Karstiks nimetatakse põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstinähtused: Karrid, orud, avalõhed, sahtid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad. 6. Nimbocumulus- Kihtrünkpilved äikesevimade ajal esinevad 7. Mis on advektiivne udu? Advektiivne udu tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasnev õhutempi langemine kastepunktini või alla seda. see on siis kui soe õhk liigub üle külma maapinna, tavaline udu. Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500mni. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhtu liikumisel mandri kohale. 8. Mis on sufosioon?
negatiivsed pinnavormid, karrid, karstilehtrid, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad, stalaktiidid, stalagmiidid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, puusavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset. Karstinähtused: Karrid, orud, avalõhed, sahtid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad. 6. Nimbocumulus- Kihtrünkpilved 7. Mis on advektiivne udu? Advektiivne udu tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasnev õhutempi langemine kastepunktini või alla seda. see on siis kui soe õhk liigub üle külma maapinna, tavaline udu. Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500mni. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhtu liikumisel mandri kohale. Advektiiv-radiatsiooniline udu moodustub kahe teguri koosmõjul: a) soe niiske õhk
E siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine. A Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates D niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti mõnest mõnesaja meetrini ja haitub kiiresti õhutemperatuuri tõusmisel. U S M Udu A Advektiivne udu tekkib sooja niiske õhumassi A liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasneb T õhutemperatuuri langemine kastepunktini või alla E seda. A Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500 meetrini. D Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel U külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhu liikumisel mandri kohale.
Udu tekib tavaliselt just tuulepoolsel mäeküljel. Võrdlemisi oluline on udu tekkes või kadumises tuule mõju. Selle tugevnedes segunevad niiskus ja soojus kiiremini, mistõttu udu tõenäosus väheneb. Keskmise või tugeva tuule korral areneb udu vaid siis, kui aluspinnalähedane õhukiht jahtub küllalt kiiresti. Kiirgusliku udu korral (nõrk tuul ja selge öö) jahtub õhk umbes 1 ºC paarimeetrises kihis, mistõttu tuule tugevnedes kaob kiirguslik udu kergesti. Kuid advektiivne udu võib ilmneda ka tugeva tuule korral, kuna jahtumine on sel juhul tavalisest palju võimsam. Kui udu kujuneb talvel külma lumepinna kohal või liigub sinna, siis kaotab ta osa oma niiskusest; kui jahtumine pole seejuures küllalt kiire, siis udu nõrgeneb ja kaob sootuks. Põhjus seisneb vee ja lume veeauru rõhkude erinevuses, mis on suurim temperatuuril 12 ºC (udu tekke tõenäosus on kõige väiksem temperatuuril 10 ºC kuni 15 ºC). Eestis üsna harv nn. lumeudu tekib, kui
Teisendage: -40°C = 233.15 K (288,15); 0°C = 32 °F; 760 mmHg = 1013, 25 hPa= mb K on 273,15 Mis on: stratopaus atmosfäärikiht stratrosfääri ja mesosfääri vahel isobaar samarõhujooned kaardil · õhumasside advektsioon Soe õhumass liigub horisontaalselt (advektsioon) külmemale aluspinnale ja jahtub alla kastepunkti. Näit kevadel soe õhk maismaalt merele merekohal advektiivne udu (advection fog at sea sea fog) · isotermiline kiht Kui mingis õhukihis temperatuur kõrgusega ei muutu nimetatakse seda isotermiliseks kihiks termohaliinne tsirkulatsioon Pooluse poole liikuvad veemassid jahtuvad, omandades suurema tiheduse ning liiguvad sügavates kihtides tagasi. Jahtunud veemassid saavad juurde magevett, mistõttu nende soolsus on väiksem 8
