· Kas oleme õige isik või ekspert, et seda teemat käsitleda? · Kas teema käsitlemine toob esile vastuolusid, annab konkurentidele võimaluse sõna võtta? · Kas oleme valmis vastama võimalikule kriitikale, vastureaktsioonile konkurentide või vastaste poolt? · Kas oleme üksi või on meil selle teema puhul ka toetajaid või eestkostjaid? · Kas suudame säilitada kontrolli avalikustatava info üle? · Kas sõnumi adressaatidel on eelhoiak sõnumi sisu või selle edastaja kohta? · Kas saaksime võimalikke eelarvamusi kummutada või nende mõju vähendada? · Kas teemat on võimalik siduda juba päevakorras olevate sündmuste või aruteludega? · Kas teema tõestamine ikka toob soovitud tulemuse? 9. Missugust uudist nimetatakse pseudouudiseks? Uudist, mis sisaldab valeinformatsiooni. 10. Kommunikatsioonibarjäärid.
· Kas teema on lisaks ettevõttele või asutusele oluline ka teiste sihtgruppide jaoks? · Kas oleme õige isik või ekspert, et seda teemat käsitleda? · Kas oleme valmis vastama võimalikule kriitikale, vastureaktsioonile konkurentide või vastaste poolt? · Kas oleme üksi või on meil selle teema puhul ka toetajad või eestkostjad? · Kas suudame säilitada kontrolli avalikustatava info üle? · Kas sõnumi adressaatidel on eelhoiak sõnumi sisu või selle edastaja kohta? · Kas teemat on võimalik siduda juba päevakorras olevate sündmuste või aruteludega? · Kas teema tõstatamine ikka toob soovitud tulemuse? · Meediaüritused 7.4.3 Pressikonverents ja infotund Erinevus on avalikustatava info olulisuses ja mahus ning ajakirjanikepoolses küsimuste esitamise võimaluses. Infotunnid peamiselt kriisiolukorras. Vajalikkuse otsustamine:
kohaldamise võrdsuse kõrval ka õigusloome võrdsuse põhimõtte. 2.3. Seaduse muudatuste jõustumine. Vastuolule Põhiseadusega on vajalik viidata ka eelnõu §9 sätestatud seaduse jõustumise tähtpäeva puhul, mis oli 01.07.2014. Arvestades, et kolmas lugemine oli kavas 18.06.2014, ning ajavahemikku eeldatavast vastuvõtmisest kuni jõustumiseni jäid ka pühad (23.06 ja 24.06.2014) ja nädalavahetused, siis jäi adressaatidel aega seadusega tutvumiseks ainult 6 tööpäeva. Seaduseelnõu 691 SE 2 lugemise seletuskirjas mainiti, et muutmist vajavate avaldatud seaduste tulevikuredaktsioone ja ratifitseerimisseadusi on ligukaudu 800. Sellest tulenevalt oli ka adressaatide hulk suur. Üldjuhul sätestab Põhiseadus, et kui seaduses ei sätestata seaduse jõustumise päeva, siis jõustub seadus PS § 108 korras kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamise päeva
eelduslikult tugevama kaaluga: ,,Tegemist ei ole niivõrd valikuga kahe erineva väärtuse vahel, kuivõrd sõnavabaduse põhimõttega, mis on allutatud teatud kitsalt tõlgendatavatele eranditele." 18 Nende erandite lubatavuse osas tuleb hinnata mitmeid asjaolusid. Piirangu aeg Arvamuste vaba leviku eelnev piiramine enne arvamuste adressaadini jõudmist, näiteks artikli tsenseerimine või raamatu kõrvaldamine levist enne selle avaldamist nõuab erilisi põhjuseid. Adressaatidel peab olema võimalus kujundada selle kommunikatsiooni kohta oma arvamus. Põhiseaduse §45 lg 2 kohaselt tsensuur puudub, kuid selles sättes mõistetakse tsensuuri all riiklikku eelnevat arvamusavalduste tsenseerimist. Eelnevaid piiranguid võib olla teisigi, mis alluvad § 45 lg 1 teises lauses toodud tingimustele. Näiteks tuleb kõne alla teise isiku nõudmisel teose avaldamise keeld väidetava autoriõiguste rikkumise tõttu. 15 ,,Eesti Vabariigi põhiseadus
Kanal Saatja Tekst Adressaat Kood Saatja ja adressaadi koodimõistmine ei kattu kunagi 100% ja osa infost läheb kaduma. Igasuguse info vastuvõtmise puhul on alati mingeid takistusi kuuldavus, nähtavus. Et sõnum jõuaks kohale, tuleb arvesse võtta paratamatu infokadu. Osa liiasusest on sisse programmeeritud ka keelde endasse. Kui kõigil adressaatidel ei ole infot ,,vaja" siis informatiivsus väheneb. On ka kokkuleppelisi koode, nt. lühendid. Hääliku tasandil vaadatakse, millist osa sõnast suudab vastuvõtja tajuda/ära arvata. Luuleteksti puhul võiks arvata, et äraarvamine kergem häälikuharmoonia, riim (mida me ootame), kuid Ivan Fonangy katse näitas vastupidist, kus ühe luuletaja pealkirjadest oli välja lugeda 40, kuid ajalehtede pealkirjadest 60%+. Paari luulerida võib lahti seletada pikalt, võttes sealt uut ja uut infot.
