kromosoomi. Somaatilised rakud on keharakud kõrs. Generatiivrakud on sugurakud õis. (Triticum monococcom üheteranisu). II. Tetraploidne rühme (2n=28). (Triticum dicoccum-kaheteranisu; triticum persicum- pärsianisu; triticum durum-kõva nisu; triticum turgidum-pundnisu; triticum polonicum- poola nisu). III. Heksaploidne rühm (2n=42). (Triticum spelta-spelta nisu; triticum aestivum-pehme nisu; triticum compactum-kääbusnisu). Oder 6 realine (igal peatelje lüli astmel 3 norm pähikut, milles igaühes on arenenud tera. On kuuetahuline-pea tihe;pähikud hoiduvad peateljest;mõlemal pool peatelge 3 vertikaalset terarida;pea ristlõikes 6 tipnelise tähe kujuline. Neljatahuline-pea hõredam;keskmised terad paremini arenenud;ristküliku kujuline). 2 realine (tera moodustub keskmises pähikus, moodustub 1 teris
Juurestik on ulatuslik ja sügavaletungiv, seega vee ja mulla toitainetesisalduse suhtes vähem nõudlik kui talinisu. On põuakartlik sügisese võrsumise ajal, kevadel kasutab väga hästi mulla talvist veevaru. Kasvatamiseks sobivad mitmesugused mullad, ka mulla happesust talub rukis teistest teraviljadest paremini. On risttolmleja kultuur, mida tuleb arvestada seemnekasvatuse planeerimisel. Pakume turul saadaolevate rukkisortide seemet. Talinisu Triticum aestivum L. Talinisu on saiavili, kuid ka väga hea söödavili loomadele. Talinisu on mullastiku, toitainete ja eelviljade suhtes nõudlikum ning külmale ja taimehaigustele vähem vastupidavam kui rukis. Olenevalt sordist võib teda kahjustada kõvanõgi, mille esinemine söödas, jahus või seemnepõllul on ohtlik ning keelatud. Selle vastu saab abi eelkõige vastupidava sordi valikuga, kuid ka seemne puhtimisega. Kasvab paremini rasketel muldadel ning on happesuse suhtes tundlik
võiboletada, et siinsedliigideiväärikulinaarsettähelepanu: muiduoleksgurmaanidestnaabermaadekolleegidneid juba molekulaarseidmeetodeidkasutadesliikidenakirjeldanud. Võibvaidoletada, et meilEestisainultpuujuurteltleitudtrühvlidmoodustavadkasvägapisikesiviljakehivõieiarene need üldse. Arvatavasti leidub Eestis söödavaid kevadtrühvleid (Tuber aestivum), mille lähimad leiukohad asuvad Ojamaa (Gotlandi) saarel Rootsis. Ojamaa ja Saaremaa samalaadsete ökoloogiliste ja kliimaolude tõttu võib oletada, et just Saaremaal võivad peituda meie kevadtrühvlite varud. Väliskolleegid ongi Saaremaal enamasti otsinud kevadtrühvleid nii koertega kui ka omaenda hea nina abil, ent siiani tulutult Pildil on punakadtrühvlid, misleitiEestis 2004. aastalmaasikapeenrast 16
· Silindrikujulised varred · Õied hüpogeensed ning ilmetud · Tuultolmlejad · Välisehituselt sarnased lõikheinalistega · Seest tühi · Tolmukad hästi näha · Emakas karvase kaelaga speltanisu Speltanisu (Triticum spelta L.) on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv teravili. Speltanisust on aretatud harilik nisu ehk pehme nisu (Triticum aestivum L.). Speltanisu on vahepealsest unustusest jälle moodi läinud, sest sisaldab rohkelt vitamiine ning mineraale. Speltanisust valmistatud tooted on kergelt seeditavad; nende maitse meenutab pähklit. orashein Ta on üks tavalisemaid ja · Orasheina õisik on tihe, tülikamaid umbrohtusid. lapik ja küllaltki pikk. Suurtel põldudel · Ta koosneb lapikutest kasutatakse temast sinakas- või vabanemiseks hallikasrohelistest
Triticum dicoccum kaheteranisu 9. Triticum persicum Pärsia nisu 10. Triticum durum kõva nisu 11. Triticum turgidum pundnisu 12. Triticum polonicum Poola nisu (kilejad libled) III. Heksaploidne rühm (2n=42) 14. Triticum spelta spelta nisu (allergikutele) 15. Triticum aestivum harilik e. pehmenisu 16. Triticum compactum kääbusnisu Kaer Kaera perekond on väga liigirikas. Esineb nii kultuur- kui ka metsikuid liike. Õisikut nim. pööriseks. Kaera pähik on mitmeõieline 2-4 õit pähikus. Terad kinnituvad üksteise külge õieraokestega.
