1 . seadus Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Ellipsiks nim. niisugust tasapinnalist kõverat, mille iga punkti kauguste summa kahest fookusteks nimetatavast punktist on kõikide punktide jaoks ühesugune. See kauguste summa võrdub ellipsi suurtelje DA pikkusega. 2 . seadus Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. (Periheelis on suurim kiirus, afeelis väikseim.) 3 . seadus Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid T2Maa/T2Marss=a3Maa/a3Marss (Maa orbiidi suure pooltelje pikkust nim. astronoomiliseks ühikuks.) Astronoomia ...on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide liikumist, tekkimist, ehitust ja arenemist. Astronoomia alaseid teadmisi kasutatakse praktilisteks vajadusteks, nt täpne aeg ja geograafilsied korodinaadid
kogumassi.See oli üle neljasaja korra väiksem Maa massist. Charoni orbiidi tasand on 122° nurga all Pluuto orbiidi tasandiga. PLUUTO JA CHARON ORBIIT Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest Keskmine kaugus päikesest on 5.9 miljardit km (39.5 a.ü.) Periheelis (Päikesele kõige lähemas asendis) olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiidiga(kaugus Päikesest on süüs 29,7 a.ü.) Afeelis (Kõige kaugemas asendis Päikesest) olles on aga 49,3 a.ü. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 24809 aastaga, ümber oma telje teeb tatäispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Kokkupõrget Neptuuni ja Pluuto vahel karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevatel tasanditel. ATMOSFÄÄR Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal.
atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest üha enam eemaldunud ning planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud. Mingil põhjusel ei mõjuta temperatuuri langus aga atmosfääri. Üks seletusi on, et Pluuto pinda kattev jää võib olla tumenenud ja püüab seetõttu endisest rohkem päikesevalgust. Periheelis (Päikesele kõige lähemas asendis) olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti (kaugus Päikesest on siis 29,7 a.ü.), nii oli see näiteks aastatel 1979- 1999. Afeelis (Päikesest kõige kaugemas orbiidi punktis) on kaugus Päikesest aga 49,3 a.ü. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248,09 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Kokkupõrget Neptuuni ja Pluuto vahel siiski karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevates tasandites. Ebatavaliste Pluuto ning Tritoni (Neptuuni kaaslane) orbiitide olemuse ning massi samasuse tõttu oletatakse, et neil kahel on ühine ajalugu
360 s), mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. See vaatlus kinnitas teoreetilisi kaalutlusi, mille kohaselt Merkuuri pöörlemine ja tiirlemine on Päikese tekitatud loodetest põhjustatud resonantsis proportsiooniga 3:2. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Seetõttu on ekvaatoril kaks teineteise vastas olevat punkti, kus periheelis on alati keskpäev, ja kaks 90 kraadi võrra nihutatud punkti, kus afeelis on alati keskpäev. Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. Merkuuri kaaslased Merkuuril ei ole kaaslasi
C. Tombaugh sai oma avastuse eest peale Kuningliku Astronoomiaseltsi medali ja 25- naelase preemia ka stipendiumi koduosariigi Kansase ülikoolilt astronoomilise hariduse omandamiseks. Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5,9 miljardit kilomeetrit (39,5 a.ü.). Periheelis (Päikesele kõige lähemas asendis) olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti (kaugus Päikesest on siis 29,7 a.ü.), nii oli see näiteks aastatel 1979-1999. Afeelis (Päikesest kõige kaugemas orbiidi punktis) on kaugus Päikesest aga 49,3 a.ü. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248,09 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Kokkupõrget Neptuuni ja Pluuto vahel siiski karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevates tasandites. Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule
360 s), mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. See vaatlus kinnitas teoreetilisi kaalutlusi, mille kohaselt Merkuuri pöörlemine ja tiirlemine on Päikese tekitatud loodetest põhjustatud resonantsis proportsiooniga 3:2. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Seetõttu on ekvaatoril kaks teineteise vastas olevat punkti, kus periheelis on alati keskpäev, ja kaks 90 kraadi võrra nihutatud punkti, kus afeelis on alati keskpäev. Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. Kaaslased Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuuri vaadeldavus
