· 1974 "Udu Toonela jõelt" · 1985 "Kirsipuu varjus" · 1988 "Ehatuule maa" · 2002 "Hannolaul" · 2002 "Unenägija tessaraktis" · 2004 "Lohe vari" · 2004 "Piiridele pyydes" · 2004 "Hurtsik lammutaks enda" · 2004 "Surija Sandiristilt" · 2004 "Rubaiid" · 2004 "Tarbetud õpetussalmid" · "Uku Masing luule I", Tartu: Ilmamaa. ("Roheliste radade raamat", "Udu Toonela jõelt", "Aerutades hurtsikumeistriga", "Kirsipuu varjus") · "Uku Masing luule II", Tartu: Ilmamaa. ("Neemed Vihmade lahte", "Miikaeli liturgiad", "Roosikrantsi palved", "Ehatuulemaa", "Dzunglilinnud", "Itkud isale", "Itkud õele") · "Uku Masing luule III", Tartu: Ilmamaa. ("Hannolaul", "Unenägija tessaraktis" ) · "Uku Masing luule IV", Tartu: Ilmamaa. ("Lohe vari", "Piiridele pyydes", "Hurtsik lammutaks enda", "Surija Sandiristilt")
1933-40 TÜ õppejõud, 1940 tuberkuloos, satub sisepagulusse, tegevus piiratud. Masingu positsioon keeruline, sest ta ei sattunud põlu alla, lastakse mõnel määral tegutseda folkloristina, ühel korral avaldati tema luuletusi Loomingus. Käsikirju hakati levitama paguluses. Looming: Neemed Vihmade lahte 1935 kirutamislaad võib tekitada tõrkeid alverliku või talvikuliku esteetika vaatepunktist Dzunglilaulud 1965, Udu Toonela jõelt 1974, Piiridele pyydes 1974, Aerutades hurtsikumeistriga 1983, Kirsipuu varjus 1985, Ehatuule maa 1988, romaan Rapanui vabastamine e Kajak jumalate kalmistul 1989. Kasutab teadlikult y-d ü asemel, algab Aaviku keeleuuendusest. Esseistlik looming on samuti oluline, religioosne ja müstiline looming. Euroopalik värss värsimõõdu seisukohast tekib paraduks, kus paljud Masingu tekstid mõjuvad vabade, voolavatena, aga värss pole vabavärsis. Kirjutab väga rangeid euroopalikke luulevorme
1986 Korallid Emajões 1989 92 Teosed I-II 2005 Koguja 18. Uku Masingu looming. UKU MASING (1909 1985) 1935 Neemed Vihmade lahte - üksikluuletused pole pealkirjaga lahutatud. Jõuline luuletajatemperament. Esindab religioosset luulet. Eksistentsiaalsed küsimused ja kristlikud põhimotiivid. Sarnane Talvikuga. Kompositsioon modernistlik, kujundlikkus sümbolistlik. 1965 Dzunglilaulud (Dzunglilinnud) 1974 Udu Toonela jõelt 1974 Piiridele pyydes 1983 Aerutades hurtsikumeistriga 1985 Kirsipuu varjus 1988 Ehatuule maa 1989 Rapanui vabastamine ehk Kajakad jumalate kalmistul 2000 2005 Luule I VI 19. Bernard Kangro tegevus ja looming. Lüürilisus, tundelisus ja psüühiline varjundirikkus. Tema loomingus elustub muistsete uskumuste maailm ja hingestub loodus. 20. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid. Kontekst: teadmine, et ollakse eksiilis ja seeläbi on esiplaanil tarvidus hoida rahvuslikku
Matt Ruhve ei tahtnud isegi Katrina toitu vastu võtta enne kui Katrina tema viina rüüpand oli. Saabus öö ning Katrina oli väsinud, ta heitis magama. Hommiku ärgates nägi ta, et Matt Ruhve juba aerutab ja et ta pole ilmselt puhanudki. End püsti ajades mõistis ta, et nad on ühte loodud. Ta läks istus Matt Ruhve kõrvale, haaras ühe aeru ning nad aerutasid koos. Matt Ruhve märkas, et Katrina polegi mingi laps , vaid täitsa naine keset merd. Koos aerutades läks aeg kiiremini, tekkis tuul ja seda puhku soodustuul. Nad jõudsid kiiremini saarele. Saarele lähemale jõudes märkas Matt Ruhve, et rannas on Toora Jookus. Naine, kes on kõvem kui 10 meest, ta oli kaupmees. Kui Toora Jookus oli rannas, siis see tähendas kibekiiret tööaega ja lõpuks ka elu. Kui Katrina ja Matt Ruhve saarele jõudsid ja oma kompsud võtsid, siis Matt Ruhve näitas, et need kompsud on paganama rasked, käis selg küürus, et mitte välja näidata, et Katrina oli vaene
Luulekogu võib lugeda poeemina, sest puuduvad üksikluuletusi lahutavad pealkirjad. Masingu luule kompositsioon, stiil ja värsitehnika on kõigi teiste arbujate omast erinev. Selles on selgelt modernistliku luule jooni, kujundlikkuses valitseb sümbolism, mis oma äärmiselt mitmekülgse kultuuritaustaga muutub ajuti raskepäraseks, haarates ereduse ja suurejoonelisusega. Hiljem on ilmunud ,,Dzunglilaulud" (Dzunglilinnud) (1965), ,,Udu Toonela jõelt" (1974), ,,Piiridele pyydes" (1974), ,,Aerutades hurtsikumeistriga" (1983) ja ,,Kirsipuu varjus" (1985) anti välja väljaspool Eestit. Veel ka ,,Ehatuule maa" (1988) ja ,,Rapanui vabastamine ehk Kajakad jumalate kalmistul". Luule taustad Euroopast: John Donne, William Blake. Kasutab Y-tähte Ü asemel. Aaviku keeleuuendustest vaimustuses alguses ja sealt jäi Y-täht. Ärandas selle tähe. Masing sai hilisema luule kummituseks. 20. Bernard Kangro tegevus ja looming.
