välja liigselt baktereid siis on tegemist liiga mustade pindadega. MIKROOBIDE JAGUNEMINE HINGAMISTÜÜBI ALUSEL JA VASTAVALT HAPNIKULE REAGEERIMISELE Obligatoorsed aeroobid: vajavad elutegevuseks hapnikku Fakultatiivsed anaeroobid: kasvavad ka hapnikudefitsiidis, lülitudes ümber käärimisele või anaeroobsele hingamisele; parim kasv siiski aeroobsetes tingimustes Obligatoorsed anaeroobid: kasvavad ainult hapnikuvabas keskkonnas Aerotolerantsed anaeroobid: kasvavad eelistatult anaeroobsetes tingimustes, hapnik ei avalda neile pärssivat toimet Mikroaerofiilid: aeroobid, kuid kasvavad madalamatel hapnikukontsentratsioonidel (210%), kui see on õhus (20%) TOOTMISPINDADE PUHTUSE KONTROLL Kontaktmeetodid Hygicult; 3 M PetrifilmTM; Redigel Kaudsed meetodid ATP ja DEFT meetodid Kontaktmeetod sobib siledatele pindadele Uhtemeetod sobib paremini raskesti ligipääsetavate kohtade hügieeni
lähedal kasvavad psührofiilsed, kuuma käes termofiilsed ja ekstreemselt kuumades tingimustes hüpertermofiilsed organismi. Äärmuslikult happelisi tingimusi eelistavad atsidofiilid, leeliselisi alkalofiilid. Organisme, kes vajavad elutegevuseks hapnikku nimetatakse aeroobideks (obligaatsed aeroobid ei saa hapnikuta elada, fakultatiivsed aeroobid eelistavad hapnikuga keskkonda kuid saavad elada ka ilma hapnikuta), hapnikuvaba keskkonda vajavad anaeroobid. Anaeroobid võivad olla aerotolerantsed suudavad lühikest aega hapnikku taluda, kuid ei paljune sel juhul. Mitmesugused keemilised ühendid (antibiootikumid, desinfitseerivad ained jne) on enamikule mikroorganismidest toksilised, samas leidub tüvesid, kes on muutunud vastava ühendi suhtes tundetuks. Ühendi toime sõltub ka kontsentratsioonist, näiteks keedusool ja suhkrud võivad väikeses koguses mikroorganismide kasvuks vajalikud olla, kuid suuremates
Vabaneb kogu substraadis peituv energia. 15. Fakultatiivsed anaeroobid – enamus patogeenseid mikroobe on fakultatiivsed anaeroobid st arenevad nii hapniku juuresolekul kui ka ilma, sest on võimelised nii oksüdatsiooniks kui fermentatsiooniks. !! Hapniku juuresolekul hingavad, puudusel fermenteerivad. 16. Obligaatsed ehk ranged anaeroobid – neil on paljunemiseks vaja hapniku vaba keskkonda! Hukkuvad isegi väikeste hapnikukontsentratsioonide puhul; fermenteerivad 17. Indiferentsed ehk aerotolerantsed mikroobid – fermenteerivad nii hapniku juuresolekul kui ka puudumisel 18. Mikroaerofiilsed mikroobid – vajavad madalat O2 partsiaalrõhku (laktobatsillid) või on kapnofiilid – vajavad paljunemiseks ca 10% CO 2 keskkonda 19. Bakteriotsiidsed ained – hävitavad mikroobe, pöördumatu protsess. Mõned faktorid põhjustavad mikroobiraku lüüsi, teised takistavad paljunemist 20. Bakteriostaatilised ained – pärsivad mikroobi paljunemist, selle
Seda madalat substraadi kasutamise efektiivsust kompenseeritakse suhkru rohke transpordiga rakku. Biomassi moodustub vähe (rakud poolduvad aeglaselt) ja käärimisprodukte palju. Ühest moolist glükoosist või fruktoosist moodustub max 2 mooli etanooli. Kääritajad mikroorganismid jagunevad obligaatseteks ja fakultatiivseteks anaeroobideks. Nt pärmid ja fomiaatkääritajad on fakultatiivsed anaeroobid, võihapekääritajad on ranged anaeroobid, piimhappebakterid ja propioonhappebakterid on aerotolerantsed anaeroobid. Käärimistes moodustuvad makroergilised substraadid. Kääritatavad ained. Etanoolkäärmine pärmidel ja bakteritel. Etanooli tekke rada erinevatel mikroobidel. Glütserooli teke etanoolkäärmisel. Kääritamissubstraatideks on mikroobidel enamasti suhkrud, aga kääritada on võimalik ka aminohappeid, orgaanilisi happeid, glütserooli, nukleotiide jne. Ka polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) on kääritatavad.