360 s), mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. See vaatlus kinnitas teoreetilisi kaalutlusi, mille kohaselt Merkuuri pöörlemine ja tiirlemine on Päikese tekitatud loodetest põhjustatud resonantsis proportsiooniga 3:2. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Seetõttu on ekvaatoril kaks teineteise vastas olevat punkti, kus periheelis on alati keskpäev, ja kaks 90 kraadi võrra nihutatud punkti, kus afeelis on alati keskpäev. Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. VAADELDAVUS:
mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. See vaatlus kinnitas teoreetilisi kaalutlusi, mille kohaselt Merkuuri pöörlemine ja tiirlemine on Päikese tekitatud loodetest põhjustatud resonantsis proportsiooniga 3:2. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Seetõttu on ekvaatoril kaks teineteise vastas olevat punkti, kus periheelis on alati keskpäev, ja kaks 90 kraadi võrra nihutatud punkti, kus afeelis on alati keskpäev. Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. Pinnavormid
Pluuto keskmine raadius on 1195 km (0,19 Maa raadiust) ning mass (1,305 ± 0,007)×1022 kg ehk 0,002 Maa massi. Tema keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm3. Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5,9 miljardit kilomeetrit (39,5 a.ü.). Periheelis (Päikesele kõige lähemas asendis) olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti (kaugus Päikesest on siis 29,7 a.ü.), nii oli see näiteks aastatel 1979-1999. Afeelis (Päikesest kõige kaugemas orbiidi punktis) on kaugus Päikesest aga 49,3 a.ü. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248,09 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Kokkupõrget Neptuuni ja Pluuto vahel siiski karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevates tasandites. Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule
1989. aastal toimunud Voyager 2 möödalennu ajal oli Neptuunil näha eri ilmanähtusi, kuid Uraani möödalennu ajal 1989. aastal sarnaseid nähtusi ei täheldatud. 16 Orbiit ja pöörlemine Neptuuni ja Päikese vaheline keskmine kaugus on 4,5 mld km (umbes 30,1 aü) ja Neptuun teeb ühe tiiru ümber Päikese 164,79 Maa aastaga (+/- 0,1 aastat). Periheelis on Neptuuni kaugus Päikesest 29,1 aü, afeelis 30,33 aü. 11. juuli 2011 tegi Neptuun esimest korda peale täisringi Neptuuni-Päikese barütsentrilisele orbiidile alates planeedi avastamisest 1846. aastal,[84][85] kuigi see paistis taevas teises asukohas kui avastamise ajal, kuna Maa oli oma orbiidil teises asukohas. Päikese liikumise tõttu Päikesesüsteemi barütsentrilise keskme suhtes ei olnud Neptuun 11. juulil ka Päikese suhtes samas asukohas kui avastamise ajal. Kui kasutada tavapärasemat heliotsentrilist
sirbina. Ülemises ühenduses oleks nähtav kogu pind. Mõlemas ühenduses tõuseb ja loojub planeet koos Päikesega, mistõttu teda Maalt vaadelda ei saa. Esimeses ja viimases veerandis on Merkuur suurimal näival kaugusel Päikesest vastavalt ida ja lääne pool ning tema pind on poolvalgustatud. Sellist asendit nimetatakse elongatsiooniks e. eemaldumuseks. Väiksem elongatsioon (18,5°) leiab aset, kui Merkuur on periheelis, suurim (kuni 28,3°) juhul, kui planeet asub afeelis. Läänepoolses elongatsioonis olles tõuseb Merkuur kõige rohkem aega enne Päikest ning idapoolses elongatsioonis tõuseb ta kõige rohkem aega pärast Päikest. Harva on Merkuur üle ühe tunni võrra Päikesest ees või järel. Värvus ja heledus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Merkuur paistab kõige heledamana siis, kui ta on veerand- ja täisfaasi vahel
tundi 36 minutit; 5 067 360 s), mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. See vaatlus kinnitas teoreetilisi kaalutlusi, mille kohaselt Merkuuri pöörlemine ja tiirlemine on Päikese tekitatud loodetest põhjustatud resonantsis proportsiooniga 3:2. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Seetõttu on ekvaatoril kaks teineteise vastas olevat punkti, kus periheelis on alati keskpäev, ja kaks 90 kraadi võrra nihutatud punkti, kus afeelis on alati keskpäev. Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud 5. Vaadeldavus
