See omakorda võib viia näiteks Hispaania selleni, et ei suudeta õigetel tähtaegadel tagasi maksta oma laene, mis on abipakettidena Euroopa Liidult saadud. Ülejäänud maailmale mõjuks Kreeka lahkumine euroalast näiteks sellega, et muu maailma usaldus euro vastu väheneb, see tähendab seda, et näiteks dollar muutuks euro suhtes tugevamaks. Kuna väheneks ka Euroopa Liidu import, siis USA ei saaks enam nii palju kaupu eksportida ning nende majanduskasv sellevõrra aeglustuks. Kuna Euroopa Liit on nii Hiinale kui ka USA-le suurim kaubavahetuspartner, siis see tähendab ka seda, et üleüldiselt globaalne majanduskasv aeglustuks, kuna Euroopa Liidu siseselt ei ole asjad heas korras. Eriti rängad tagajärjed oleks maailmamajandusele siis, kui pärast Kreeka väljaastumist ei suuda teised nõrgad EL liikmesriigid enam toime tulla ning Euroopa Liidu import ja eksport vähenevad veelgi.
puidust, mis iseeneselegi teadvustamata tegelikult väga tähtsal kohal on. Mets on tähtis loodusressurss, mis on peamine hapniku allikas. Mõtlematult raiutakse puid, et siis taas mõni peen tarbeese valmistada. Tegelikult tuleks aga rohkem alternatiive kasutada. Vana mööblit saab edukalt uuendada, aru saamata, et kasutatud on vana puitu. Vanapaber on võimalik ümbertöötlemisse saata, hiljem taaskasutada. Nii on ka paljude teiste esemetega. Tarbimist tuleb vähendada, et aeglustuks keskkonna hävimine ning loodus jõuaks taastuda. Inimene peab tegema midagi, et enda ning terve maailma olukorda paremaks muuta. Kahjuks on inimesed on veidrad loomad, kes hakkavad alles siis mõtlema kui nende endi elu on ohus. Inimestele on vaja selgeks teha, et nad ei ole kõige tähtsam looduse osa. Kui nad seda ei õpi, ei muutu midagi. Looduses on kõik võrdsed kellegi eksistents pole teise omast olulisem.
Mida muud on hõõre, kui pindade mikro- (või vähem mikro, või ehk suisa makro) ebaühtlustest tingitud keha liikumisenergia muutmiseks kuluv hulk (krobelisused panevad keha võbisema, seega ka nt. gravitatsiooni vastu võitlema). Samuti tekiks probleem, et üksgi tuul ei vaibuks ega heli vaikiks, kulgedes edasi põrgates ettejuhtuvatelt pindadelt ideaalselt edasi, nagu valgus peegelpinnalt (vaadeldes valgust kiirena, nagu geomeetrilises optikas, mitte lainetusena). Ükski keeris ei aeglustuks, lained uhuksil rannale meeletult kaugele (eeldades, et meil oleks rand, ja maakera pole ühtlane kera, mis oleks veega kaetud, sest vesi on kergem, kui pinnas), ainsaks takistuseks gravitatsioon, kuid arvestades, et avamerel on lainte energia väga suur ja see ei saaks kuidagi rannikule jõudes hääbuda, peataks pelgalt gravitatsioon lained väga kaugel. Samas poleks vaja atmosfääri sisenevatele kosmoselaevadele kuumatõkkeid, sest õhu hõõrdumist
kohal on. Mets on tähtis loodusosa, mis on peamine hapniku allikas. Mõtlematult raiutakse puid, et siis taas mõni peen tarbeese valmistada.Kui inimene ainult mõtleks kui metsasid üldse enam ei oleks ,mis siis saaks ? Tegelikult tuleks aga rohkem alternatiive kasutada. Vana mööblit saab edukalt uuendada, aru saamata, et kasutatud on vana puitu. Vanapaber on võimalik ümbertöötlemisse saata, hiljem taaskasutada. Nii on ka paljude teiste esemetega. Tarbimist tuleb vähendada, et aeglustuks keskkonna hävimine ning loodus jõuaks taastuda. Inimene peab tegema midagi, et enda ning terve maailma olukorda paremaks muuta. Kahjuks on inimesed on veidrad loomad, kes hakkavad alles siis mõtlema kui nende endi elu on ohus. Inimestele on vaja selgeks teha, et nad ei ole kõige tähtsam looduse osa. Kui nad seda ei õpi, ei muutu midagi. Looduses on kõik võrdsed kellegi eksistents pole teise omast olulisem.
ja nendesse pealtnäha võimatutesse pragudesse peites väga lihtsalt teise riiki. See on aga suureks miinuseks rekkameestele, sest kui Inglismaal tabatakse koormas olevad immigrandid, siis see läheb transportööridele maksma 6000 eurot nägu. Miinuseks läheb ka kindlasti narkokaubanduse pidev suurenemine, see on küll pidurdamatu kaubandus, ent kui me ei haldaks kõik ühist suurt piiri ja meie piirid ei oleks lahtised, siis selle levik aeglustuks tunduvalt. Tänapäeval laod auto kokaiini täis ning võid sellega hakata rahumeeli Hispaaniast tulema, kuid kui me vaatame kui palju riike jääb sellesse vahemikku ning kui palju piiriületusi, siis ma olen enam kui kindel, et nende täielikul toimimisel see kaup Eestimaa pinnale ei jõuaks. Praegu oli alles juhtum kus kaupa saadi kätte Narvast Eesti- Vene piiril kus piirikontroll on range ning toimib, Iklast tuli aga auto mõned tunnid tagasi läbi ilma mingi probleemita.