Mille poolest erinevad kvalitatiivsed (absoluutsed) ja kvantitatiivsed (fakultatiivsed) lühipäevataimed Kvalitatiivsetel lühipäevataimedel on õitsemiseks absoluutselt vajalik lühike fotoperiood. Kvantitatiivsed lühipäevataimed õitsevad nii pikkade kui lühikeste fotoperioodide korral, kuid lühikese fotoperioodi korral on efekt (õitsemine) parem. Kriipsutage esitatud loetelust alla lühipäeva taimed: päevalill (Helianthus annuus), müürlook (Arabidopsis thaliana), nisu (Triticum aestivum), harilik peet (Beta vulgaris), soja (Glycine max) Nimetage fütokroomist sõltuvaid reaktsioone taimedes de-etiolatsioon(viib läbi PhyA- fütokroom A) varju vältimise reaktsioon(kaugpunane valgus soodustab) tsirkadiaansetes reaktsioonides – lehtede avanemine päeval ja sulgumine ööseks (kaugpunane soodustab lehtede avanemist, seemnete idanemine(punane valgus soodustab) päeva pikkuse tajumine ja vastavalt sellele õitsemise aeg
kuu vanuseks). Esimeste teraviljadena sobivad lapsele kõige paremini riis, hirss, tatar ja mais. Oluline on ka teraviljatoitude järk-järguline lülitamine menüüsse alustades ühest teelusikatäiest päevas. Tsöliaakia tekkes võib määravaks olla lisaks söödud teraviljade kogusele ka teraviljade kvaliteet. Nii sisaldub kahjulikku valku enam kõvas nisus (Triticum durum) kui harilikus ehk pehmes nisus (Triticum aestivum). Seetõttu võib peensoole limaskesta kahjustus tekkida sama kiiresti nendel, kes söövad väheses koguses kõvast nisust valmistatud või suures koguses harilikust ehk pehmest nisust valmistatud toitu. Valguline koostis esineb ka suve- ja talvenisudel. Millised on tsöliaakia haigusnähud? Tsöliaakia võib kulgeda peamiselt tüüpilise ja atüüpilise haigusvormina. Nii ühele kui teisele võib
terised ehk viljaterad sisaldavad inimestele ja loomadele vajalikke toitaineid: süsivesikuid, valke, mineraalaineid, vitamiine. Teraviljad on üheaastased, aga neil on talvituvaid vorme. Eestis kasvatatkse talirukist ning nii suvi- kui talinisu. [1., lk.94] 3.1.1. Nisu 5 Nisu on teraviljade seas kõige levinum ning ka pikaealisem. Juba 9000.a. tagasi kasvatati Ees- Aasias nisu (Triticum aestivum). Kõige algelisem teravilja liik oli Pärsiast või Egiptusest pärit spelta nisu. Troojast on leitud ka üheteranisu. Mesopotaamias kasvatati nisu juba 5000.a. e. Kr. Vanast maailmast rändas nisu 1528.a. Lõuna-Ameerikasse, 1788.a. Austraaliasse ja 1812.a. Kanadasse.. Vanas Egiptuses oli leib kõige väärtushinnanguks. Aastasadu maksti leivaga palka. Meil kasvatakse nisu vähem kui mujal maailmas, sest ta vajab head mulda ja on külmatundlik. Nisujahu on meie igapäevatoidu lahutamatu osa
Valgud-ensüümid · Spetsiaalselt inhibeerivad patogeenide ensüüme (blokeerivad aktiivsed kohad või segavad valgu konformatsiooni) · Väikesed valgud: Defensiinid Amülaasi inhibiitor Lektiinid Proteinaasi inhibiitorid · Tootmine nõuab palju energiat. · Seega enamus kaitsevalke toodetakse pärast patogeeniga kokkupuudet. Defensiinid · Väikesed tsüsteiinirikkad valgud · Surmavad laiale mikroobide spektrile · Esimest korda eraldati odra (Hordeum vulgare) ja nisu (Triticum aestivum) endospermist. · Laialt esinevad ja on olemas enamustest taimedes · Kõige paremini on neid iseloomustatud seemnetes, aga defensiine leidub ka lehtedes, kaunades, mugulates, viljades, juurtes, koores ja õites. · Kaitsevad paljude bakterite ja seente eest. Täpne mehhanism ei ole veel teada, aga defensiinid mõjutavad plasma membraani ja tekitada poore või blokeerida olemasolevaid poore. RNA vaigistamine · Alternatiivne taimekaitsemehhanism viiruste vastu.
