ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest. 33. Toetuva kapillaarvee tõus. Ehk apillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt ulla või pinnase lõimisest, mehaanilise oostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuur setes muldades. 34. Mulla veemahutavuse liigid. Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh. Liivades 1...3%, savides 12...13%. Kapillaarvee katkemise niiskus Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see kokku
Mida jahedam ilm seda vähem on vaja vett, et tagada suvel saak. 35. Toetuva kapillaarvee tõus Ehk kapillaarvee tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillarvöötme tüsedus liivmuldadel ja kõige suurem savimuldadel. Kergema lõimisega muldades struktuursus vähendab kapillaarvee tõusu ja rasketes muldades suurendab. 36. Mulla veemahutavuse liigid Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus – Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. Maksimaalne hügroskoopsus – Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). Närbumispunkti niiskus – Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3…1,5Wmh. Liivades 1…3%, savides 12…13%. Kapillaarvee katkemise niiskus – Wkk
3)üla ja pinnavesi-erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest 32. Toetuva kapillaarvee tõus. tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest üles, taimede poolt kergesti omastav sõltub mulla või pinnase lõimisest, mehhaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest, liivades väiksem, savides suurem 33. Mulla veemahutavuse liigid. veemahutavus-mulla võime vett kinni pidada 1)maksimaalne adsorbtsiooniniiskus- suurim veehulk, mida muld suudav veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures,pm kõige väiksem veehulk mullas 2)maksimaalne hügroskoopsus- suurim veehulk, mida muld suudav veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust 3)närbumispunkti niiskus-mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad 4)kapillaarvee katkemise niiskus-esinev ainult liivsavides
pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades. 33. Maksimaalne kapillaarvöötme tüsedus: · liivades kuni 0,5 m · saviliivades 1...1,5 m · keskm. liivsavides 2,5...3 m · rasketes liivsavides 3...3,5 m · rasketes savides 4...6 m 34. Mulla veemahutavuse liigid- · Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. · Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). · Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh. Liivades 1..
mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades. 33. Maksimaalne kapillaarvöötme tüsedus: · liivades kuni 0,5 m · saviliivades 1...1,5 m · keskm. liivsavides 2,5...3 m · rasketes liivsavides 3...3,5 m · rasketes savides 4...6 m 34. Mulla veemahutavuse liigid- · Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. · Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). · Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh
ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades. Maksimaalne kapillaarvöötme tüsedus: liivades kuni 0,5 m; saviliivades 1...1,5 m; keskm. liivsavides 2,5...3 m; rasketes liivsavides 3...3,5 m; rasketes savides 4...6 m. Mida kergem lõimis, seda kiiremini saavutatakse maksimaalne kap.vöötme tüsedus. 42. Mulla veemahutavuse liigid. 1. Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. 2. Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). 3. Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. 4. Kapillaarvee katkemise niiskus Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see kokku väliveemahutavusega. 5. Väliveemahutavus Wv
Mulla võimet vett kinni pidada nimetatakse mulla veemahutavuseks. Lähtudes mulla poolt kinnipeetavatest vee liikidest eristatakse erinevaid veemahutavuse liike ehk hüdroloogilisi konstante. Need ei ole siiski konstantsed suurused, vaid muutuvad nii ajas kui ruumis. Kõiki neid veemahutavuse liike võib väljendada nii kaalu kui ka mahuprotsentides absoluutkuiva mulla kohta. Veemahutavuse liigid (hüdroloogilised konstandid) : 1. Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. 2. Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). 3. Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh. Liivades 1...3%, savides 12...13%. 4. Kapillaarvee katkemise niiskus Wkk
Liivades kuni 0,5m ja rasketes savides 4...6m. Kapillaarvee liikumise kiirust ja kapillaarvöötme tüsedust tuleb arvestada: a) maaparandustöödel drenaazsüsteemide projekteerimisel ja b) agronoomidel taimede veega varustatuse ja üldise veebilansi arvutamisel. Mida kergem lõimis, seda kiiremini saavutatakse maksimaalne kap vöötme tüsedus. Kergema lõimisega muldades struktuursus vähendab kapillaarvee tõusu ja rasketes muldades suurendab. 43. Mulla veemahutavuse liigid. 1. Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. 2. Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). 3. Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh. Liivades 1...3%, savides 12...13%. 4. Kapillaarvee katkemise niiskus Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see
..6m. Kapillaarvee liikumise kiirust ja kapillaarvöötme tüsedust tuleb arvestada: a) maaparandustöödel drenaazsüsteemide projekteerimisel b) agronoomidel taimede veega varustatuse ja üldise veebilansi arvutamisel. Mida kergem lõimis, seda kiiremini saavutatakse maksimaalne kap vöötme tüsedus. Kergema lõimisega muldades struktuursus vähendab kapillaarvee tõusu ja rasketes muldades suurendab. 35. Mulla veemahutavuse liigid. 1. Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. 2. Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). 3. Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh. Liivades 1...3%, savides 12...13%. 4. Kapillaarvee katkemise niiskus Wkk
annaabi.ee 