kohal on. Mets on tähtis loodusressurss, mis on peamine hapniku allikas. Mõtlematult raiutakse puid, et siis taas mõni peen tarbeese valmistada. Tegelikult tuleks aga rohkem alternatiive kasutada. Vana mööblit saab edukalt uuendada, aru saamata, et kasutatud on vana puitu. Vanapaber on võimalik ümbertöötlemisse saata, hiljem taaskasutada. Nii on ka paljude teiste esemetega. Tarbimist tuleb vähendada, et aeglustuks keskkonna hävimine ning loodus jõuaks taastuda. Inimese loomus on ettearvamatu ja veider ning tema eesmärgid tihti ümbritseva suhtes ebaõiglased. Maailma arendamine selle ,,looma" pilgu järgi võib lõppeda hoopis nö ,,maailma hävimisega", hukutades lõpuks ka iseenda inimese.
.................lk 5 Kasutatud kirjandus......................................................lk 6 Maja ja niiskus Kõik laguneb aja jooksul Materjalide lagunemine niiskuse toimel on tavaline nähtus, nii on see alati olnud. Näiteks puit ja teised looduses olevad orgaanislised materjalid lagunevad mädanikseente toimel,seevastu metallid lagunevad vee ja hapniku toimel ja tekib rooste. Aastate jooksul õppisid meie esivanemad ehitama hooneid nii ,et oleksid püsivamad ja lagunemis protsess aeglustuks. Enne ja nüüd Varem valiti ehitamiseks kõrgemad ja kuivemad kohad ning ka materjal valiti hoolikalt ja valmistati ette, sest ehitamine oli suur töö ja majad pidid kaua kestma. Tänapäeva tehnikaga saab ehitaga kõikjale, kuid see eest ei pöörata suurt tähelepanu maja materjali valikule.Ehitus on ka tänapäeval kallim kui seda olid ennem. Muutunud on ka elukombed. Vett kasutatakse tunduvalt rohkem kui varem, sooja annab keskkütteradiaator ja toas ollakse särgiväel. Võrdlus
Sellega avastas ta loodusseaduse, mis kehtib igasugu vaba langemise korral: vaba langemine on ühtlaselt kiirenev liikumine. Vabalt langeva keha kiirus v kasvab pidevalt koos ajaga t, suurenedes igas ajaühikus Maa raskuskiirenduse g võrra. Joonis vabalt kukkuva keha kiiruse suurenemise kohta õhutakistuseta keskkonnas. Keha liigub alla ning tema kiirus suureneb igas sekundis 9.8 m/s võrra. (Kui sama joonis oleks teistpidi ning keha oleks üles visatud siis aeglustuks tema liikumine igas sekundis 9.8 m/s võrra.) Katsetulemustest saadi kehade vaba langemise valem h= ehk t= h = kõrgus (m) g = vaba langemise kiirendus ehk raskuskiirendus 9.8 m/s2 t = aeg (s) Kasutatud kirjandus · http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/gravitatsioon/vaba_langemine.html · FÜÜSIKA X KLASSILE Indrek Peil. ,,Koolibri" 1993 · Tööleht · Füüsika konspekt · http://www.hot.ee/kinemaatika/page6.html · RETK FÜÜSIKASSE Hans Backe. 1984
Näib, et see polegi kuigi palju, kuid see tähendab, et maailma rahvastik kahekordistub iga neljakümne aastaga. Viimasel ajal võib tehnilise arengu näitajaks pidada ka elektri tarbimist ja avaldatud teaduslike artiklite arvu. Mitte miski ei vihja sellele, et teaduse ja tehnika areng lähitulevikus aeglustuks, kindlasti mitte Star Trek'i sündmuste ajaks, mis ei toimu väga kauges tulevikus. Kui aga rahvaarvu suurenemine ja elektri tarbimise juurdekasv jätkuvad praeguse tempoga, siis peaks 2600. aastal kogu maailma asukad seisma külg külje kõrval ja elektri tarbimine peaks panema kogu Maa punakalt hõõguma (joon. 6.1). Kui asetada kõik ilmuvad raamatud üksteise kõrvale, siis peaks rea lõpuga kõrvuti püsimiseks edasi liikuma kiirusega 145 km/h. Tõsi küll, 2600
Näib, et see polegi kuigi palju, kuid see tähendab, et maailma rahvastik kahekordistub iga neljakümne aastaga. Viimasel ajal võib tehnilise arengu näitajaks pidada ka elektri tarbimist ja avaldatud teaduslike artiklite arvu. Mitte miski ei vihja sellele, et teaduse ja tehnika areng lähitulevikus aeglustuks, kindlasti mitte Star Trek'i sündmuste ajaks, mis ei toimu väga kauges tulevikus. Kui aga rahvaarvu suurenemine ja elektri tarbimise juurdekasv jätkuvad praeguse tempoga, siis peaks 2600. aastal kogu maailma asukad seisma külg külje kõrval ja elektri tarbimine peaks panema kogu Maa punakalt hõõguma (joon. 6.1). Kui asetada kõik ilmuvad raamatud üksteise kõrvale, siis peaks rea lõpuga kõrvuti püsimiseks edasi liikuma kiirusega 145 km/h. Tõsi küll, 2600
annaabi.ee 
