Sotsiaalne uskumus Motivatsiooniline tõhusesse üksteise pr-s abistamine tõstab Enesetõhususe Affektiivne pr-s enesehinang tõstamine vähendab Elustehtavate negatiivseid valikute emotsioone ja stresse Valikuline pr-s mõjutamine Enesetõhusus määrabki ära selle, kuidas
Liikumisparallaks on...? a) Binokulaare märk ruumitajus b) Stereonägemise esimene staadium c) Illusoorne efekt bioloogilise liikumise tajus d) Monokulaarne märk ruumitajus e) Illusoorne efekt nägude äratundmisel näoliigutuste analüüsis 21. Normaalsete ja tervete indiviidide käitumise ja psüühikaprotsesside uurimisega eksperimentaalsete manipulatsioonide tingimustes tegeleb ennekõike..? a) Eksperimentaalne kognitiivne psühholoogia b) Eksperimentaalne affektiivne psühholoogia c) Eksperimentaalne neuroloogia d) Eksperimentaalne psühhiaatria e) Eksperimentaalne ökoloogia 22. Mida nimetatakse topeltdissotsatsiooniks e. kaksikdissotsatsiooniks? a) Gestaltistide poolt sõnastatud tajulise organisatsiooni põhiprintsiipi, mille kohaselt objekti tajutakse alati tausta ees, sõltumata objektist b) Ajukahjustust, mille korral ei nähta enamikku nägemisillusioone, välja arvatud kuuillusioon
) Kirjandusteosel on kunstiline ja esteetiline poolus. Esimene on seotud autoriga ja teine lugejaga. ,,Teos on enam kui tekst, sest tekst saab elavaks siis, kui ta on konkretiseeritud (lugeja poolt), konkretiseering sõltub lugejast. Teos tekib teksti ja lugeja ühildumisel." (Iser, 1990) J. Culler: Prantsuse strukturalism + retseptsiooniteooria. Kirjanduslikud normid, konvetsioonid ja koodid struktureerivad lugemiskogemust, teevad võimalikuks ja samas piiravad tõlgendamist. S. Fish: AFFEKTIIVNE STILISTIKA: lugemine muudab trükitud sõnade ruumilise jälgimise kogemuse ajaliseks kulgemiseks. Järgides trükitud teksti, mõtestab lugeja enda jaoks seda, mida ta on juba lugenud ja selle põhjal loob ootused tuleva jaoks. Tekst ei täida alati ootusi, vead (e. ootuste mittetäitumine) on teksti tähenduse olulised osad, teatud sorti tähendus-kogemus. Retseptsiooniuurija küsimusi: * Kuidas kujuneb tähendus teksti ja lugeja omavahelises suhtluses?
"mustrimuutujad" (pattern variables), mis iseloomustavad erineva arengutasemega ühiskondi. Ühiskonna valitsevad normid pakuvad lahendusi inimeste igapäevaelu küsimustele, erinevates ühiskondades erineval moel: 1) vajaduste rahuldamine nüüd või tulevikus? kas süüa kohe või valmistada toitu? kas kohtuda sõpradega või käia tööl, et pärast parem elu? rahuldus otse tegevuse objektist või tegevusest, mis tulevikus tõotab veelgi suuremat rahuldust => affektiivsus <=> affektiivne neutraalsus 2) kuidas tasustada teiste inimeste tegevust? kas tuttavaid, sugulasi, sõpru soodsamalt või kõiki võrdsete kriteeriumite alusel? => partikularism <=> universalism 3) kuidas hinnata teisi inimesi? kas nende isikuomaduste või saavutuste najal? Pattern variables are five dichotomies, developed by Talcott Parsons (1902-1979), to draw out the contrasting values to which individuals orient themselves in social interaction.Kuidas inimeste toimimist analüüsida?