Pöörlemistelje sellise asendi tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis mõnevõrra sarnaneb Maa polaaraladel valitsevaga. Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 maist aastat. 18.Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti Esiteks on Pluuto orbiit palju piklikum kui ülejäänud planeetidel. Kui seni oli suurima ekstsentrilisusega (0,2) Merkuur, siis Pluutol on see 0,253. Periheelis on Pluuto orbiit seespool Neptuuni orbiiti, afeelis aga sellest 1,9 miljardi kilomeetri võrra väljaspool. Mis aga kõige hullem, orbiidi kaldenurk Maa (ja ka kõigi ülejäänud planeetide) orbiidi tasandi suhtes on 17°! See aga tähendab omakorda, et Pluuto eemaldub süsteemi sümmeetriatasandist ligi 15 miljoni kilomeetri kõrgusele. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Planeet#Planeetide_teke http://opik.obs.ee/sisukord.html
Pluuto keskmine raadius on 1195 km lendunud atmosfääri jääkidest. (0,19 Maa raadiust), mass on 1,31 10 22 kg . Callisto Kõige tumedam Jupiteri suurkuudest, pinnatemperatuur Kaugus Päikesest on umbes 5,9 miljardit km. Perikeelis päeval -120C, koosneb poolenisti veest, olles on kaugus Päikesest u. 4,4 miljardit km, afeelis 7,4 meteoriidikraatreid palju ja tihedalt. Kraatreid ümbritsev miljardit km. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248,09 külmunud vesi tekitab tumedale suurkuu pinnale aastaga. Ümber oma telje teeb täispöörde 6 päeva 9h 18 erevalgeid laike. Eemalt särab Callisto nagu kalliskivi, min. Pluuto pöörleb orbiidil külili, tema suurima kuu iseäralikud on suured kraatrid, mille sees on väiksemad läbimõõt on 1212 ±1,5 km .
Nagu enne öeldud Pluuto jääb alla seitsmele Päikesesüsteemi kuule. Tema keskmine raadius on 1195km mis on 0,19 Maa raadiust, mass (1,305 ± 0,007)×1022 kg ehk 0,002 Maa massia. Pluuto keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm3 . Pluuto orbiit erineb ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5,9 miljardit kilomeetrit. Periheelis ehk Päikesele kõige lähemas asendis olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti, see oli nii näiteks aastatel 1979-1999. Afeelis ehk Päikesest kõige kaugemas orbiidi punktis on kaugus Päikesest 49,3 a.ü. Ümber Päikese tiiru tegemiseks kulub Pluutol 248,09 aastat, täispöörde tegemiseks ümber oma telje kulub tal 6 päeva, 19 tundi ja 18 minutit. Pluuto pöörleb orbiidil külili, sama teeb ka Uraan, kuid nende vahel kokkupõrget pole mõtet karta, sest nende orbiidid on erinevates tasandites. Tema täpne keemiline koostis on teadmata, kuid madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule
Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit.Mass on 3,303×1023 kg. Pöörlemine Nagu näitasid kosmoseaparaadilt Mariner 10 edastatud fotod, on Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi, mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist.Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti.Seetõttu on ekvaatoril kaks teineteise vastas olevat punkti, kus periheelis on alati keskpäev, ja kaks 90 kraadi võrra nihutatud punkti, kus afeelis on alati keskpäev. (* Afeel- kõige kaugem.*Periheel- kõige lähem.) Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike.Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. Vaadeldavus
Hakatakse lugema Greenwichi meridiaanist. Meridiaane võib tõmmata läbi mistahes punkti Maa pinnal. · Asimuut on nurk põhjasuuna ja mingi objekti vahel. Võib olla 0-st kuni 360 kraadini. Mõõdetakse looduses kompassi abil ja kaardil nurgamõõtja abil. · Kõrgus ehk altituud on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest merepinnast. · Afeel on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal. Maa on afeelis juulis, mistõtt on põhjapoolkera suved üldiselt jahedamad ja pikemad kui lõunapoolkera suved. Periheel on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal. Maa on periheelis jaanuaris, mistõttu on põhjapoolkera talved üldiselt pehmemad ja veidi lühemad kui lõunapoolkera talved. · Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari lageb Kuule
aatomitele. Bohri mudel ei suuda ka seletada spektrijoonte peen- ja ülipeenstruktuuri, Zeemani efekti ja spektrijoonte intensiivsusi. 8. Mõisted Päike – on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Seda kaugust nimetatakse astronoomiliseks ühikuks. Maa kaugus Päikesest ei muutu palju: periheelis ehk kõige lähemas punktis on see 147,1 miljonit km ja afeelis ehk kõige kaugemas punktis 152,1 miljonit km. Päikese näiv nurkläbimõõt on 32'58",78–31'31",34. Päikese ekvatoriaalne horisondiline parallaks on 8",94–8",65. Päikese solaarkonstant Maa atmosfääri piiril on 1,95 cal/cm²/min ehk 1,36 kW/m². Päiksesüsteem - koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi[viide?]