liigestatud.Lõ-ja Ka-E reljeef tugevasti liigetsatud Kliima-läänest itta üleminek mereliselt mandrilisele,Atlandi ookeani hoovuste suur mõju.Temp aastakeskm. 4,1...6,0 kraadi,madalaim jaan-veeb.saaremaal -2,5...3,0,narvas -7 kraadi,juuni keskm üle Eesti 16...17 kraadi. Taimekasvuperiood (>+5C) pikkus 170-180 päeva, aktiivne(>10C) 115- 130 päeva. L-Es algus vegetatsiooni algus 1-2 nädalat varem. Sademete keskm 610 mm(313-947) Walteri järgi E kliima advektiivne- sademed ületavad aurumise, kliimagramm-10C vastab 20 mm sademeid kuus.MULLAELUSTIK- Biosfääris on muld olulisemaid komponente,ta on seotud elu arengu ja kasvuga.enamikule rohelistele taimedele on muld toetuspinnaks kui ka oluliseks oleluskeskkonnaks kus toimub mineraaltoitumine mikroorganismide(seente ja bakterite kaasabil). Kogu mulla elusorganismide kogum- mullaelustik e edafon. Edafoni võib jagada: 1)mulla makrofauna(hiired,mutid jne) 2)mulla mesofauna(vihmaussid,putukad,vastsed
Tekib parasvöötmes) - Troopiline õhk (Formeerub troopilistel laiustel ja suvel ka maismaal parasvöötme lõunaosas. Eesti territooriumile jõuab harva) - Ekvatoriaalne õhk (Niiske ja soe, Euroopasse ei tungi) Ilm stabiilses õhumassis - Soojas stabiilses õhumassis - sooja ja niiske õhu sissetung põhjustab tugeva sula. Soojale stabiilsele õhumassile on külmal aastaajal iseloomulik täispilvisus, millel kaasneb uduvihm, teralumi või advektiivne udu. Viimane tekib veeauru kondenseerumisel külma aluspinna kohal, Tuul on soojas õhumassis püsiv, nähtavus halb.Suvel on sooja stabiilse õhumassi tüüpiliseks sissetungiks mandril soojenenud õhu liikumine suhteliselt külmale merepinnale. Ka siin iseloomustavad ilma advektiivsed udud ja kihtpilvitus. Üldiselt on meteoroloogiliste elementide ööpäevased muutused soojas stabiilses õhumassis väikesed, seda eriti täispilvituse korral.
(kui seejuures on mõlemad õhuhulgad küllastumisolukorra lähedal, võib kujuneda udu ja pilvi. Sellistest pilvedest tekib ainult nõrku sademeid.). Aluspinna jahtumisel võib tugeva efektiivse kiirguse tõttu jahtuda ka alumine õhukiht (tekib kaste, hall või nn kiirgusudu). õhk võib jahtuda otsese väljakiirgamise teel (seda soodustavad õhus olev veeaur ja tolmuosakesed; tekib udu). soe õhuvool võib puutuda kokku külmade pindade või esemetega (tekib vedel või tahke kirme, või nn advektiivne udu). 44. Nimeta kondensatsiooninähtuseid maapinnal. kaste, hall, härm, jäide, tahke ning vedel kirme. 45. Mis on ühist ja erinevat udul, sombul ning hägul? 46. Millal tekib udu ja kuidas neid liigitatakse? Udu tekib siis kui kondensatsioon õhus toimub maapinna lähedal. Udu tekkimiseks peab alumise õhukihi temperatuur langema alla kastepunkti. Udu liigid: Radiatsiooniudu e kiirgusudu, Advektsiooniudu, Aurumisudu, Oruudu, Nõlvaudu, Frondiudud. 46. Mille alusel pilvi klassifitseeritakse
1) Troposfäär (0...8-18km) tropopaus ( 1-3km paksune; ei ole pidev) 2)Isosfäär ( 30km kõrguseni; temp -55...-60 C ) 3)Stratosfäär (50km kõrguseni; temp +3C / km); stratopaus ( 50-55 km kõrgusel) 4)Mesosfäär (kuni 80km; temp langeb kuni -70C); mesopaus (isotermiline olek) 5) Termosfäär ( temp tõuseb ja stab. 500km kõrgusel); termopaus 6) Eksosfäär (temp 1800C, 2000 kuni 3000km kõrguseni) Öökülm temp. Langus õhus, maapinnal või taimestikus alla 0C. Tekkepõhjused : 1) advektiivne öökülm tekib kui mujalt tungib meile õhumass temperatuuriga alla 0C. Võib olla pika kestvusega, kuni 4-5 päeva. 2) radiatsiooniline öökülm tekib maapinnalt ja taimede lehtedelt öösel soojuse tugeva efetiivse väljakiirgamise tagajärjel, mistõttu maapind, taimelehed ja maapinnalähedane õhukiht jahtub. Tekib vaiksel ja selgel ööl. Kestus võib ulatuda kuni 12h. 3) Segatüüpi öökülm tsükloni taganedes külma õhu sissevool, millele järgneb kiirguslik jahtumine.