keemilisi reaktsioone - kiiruse kasv ca 2 korda 10°C kohta. Liiga kõrge tem- peratuur denatureerib valgud, metabolism häirub, kasv peatub, bakterid hukkuvad. Inimpatogeensete bakterite optimaalne kasvutemperatuur ca 30°- 37°C. Hapniku toime bakterite kasvule § Obligaatsed aeroobid - kasvavad ainult hapnikku sisaldavas keskkonnas § Fakultatiivsed anaeroobid - suutelised kasvama nii O2 sisaldavas kui ka ilma selleta keskkonnas, parem kasv siiski O2 keskkonnas (respiratsioon) § Aerotolerantsed anaeroobid - O2 olemasolu pole vajalik, kasvavad hästi O2 juures ja ilma § Obligaatsed anaeroobid - O2 olemasolul hukkuvad § Mikroaerofiilid - ei kasva normaalses õhuatmosfää-ris (O2 20%), kasvuks teatud O2 vajalik (O2 2-10%) Kiirguse toime bakterite kasvule § Nähtav valgus ja UV kiirgus on osa elektromag-netilisest kiirgusest. Äärmuseks on radioaktiivne kiirgus. § Valguskiirus võib baktereid surmata, eriti sinise ja violetse spektri osa. § Paljud
Vastavalt sellele, kuidas bakterid reageerivad hapnikule, jaotatakse mikroobid järgmistesse rühmadesse: obligaatsed aeroobid vajavad elutegevuseks hapnikku; fakultatiivsed anaeroobid kasvavad ka hapnikudefitsiidis, lülitudes ümber kas käärimisele või anaeroobsele hingamisele. Parim kasv on siiski aeroobsetes tingimustes; obligaatsed anaeroobid kasvavad ainult hapnikuvabas keskkonnas; aerotolerantsed anaeroobid kasvavad eelistatult anaeroobsetes tingimustes ja hapnik ei avalda neile pärssivat toimet; mikroaerofiilid on aeroobid, kuid kasvavad madalamatel hapnikukontsentrat- sioonidel (210%), kui see on õhus (20%). pH. Enamik mikroobe kasvab hästi pH 5,58,0 juures, kuid esineb ka ekstreem- setes tingimustes, s.o väga happelises (pH 15,5) ja väga aluselises (pH 8,511,5) keskkonnas kasvavaid mikroobe. Neid nimetatakse vastavalt neutrofiilideks,
Ravis surnud koe kirurgiline eemaldamine, pikk antibiootikumravi. Penitsilliin on valikravim, sobivad ka erütro- ja klindamütsiin. Metronidasoolile esineb resistentsust, tetratsükliinidel on erinev aktiivsus. Profülaktikas korralik suuhügieen, GI penetratsiooni korral sobiv antibiootikumprofülaktika. Propionibacterium. Väiksed G+ pulgad, tihti lühikeste ahelate või klompidena. Leidub nahal, konjunktiivil, väliskõrvas, orofaarünksis, naise suguteedes. Anaeroobsed või aerotolerantsed, liikumatud, katalaas+, suudavad fermenteerida süsivesikuid, toodavad peamiselt propioonhapet. P. acnes põhjustab aknet teismelistel, noortel täiskasvanutel ja oportunistlikke infektsioone proteesiga (nt. kunstliigesed) või i/vaskulaarsete kateetritega patsientidel. Sageli isoleeritakse Propionibacteria verekultuurist, kuid tegemist on reeglina kontaminatsiooniga nahalt. P. acnese roll akne tekitamisel seisneb põletikulise vastuse stimuleerimises: rasunäärmes olev bakter toodab madala
anaeroobse hingamise, fotosünteesi või metanogeneesi abil (energia saamine metaani lagundamisest). Fakultatiivsed anaeroobid (või ka fakultatiivsed aeroobid) on bakterid, mis võivad eluks kasutada nii aeroobset kui ka anaeroobset metabolismi. Anaeroobsetes tingimustes (pole O2) saavad bakterid energiat kääritamisest või anaeroobsest hingamisest. Aeroobsetes tingimustes lülitavad bakterid metabolismi ümber aeroobsele hingamisele. Aerotolerantsed anaeroobid saavad energiat erandlikult kääritamisest, kuid on tundetud molekulaarse hapniku olemasolule. Kasutavad kääritamist sõltumata molekulaarse hapniku olemasolust. Bakteri vastus molekulaarse hapniku olemasolule keskkonnas sõltub mitmete ensüümide olemasolust, mis on O2 või hapnikuradikaalidest sõltuvad. Kõik bakterid sisaldavad ensüüme, mis on võimelised reageerima O 2-le. Näiteks flavoproteiinide oksüdeerumise tulemusel O2-ga tekib alati vesinikperoksiid H2O2
annaabi.ee 