Maa tiirleb ümber Päikese nõrgalt elliptilisel orbiidil. Tema väikseim kaugus Päikeselt (periheel) on 147,1 mln km, suurim kaugus 152,1 mln km (afeel). Maa läbib periheeli jaanuari alguses (2.–5. kuupäev erinevatel aastatel) ja afeeli juuli alguses (3.–6. kuupäev). Kuna periheelis orbitaalkiirus on suurem, talved lõunapoolkeras on lühemad ja suved pikemad, kui põhjapoolkeras. Samas saab Maa periheelis ca 7 % võrra rohkem Päikese soojust kui afeelis, seega põhjapoolkeras talved on pehmemad, aga suved külmemad. Maa osaleb samaaegselt mitmetes perioodilistes liikumistes: tiirlemine ümber Päikese; pöörlemine (samas suunas) ümber oma telje; pöörlemistelje pikaajaline pretsessioon. Need liikumised liituvad kokku, seega saab rääkida erinevatest liikumisperioodidest. Eesti Kosmosebüroo kodulehekülg 6. MARSS Marsi sisemine struktuur on sarnane teiste Maa-tüüpi planeetide omaga. Keskosas on
Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Kogukiirgus on 3566 W/m². Päike paistab keskmiselt 2,5 korda suuremana kui Maalt. Päikese näiv suurus on afeelis 1,1 kraadi ja periheelis 1,7 kraadi (Maalt vaadates 0,5 kraadi), nii et saabuva päikeseenergia hulk on oluliselt erinev. Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Veenus
a. C. Tombaugh sattuski seni tundmatule liikuvale objektile. Oletades, et tegemist ongi uue planeediga, pandi objektile nimeks Pluuto (surmajumal Plutoni järgi). Alles aastatepikkused vaatlused osutasid, et tegemist on kõigist senistest tugevasti erineva taevakehaga. (1) Esiteks on Pluuto orbiit palju piklikum kui ülejäänud planeetidel. Kui seni oli suurima ekstsentrilisusega (0,2) Merkuur, siis Pluutol on see 0,253. Periheelis on Pluuto orbiit seespool Neptuuni orbiiti, afeelis aga sellest 1,9 miljardi kilomeetri võrra väljaspool. Mis aga kõige hullem, orbiidi kaldenurk Maa (ja ka kõigi ülejäänud planeetide) orbiidi tasandi suhtes on 17°! See aga tähendab omakorda, et Pluuto eemaldub süsteemi sümmeetriatasandist ligi 15 miljoni kilomeetri kõrgusele. (1) Võrreldes ülejäänutega on Pluuto väike planeet. Heleduse ja kauguse järgi rehkendades saadi talle Maa omaga võrreldav mass ja seetõttu mõjutab ta vähe temast kümneid kordi
Päikese (356 p 6 h ja 9,98 s) Maa orbiit, maismaa ja mere jaotus. Lainepikkuse kahanedes energia kasvab. Maa orbiit – elliptiline orbiit, lähim kaugus Päikesekiirguse lainetel on nii magnetilised Maa pöörlemine ümber jaan (147,1 km), suurim kaugus juulis kui elektrilised omadused – oma telje ( 23 h 56 min 4,1 (152,2 km). Maa liigub afeelis aeglasemalt elektromagnetilised lained s) kui periheelis, st p-poolkera suvi 2-3 päeva pikem kui l-poolkeral Solaarkonstant. Maa telje kallakus (23o 27') Maismaa 29%, meri 71%. P-poolkera maa: Kiirguse pindtihedus (intensiivsus) 39% ja vesi:61%, L-poolkera maa:19% ja atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti Päeva pikkused eri laiustel
Magnetväli Maa magnetväli on sarnane varda magnetväljale. Virmaliste vöö, näitab mitmel ööl aastas on tõenäoline näha virmalisi. Temperatuuri aastane ja ööpäevane käik Periheel ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal. Maa on periheelis jaanuaris (147 500 000km). Afeel ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige kaugemal. Maa on afeelis Juulis (152 500 000) Suvine päikeseseisak ehk suvene pööripäev on päev, millal on põhjapoolkeral pikim päev ja lühim öö ja lõunapoolkeral vastupidi. Talvine päikeseseisak ehk talvine pööripäev on päev, millal on põhjapoolkeral pikim öö ja lühim päev ja lõunapoolkeral vastupidi. Sügisene, kevadine võrdpäevsus on päev millal, on kogu Maal päev ja öö sama pikad 12tundi. Päike asub siis seniidis ekvaatori kohal. See on astronoomilise sügise/kevade algus.