niiskus on 100%. Kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temp langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e udu tekkimine. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti mõnes mõnesaja meetrini ja haihtub kiiresti õhutempi tõusmisel. Advektiivne udu tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasnev õhutempi langemine kastepunktini või alla seda. see on siis kui soe õhk liigub üle külma maapinna, tavaline udu. Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500mni. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhtu liikumisel mandri kohale. Advektiiv-radiatsiooniline udu moodustub kahe teguri koosmõjul: a) soe niiske õhk liigub
valem), suhteline niiskus r, niiskuse defitsiit ehk küllastusvajak d ning kastepunkt t . (küsitakse tähendust ja valemit) veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, katsepunkt jt. 23. Pilvede tekkimine. Pilvede klassifikatsioon. V: Pilvede kujunemisprotsessid vt joonis 1. Termiline konvektsioon Termiline konvektsioon toimub ühe ja sama õhumassi sees. Eriti soodsad tingimused selleks on siis, kui jahedam õhumass voolab soojale aluspinnale (advektiivne konvektsioon). Jahe õhk soojeneb kiiresti ja kerkib. Kondensatsioonitasapinnani jõudes, kus asub ka umbes pilvede alumine piir (500– 500 m kõrgusel) veeaur kondenseerub ja tekivad rünkpilved. 2. Õhu tõus frontaalpindadel Front on maapinna suhtes kaldu ning soe/soojem õhk asub külma/jahedama õhu peal. Frondi lähenemisel või üleminekul paikkonnast ilm muutub.[2] Kui madalama temperatuuriga õhumass on aktiivsem st
- Eksosfäär kõrge temperatuur püsib 1800 C° juures või tõuseb väga aeglaselt. Ulatub 2000-3000 km kõrguseni. Sellest sfäärist võivad Maa atmosfääri gaasid maailmaruumi lahkuda. Öökülmaks põllumajanduslikus mõistes nim põllumajanduskultuuride kasvuperioodil temp langust õhus, maapinnal või taimestikus alla 0oC. Öökülmad on tavaliselt klimaatiliseks nähtuseks meie kliimavöötmes üleminekuperioodidel külmalt aastajalt soojale ja vastupidi. *Advektiivne öökülm tekib siis kui mujalt tungib meile külm õhumass temperatuuriga alla 0 C°. Selline öökülm levib enam-vähem ühtlaselt suuremal maa-alal ja esineb kevade algperioodil või hilissügisel üldisel madala temperatuuril. Temperatuur tugevasti langeb ja püsib isegi päeaval 0 C° lähedal. Sellega koos tekib mõnikord ka ajutine lumekate. Advektiivne öökülm võib olla õige pika kestusega, isegi 4 kuni 5 päeva, sest külm õhumass soojeneb aeglaselt.
Kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajarjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad ohukihid. Kui maapinnalahedase ohukihi suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti monest monesaja meetrini ja haihtub kiiresti ohutemperatuuri tousmisel. Advektiivne udu tekib sooja niiske ohumassi liikumisel ule kulma aluspinna, millega kaasneb ohutemperatuuri langemine kastepunktini voi alla seda. Advektsiooniudu paksus voib ulatuda 500 meetrini. Seda tuupi udu esineb sooja ohu sattumisel merel kulma hoovuse kohale voi talvel sooja merelise ohu liikumisel mandri kohale. Advektiiv-radiatsiooniline udu moodustub kahe teguri koosmojul: a) soe niiske ohk liigub kulmale aluspinnale ja hakkab kiiresti jahtuma;
maismaalt puhuv tuul. Tuulte liigid: passaat, mussoon, kohalikud tuuled ehk briisid, mäe ja orutuuled, katabaatiline tuul, boora, föön ehk chinook. Udu: kiirguslik e radiatsiooniline- maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temp langeb kastepunktini, algab kondenseerumine e udu tekkimine. Esineb suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Advektiivne udu- sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasneb õhutepm langemine kastepunktini/alla selle. Esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhu liikumisel mandri kohale. Aktiiv-radiatsiooniline udu- kahe teguri koosmõjul: soe niiske õhk liigub külmale aluspinnale ja hakkab kiiresti jahtuma; jahtumise tagajärjel tekkib õhumassis kondenseerumine ja udu. Auramisudu- suhteliselt sooja veekogupinnal, mille temp 8-20