Kvalifitseeritud seaduse reservatsioonide suur arv põhiõiguste kataloogis annab tunnistust põhiseaduse teksti autorite püüdest, tagada vastavates vabaduse valdkondades üksikisikutele võimalikult kaugeleulatuv kaitse. Paraku võib kvalifitseeritud seaduse reservatsioonide sõnastustes täheldada küllaltki suurt ebaühtlust. Kui näiteks põhiseaduse §-s 20 lg 2 esitatud loetelu on küllaltki detailselt formuleeritud, siis lubab põhiseaduse § 26 lause 2 põhiõiguse adressaatidel sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. On raske ette kujutada mõistlikku seletust regulatsioonile, mis võimaldab tungida üksikisiku perekonnaellu kõlbluse kaitseks, samal ajal kui riikliku julgeoleku kaitseks ette võetav sekkumine ei mahuks ühegi nimetatud punkti alla. Säärase ebakõla kõrvaldamist või vähemalt leevendamist põhiõiguste kataloogis võiks
· Millistel tingimustel võime seda teemat avalikkuse ees käsitleda? · Kas teema tõstatamine toob esile vastuolusid, annab konkurentidele võimaluse sõna võtta? · Kas oleme valmis vastama võimalikule kriitikale, vastureaktsioonile konkurentide või vastaste poolt? · Kas oleme üksi või on meil selle teema puhul ka toetajad või eestkostjad? · Kas suudame säilitada kontrolli avalikustatava info üle? · Kas sõnumi adressaatidel on eelhoiak sõnumi sisu või selle edastaja kohta? · Kuidas saaksime võimalikke eelarvamusi kummutada või nende mõju vähendada? · Kas meil on kogu teemat puudutav info ja kas saame väiteid faktidega tõestada? · Kas teemat on võimalik siduda juba päevakorras olevate sündmuste või aruteludega? · Kas teema tõstatamine ikka toob soovitud tulemuse? Sõnumi koostamine mis, kellele, miks?
Kvalifitseeritud seaduse reservatsioonide suur arv põhiõiguste kataloogis annab tunnistust põhiseaduse teksti autorite püüdest, tagada vastavates vabaduse valdkondades üksikisikutele võimalikult kaugeleulatuv kaitse. Paraku võib kvalifitseeritud seaduse reservatsioonide sõnastustes täheldada küllaltki suurt ebaühtlust. Kui näiteks põhiseaduse §-s 20 lg 2 esitatud loetelu on küllaltki detailselt formuleeritud, siis lubab põhiseaduse § 26 lause 2 põhiõiguse adressaatidel sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. On raske ette kujutada mõistlikku seletust regulatsioonile, mis võimaldab tungida üksikisiku perekonnaellu kõlbluse kaitseks, samal ajal kui riikliku julgeoleku kaitseks ette võetav sekkumine ei mahuks ühegi nimetatud punkti alla. Säärase ebakõla kõrvaldamist või vähemalt leevendamist põhiõiguste
annaabi.ee 