lugeja reaktsiooni esile kutsuvatele struktuuridele Tegelik lugeja > reaktsioone määravad kogemused, teadmised jne Jonathan Culler, Stanley Fish. Culler > prantsuse strukturalism & retseptsiooniteooria Kirjanduslikud normid, konventsioonid ja koodid, mis struktureerivad lugemiskogemust Teevad võimalikuks ja samas piiravad tõlgendusprotsessi R. Barthes > tõlgendusteooria, mis avab teksti lõpututele alternatiivsete tähenduste hulgale > vt. Ka autori surma mõiste S. Fish > affektiivne stilistika (affective stylistics) > Lugemine muudab trükitud sõnade ruumilise kulgemise kogemuse ajaliseks kulgemiseks Järgides trükitud teksti, lugeja mõtestab enda jaoks seda, mida ta on lugenud, selle põhajl ootused sellele, mis tuleb > tekst ei täida alati ootusi > ootuste mittetäitumine e. Vead on teksti tähenduse olulised osad, teatud sorti tähendus-kogemus Tõlgenuslikud kogukonnad: grupp, kel on sarnane lugemisstrateegia või kogukonna poolt määratud lugejaootused
Tegelik lugeja > reaktsioone määravad kogemused, teadmised jne Jonathan Culler, Stanley Fish. Culler > prantsuse strukturalism & retseptsiooniteooria Kirjanduslikud normid, konventsioonid ja koodid, mis struktureerivad lugemiskogemust Teevad võimalikuks ja samas piiravad tõlgendusprotsessi R. Barthes > tõlgendusteooria, mis avab teksti lõpututele alternatiivsete tähenduste hulgale > vt. Ka autori surma mõiste S. Fish > affektiivne stilistika (affective stylistics) > Lugemine muudab trükitud sõnade ruumilise kulgemise kogemuse ajaliseks kulgemiseks Järgides trükitud teksti, lugeja mõtestab enda jaoks seda, mida ta on lugenud, selle põhajl ootused sellele, mis tuleb > tekst ei täida alati ootusi > ootuste mittetäitumine e. Vead on teksti tähenduse olulised osad, teatud sorti tähendus-kogemus Tõlgenuslikud kogukonnad: grupp, kel on sarnane lugemisstrateegia või kogukonna poolt
Uuskriitika vastandub akadeemilisele traditsioonile, humanitaarteadustes valitsevale positivismile, kuid ka kirjandusteaduses valitsevale psühhologismile ja tegeleb allikate ja alltekstide otsimisega, oluline on nende kasutamise viis. Kirjandusliku teksti mõistmisel on kontekst küll oluline, kuid tema olemuses on kirjanduslik keel. Kirjanduse analüüsimisel tehakse vigu: 1) intentsionaalne eksimus: teksti tähenduse asendamine autori kavatsusega või kontekstiga; 2) affektiivne või emotsionaalne eksimus: teksti tähendus asendatakse lugeja või kriitiku emotsioonidega. Mõlemal juhul asendatakse teksti tähendus juba valmis tähendusega. Iga tekst on orgaaniline tervik, mis on alati midagi enamat kui osade summa. Tähtsad on teksti elementide suhted, mis moodustavad ainulaadse teksti vormi. Tekst on autonoomne vorm, kus tekivad uued tähendused. Teksti pole võimalik ümber jutustada. Tekstianalüüs ja teksti keeleliste osade uurimine. 1930
püsivamad ja seotud emotsioonidega . õpitakse "oluliste teiste" (significant others) käest. - Nendest arusaamadest osa puudutavad seda, mis on "hea" või "halb", mis on "keelatud", mis on "lubatud" => väärtused: ühiskonnaliikmete ühised arusaamad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele. * neid tegevusi ei saa seletada lihtsalt inimese ratsionaalsuse või omakasupüüdlikkusega. Weber: "ratsionaalne", "väärtusratsionaalne" "affektiivne" ,,traditsiooniline tegevus". Väärtusratsionaalne: kuigi vahendid valitakse üldiselt ratsionaalselt, asetavad kõigest muust kõrgemal seisvad väärtused nendele oma piirid => vaadeldav ka kui kõrvalekalle ratsionaalsusest. }=> meil on erinevad ratsionaliseeringud. Ratsionaalsuse piirid (Lagerspetz, Arutlev demokraatia ja diskursiivse korra piirid, Vikerkaar 2005, 4/5) * NB: teadupoolest on ühiskondades ka vastuolusid erinevate väärtuste vahel -> täielik üksmeel
· Teadlik allumine seaduse nõuetele · Isiklike õiguste teadvustamine inimene täidab norme, et realiseerida oma õigusi · Grupihuvide teadvustamine ja nende järgmine · Hirm juriidilise vastutuse ees. · Traditsioonide järgimine · Passiivne allumine riigi nõudmistele Sotsiaalsed tegurid: õigusnormid sotsiaalsed normid Isiksuselised tegurid: psüühika hoiakud moraal Väline käitumisakt: õigusvastane või õiguspärane. Affektiivne käitumine! 7. Norm ja hälve. (Mõisted, olemus). Norm- ettekirjutus või ettekujutus sellest, kuidas teatud asjaoludel on õige, peab, tuleb jne toimida inimesel või inimeste ühendusel. Nii on norm sotsiaalse ehk ühiskonnas kulgeva käitumise reegel. Hälve on seega toimimine, mis ei ole sellise reegliga (normiga) kooskõlas. Esimene piiritlus- inimtegevuses tuleb eristada kaht valdkonda: tahtelist, mis allub inimese enese teadvustatud reguleerimisele ja tahtevälist
annaabi.ee 