Neljas korrus on pühendatud kalandusele ning siin on hea võimalus vaadata sisse vana kalatraaleri roolimajja ning kujutada end elama mitmeteks kuudeks ühtejärge kunagise suure ookeanitraaleri BMRT kitsasse kajutisse. Kodumere kalandusele lisaks on siin ainulaadne võimalus takseerida ka seinale kinnitatud vaala selgroolüli. Seisatada tuleks Saaremaalt pärit väikese ja lihtsa sõudepaadi ees ja panna end nende inimeste rolli, kes sellega 1944.aasta oktoobris üle tormise Läänemere aerutades Gotlandile jõudsid. Eesti Meremuuseum Miinimuuseum Sündis eelkõige tagasilöögist, kui 2002.a. veebruaris riik müüs pikalt erastatud TOP-i lõpuks erakätesse. Meremuuseumi puudutas see vägagi otseselt, sest seal seisis osa muuseumilaevu ning kai peal oli 25. mail 2001.a. avatud mererelvastuse vabaõhuekspositsioon. Sobivaks väljapääsuks osutus muuseumi omanduses juba 1985.aastast olev
Neljas korrus on pühendatud kalandusele ning siin on hea võimalus vaadata sisse vana kalatraaleri roolimajja ning kujutada end elama mitmeteks kuudeks ühtejärge kunagise suure ookeanitraaleri BMRT kitsasse kajutisse. Kodumere kalandusele lisaks on siin ainulaadne võimalus takseerida ka seinale kinnitatud vaala selgroolüli. Seisatada tuleks Saaremaalt pärit väikese ja lihtsa sõudepaadi ees ja panna end nende inimeste rolli, kes sellega 1944.aasta oktoobris üle tormise Läänemere aerutades Gotlandile jõudsid. Miinimuuseum Sündis eelkõige tagasilöögist, kui 2002.a. veebruaris riik müüs pikalt erastatud TOP-i lõpuks erakätesse. Meremuuseumi puudutas see vägagi otseselt, sest seal seisis osa muuseumilaevu ning kai peal oli 25. mail 2001.a. avatud mererelvastuse vabaõhuekspositsioon. Sobivaks väljapääsuks osutus muuseumi omanduses juba 1985.aastast olev vana Püssirohukelder,
assotsiatsioonidega, isikupäraste vabadustega keelekasutuses. Kontrastina mõjuvad „Džunglilaulud“, mis on valitud rõhutatult lihtsa pildistikuga luuletustest. Lüürilise kõrval on Masing harrastanud suuri lüroeepilisi kompositsioone. Masingu Ida-entusiasm ja lüüriline hoiak on mõjustanud nooremaidki luuletajaid. Kogud: „Neemed Vihmade lahte“, „Džunglilaulud“, „Udu Toonela jõel“, „Aerutades hurtsikumeistriga“, „Kirsipuu varjus“, „Ehatuule maa“. Masing on tahtlikult teistest erinev: ta kasutab Ü asemel Y-d, mis algab Aaviku keeleuuendusest. Masingule on omane esseistlik looming: loominguline + esseistlik osa loovad tervikteose. Tema looming on religioosne ja müstiline. Masingu süntaks on alati keeletoimetajatele probleeme valmistanud. Tema loomingule on omane religioossus, kriitilisus, mõttetihedus
Seal on küll mõned erandid, tal lastakse mõnel määral tegutseda folkloristina, ühe korra avaldab ajakiri Looming Masingu luuletusi, aga sisuliselt pole teda ametlikus pildis olemas. Masingu puhul on kummaline see, et kui peaks tulema vaikus v retseptsioonikatkestus, siis seda ometi ei tule. Masingu käsikirju hakatakse levitama paguluses. 1935 "Neemed Vihmade lahte" 1965 "Dzunglilaulud" ("Dzunglilinnud") 1974 "Udu Toonela jõelt" 1974 "Piiridele pyydes" 1983 "Aerutades hurtsikumeistriga" 1985 "Kirsipuu varjus" 1988 "Ehatuule maa" - tema abikaasa neiupõlve nimi oli Eha Tuulemaa 1989 seikluslik romaan "Rapanui vabastamine ehk Kajak jumalate kalmistul" Masing saab retseptsiooni küll, aga ta saab kuidagi poolikult seda. 13. oktoober 2010 Sihilik teisitiolemine: + kasutab y-t ü asemel: Masingu y on erilise semantikaga, sõltub, mis on alternatiivsuse kese. Algab Aaviku keeleuuendusest, Masing on öelnud, et kunagisest Aaviku vaimust ei
annaabi.ee 
