertsus – simultaanagnoosia – Poppelreiteri pildid. 9. Visuaalruumilised võimed – häire tegevuste järjestamises, planeerimises, eriti uudsetes olukordades. Nt osa eristamine tervikust, joonistamine. 10. Keel ja kõne a. Broca (motoorne eferentne) afaasia b. Dünaamiline afaasia c. Mutism, hüpo- või afoonia. SMA (kogu motoorse aktiivsuse alustamine?); äge Broca prk kahjustus (diastsiis?). d. Düsartria – lõtv, spastiline, ataktiline (väikeaju), hüpokineetiline (parkinsonism), hüperkineesid (Tourette sündroom). 11. Mälu – Tähelepanuga seos „unustab meelde tuletada“. Suureneb interferentsi mõju. 12. Kognitsioon tervikuna a. Üks ja sama närvirakk võib osaleda mitmes erinevas funktsioonis. b
vasomotoorne südametegevust aeglustav; sensoorne osa: tundlikkus neelust, kõrist, kuulmekäigust, siseorganitest; sekretoorne osa: süljenäärmed, magu, pankreas. XII keelealune närv : motoorne- kõik keelelihased ja ainult vastaspoolne kortikaalne innervatsioon. Bulbaarrühma kraniaalnärvid ja kahjustused BULBAARPARALÜÜS sündroom, mis esineb IX, X ja XII kraniaalnärvi poolt innerveeritavate lihaste nõrkus või halvatus. Esineb neelamishalvatus, afoonia või düsfoonia, keele atroofia, düsfaagia, hääle kähisemine, nasaalne hääl, kurgukaare kaldumine, madal või puuduv kurgurefleks, keelelihaste nõrkus, keele atroofia ja fastsikulatsioonid. Bulbaarparalüüsi korral on haige eluohtlikus seisundis. Tuleb teha trahheostoomia ja haiget kunstlikult toita. Bulbaarparalüüsi tuleb eristada pseudobulbaarparalüüsist, mis esineb kortikonukleaartrakti kahepoolsel kahjustusel. Sel juhul ei esine keele atroofiat ja kurgurefleks on säilinud
kerge tundetus, seejärel pakitsustunne (paresteesia) suus, peapööritus, väsimusetunne, peavalu, survetunne kõris ja rinnas, iiveldus, oksendamine, osaline lihasehalvatus ning kollaps (kokkuvarisemine) ja suurte dooside korral 6-24 (tavaliselt 4-6) tunni (teadaolevalt luhim aeg 20 minutit) jooksul surm hingamislihase paralüüsi tõttu. Esinevad veel ka süljevool, lihaste tõmblemine, higistamine, rinnakelmevalud, neelamishäired, afoonia e. häälekadu, krambid. Raske mürgituse korral tekkivad alavererõhk, bradükardia, allasurutud silma sarvkesta refleksid ning fikseeritud laienenud pupillid. Sealjuures võib aga ohver, olles täielikult halvatud, olla teadvusel ning täie mõistuse juures peaaegu surmani. Diagnoos baseerub loetletud kliinilistel sümptomitel ning toitumislool (menüül). Viimane on muide väga kulukas, sest üks vastavalt sertifitseeritud koka poolt valmistatud fugupraad maksab mingis
häälikuid) - ajukahjustusest tulenevad kõnelihaste probleemid, kuni selleni välja, et kõneliigutuste tekitamine on võimatu, liiga pingul või lõtv lihas, kõne kahjustus tehnilist laadi - Kõne rütmi ja tempo puuded: o Kogelus -häälikute ja silpide või sõnade kordused, kõne takerdumine o Kiirenenud või aeglustunud kõne - Häälepuuded: o düsfoonia, afoonia (kähe hääl või hääle puudumine) Keelepuuded - Primaarne alakõne alakõnega lapsel on häiritud keelevahendite valik, tehniline teostus võib olla õige. o Spetsiifilise kõnearengu puue e alaalia ja afaasia häiritud on kõneprogrammi loomine või kuuldud kõne mõistmine. Kahjustus kõne tasandil. Intellekt on korras ja on mõtteid aga kodeerimine keelevahenditesse ja dekodeerimine mõttetasandile ei õnnestu. - Sekundaarne alakõne tingituna:
(afaasia),ȱosalineȱkõnelemisvõimetusȱ Orienteerumatusȱajasȱ (düsfaasia),ȱtegevusvõimetusȱ Eiȱräägiȱ (apraksia),ȱvaeglugemineȱ(düsleksia))ȱ Raskendatudȱhingamineȱ(düspnoe)ȱȱ Raskusedȱlauseteȱmoodustamisegaȱȱ Suutmatusȱrääkidaȱhooldajaȱkeeltȱ Raskusedȱsõnadeȱmoodustamisegaȱ Suutmatusȱkasutadaȱkehakeeltȱ (ntȱhäälekaduȱ(afoonia),ȱvaeghäälȬ Suutmatusȱkasutadaȱmiimikatȱ dusȱ(düslaalia),ȱkõneȬȱjaȱhääldamisȬ Sobimatuȱsõnastamineȱȱ puueȱ(düsartria))ȱȱ Osalineȱnägemisvaegusȱ Raskusedȱtavapäraseȱsuhtlemisviisiȱ Lalisemineȱ mõistmisegaȱ Räägibȱraskustegaȱȱ Raskusedȱtavapäraseȱsuhtlemisviisiȱ Kogelemineȱȱ
annaabi.ee 