7.Reageerimine päeva pikkusele pikapäevataimed lühipäevataimed 8.Algarenemine kiire väga aeglane Eristatakse -paljasteravilju-terad sõkalde vahel vabalt, vilja peksmisel vabanevad terad kergesti -sõkalteravilju a)tera on õiesõklaga kas kaetud (kaer, hirss) või b)tera on õiesõklaga kokku kasvanud (oder, riis) I rühm: 1.Nisu Triticum Aestivum L -suvinisu-harilik e. pehme nisu (min.idanemistemp.1-2 C, optimaalne 10-15 C , tõusmed taluvad -7 kuni -11, terade mood.aegne soodsaim temp. 15 kuni 23 C. Muld peab olema viljakas ja sisaldama kergesti kättesaadavid toitaineid. Võrsub tagasihoidlikult, moodustab 1,2 kuni 1,5 võrset. Kasvuaeg keskm.100 päeva) -talinisu (seemned idanevad aeglaselt juba 1 kuni 2 C juures, kiiresti 14 kuni 17 C juures. Talub kuni -25 C külma. Eelistab viljakat parasniisket mulda
on kahe kandelehega (välissõkal ja sisesõkal), õied on pähikutes; iga pähiku alusel on kaks liblet; pähikud moodustavad tähk- või pöörisõisikud Õiekate: tavaliselt kaks väikest paislaju Tolmukad: 3-1; Viljalehed: 3 või 2 Sigimik: sünkarpne, üheainsa seemnealgega Vili: piklik ruljas teris o Kolm kõige suuremat toiduallikat: nisu (pehme nisu - Triticum aestivum ning kõva nisu - T. durum, millest tehakse pastatooteid), riis (Oryza sativa) mais (Zea mays) o Teised olulised teraviljad on: kaer (Avena sativa) rukis (Secale cereale) sorgo (Sorghum spp.) suhkruroog (Saccharum officinarum). o Enamik kõrrelistest on rohttaimed, kuid leidub puitunuid (näit. bambused p. Bambusa, roogbambused p
Kvalitatiivsed taimed lähvad õitsma ainult teatud päevapikkusest alates. Nt kui kasvatada lühipäevataimi keskkonnas kus on päeva pikkus rohkem kui 12h siis lühipäevataimed ei õitse vaid on vegetatiivses seisundis. Kvantitatiivsed lühip täimed õitsevad pm ainult mingis kindla päevapikkuses.(kuni 8 h) 43. Kriipsutage esitatud loetelust alla lühipäeva taimed: päevalill (Helianthus annuus), müürlook (Arabidopsis thaliana), nisu (Triticum aestivum), harilik peet (Beta vulgaris), soja (Glycine max) ? 44. Nimetage fütokroomist sõltuvaid reaktsioone taimedes De-etiolatsioon, varju vältimise reaktsioon, tsirkadiaansetes reaktsioonides lehtede avanemine päeval ja sulgumine ööseks, seemnete idanemine, päeva pikkuse tajumine ja vastavalt sellele õitsemise aeg. 46. Nimetage krüptokroomist sõltuvaid reaktsioone taimedes. De-etiolatsioon, fotoperiodism, tsirkadiaansed rütmid ehk ööpäevased rütmid, õitsemine. 47
annaabi.ee 