C. Tombaugh sattuski seni tundmatule liikuvale objektile. Oletades, et tegemist ongi uue planeediga, pandi objektile nimeks Pluuto (surmajumal Plutoni järgi). Alles aastatepikkused vaatlused osutasid, et tegemist on kõigist senistest tugevasti erineva taevakehaga. (Allikad 4, 5, 8, 10) Esiteks on Pluuto orbiit palju piklikum kui ülejäänud planeetidel. Kui seni oli suurima ekstsentrilisusega (0,2) Merkuur, siis Pluutol on see 0,253. Periheelis on Pluuto orbiit seespool Neptuuni orbiiti, afeelis aga sellest 1,9 miljardi kilomeetri võrra väljaspool. Mis aga kõige hullem, orbiidi kaldenurk Maa (ja ka kõigi ülejäänud planeetide) orbiidi tasandi suhtes on 17°! See aga tähendab omakorda, et Pluuto eemaldub süsteemi sümmeetriatasandist ligi 15 miljoni kilomeetri kõrgusele. (Allikad 4, 5, 8, 10) Võrreldes ülejäänutega on Pluuto väike planeet. Heleduse ja kauguse järgi rehkendades saadi talle Maa omaga võrreldav mass ja seetõttu mõjutab ta vähe temast kümneid kordi
1. Päikeseenergia 1.1. Päike Päike on meie Päikesesüsteemi heledaim Maalt nähtav täht. Päikese aktiivsustsükkel kestab umbes 11 aastat. On leitud, et aktiivsustsükli jooksul, aktiivsuse maksimumist kuni miinimumini, varieerub Päikese kiirguse tugevus umbes 0,1%. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Seda kaugust nimetatakse astronoomiliseks ühikuks. Maa kaugus Päikesest ei muutu palju: periheelis ehk kõige lähemas punktis on see 147,1 miljonit km ja afeelis ehk kõige kaugemas punktis 152,1 miljonit km. [7] 1.2. Päikeseenergia iseloomustus Päikese kasutamine energiaallikana on kõige ligipääsetavam energiakasutuse liik, mida on võimalik kasutada absoluutselt kõigil. Päikeseenergia kasutus jagatakse passiivseks ja aktiivseks. Passiivse puhul ehitatakse hoone nii, et see neelab võimalikult palju päikeseenergiat ja soojeneb iseenesest. Päikeselt saabuva kiirgusliku energia passiivsel
märtsil või 21. märtsil) ja sügisesel (22. septembril või 23. septembril) pööripäeval on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega, nii põhja- kui ka lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust. Ekvaatoril on Päike seniidis Maa tiirleb ümber Päikese: aasta – ajavahemik, mille jooksul Maa teeb tiiru ümber Päikese Maa on Päikesele kõige lähemal periheelis (u. 4. jaanuaril), kui ta asub 147 miljoni km kaugusel ning kõige kaugemal Päikesest asub ta afeelis (u 4.juulil), kui vahemaa on 152 miljonit km Maa orbiidi elliptilisus põhjustab vähesel määral erinevust Maale jõudvas päikesekiirguse hulgas, kuid pole aastaaegade vaheldumise põhjuseks. Arvestades seda, et Maa pöörlemise telg on kaldu, siis Maa tiirlemisel ümber Päikese leiduvad erinevad punktid, kus: 1. põhjapoolus on kallutatud Päikesest eemale ja lõunapoolus selle suunas suvine päikeseseisak – 21. juunil või 22
annaabi.ee 