UDU Kiirguslik e radiatsiooniline udu: maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti mõnesaja meetrini ja haitub kiiresti õhutemp Advektiivne udu tekkib sooja niiske õhumassi liikumise üle külma aluspinna, millega kaasneb õhutemperatuuri langemine kastepunktini või alla seda Adektsiooniudu pakus võib ulatuda 500m. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise liikumisel mandri kohale. Advektiiv-radiatsiooniline udu - moodustub kahe teguri koosmõjul: a)soe niiske õhk liigub külmale aluspinnale ja hakkab kiiresti jahtuma; b) jahtumise tagajärjel
jääkristallidest koosnevad pilved -. Kõik kiudpilved 22. Udu Kiirguslik e radiatsiooniline udu maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on on kuni mõnesaja meetrini ja haitub kiiresti temperatuuri tõusmisel Advektiivne udu tekkib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna , millega kaasneb õhutemperatuuri langemine kastepunktini või alla seda. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhu liikumine mandri kohale. Advektiiv-radiatsiooniline udu moodustub kahe teguri koosmõjul: a) soe niiske õhk liigub külmale aluspinnale ja hakkab kiiresi jahtuma b) jahtumise
maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti mõnest mõnesaja meetrini ja haitub kiiresti õhutemperatuuri tõusmisel. Advektiivne udu tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasneb õhutemperatuuri langemine kastepunktini või alla seda. Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500 meetrini. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhu liikumisel mandri kohale Advektiiv-radiatsiooniline udu moodustub kahe teguri koosmõjul: a) soe niiske õhk liigub külmale
tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e udu tekkimine. Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates niisketes kohtades. Sellise tekkega udukihi paksus on enamasti mõnest mõnesaja meetrini ja haitub kiiresti õhutemperatuuri tõusmisel advektiivne udu: tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna, millega kaasneb õhutemperatuuri langemine kastepunktini või alla seda. Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500 meetrini. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhu liikumisel mandri kohale advektiiv-radiatsiooniline udu: moodustub kahe teguri koosmõjul: 1
aste fütoplankton, kõrgemad veetaimed, anaeroobsed sünteesiad bakterid. · Herbivoorid zooplankton, kalad, zoobentos · Kiskjad selgrootud ja selgroogsed · Orgaanilise aine lagundajad heterotroofsed veebakterid, zooplankton, zoobentos, kalad. Primaarproduktsiooni soodustavad nähtused hea mineraalainete ja valguse kättesaadavus . · Apvelling toitainete kandumine sügavamalt pinnakihtidesse. · Advektiivne segunemine vertikaalne. · Horisontaalne vee liikumine jaotab toitaineid ümber. · Gaasivahetus atmosfääri ja pinnakihi vahel. Tähtsamad apvellingu piirkonnad maailmameres Apvellingu (süvaveekerke) piirkonnad asuvad valdavalt ookeanide ja merede järsu mandrinõlva kohal. Seal on rikkalik planktonielustik ja seal paiknevad ka maailmamere parimad kalapüügikohad ja suured linnualad. · Põhja-Ameerika ida- ja läänerannik, Lääne-Euroopa, Ida-Aasia, Lõuna-
Memomiktilised ( vb meromiktilised)järved pidevalt stratifitseerinud, ei toimu kevadist ja sügisest segunemist. Holomiktilised järved segunemine toimub vähemalt korra aastas (kui aga kaks korda - kevadel ja sügisel siis kutsutakse dimiktiliseks, mida on pea kõik parasvöötme järved) Ookeanikihid eksamis, meetrilise täpsusega Vee segunemise viisid: molekulaarne difusioon üksteisega kokkupuutuvad molekulid põrkuvad üksteisest eemale (väikestes järvedes) Advektiivne veekerge ehk apvelling põhjustab magevee pealejooks, tõusud-mõõnad, tuuled Ookeani pidmist kihti võiks võrrelda nahaga, mis katab allpoolset külma vett. Ekvaatoril (troopikas) on see soe kiht kõige tüsedam. Ookeani kõige nooreim vesi on Gröönima kilbist sulav vesi, mille toiteainesisaldus on suhteliselt madal. Ainevahetus biogeokeemia. Ainevahetus järvedes mõõdetakse aastate, ookeanis miljonite aastate jooksul. Gaasivahetus õhu ja vee vahel
annaabi.ee 
