· Sügav S-sakk Parema vatsakese hüpertroofia ET paremale T-sakk · Vatsakeste repolarisatsioon · Võib olla positiivne, negatiiivne, bifaasiline Südame rütm · Siinus rütm igal QRS-kompleksil on oma P-sakk ja igale P-sakile järgneb QRS · Koer siinus rütm, respiratoorne siinus arütmia · Kass siinus rütm Siinus bradükardia · Südame sagedus alla 60 löögi/min · Vaagus närvi toime Siinus tahhükardia · Südamesagedus üle 140 löögi/min · Adrenergilise toonuse ülekaal AV-blokk · 1 astme AV-blokk P-R pikk · 2 astme AV-blokk P-sakid olemas, aga igale ei järgne QRS-i · 3-astme AV-blokk impulss blokeeritakse AV-sõlmes Sekundaarne rütm vatsakese seinast, aeglasem päästelöögid Siinus arrest · Siinus sõlmest ei teki impulsse Pikk paus, järgneb päästelöök Enneaegne kodade süstol (APC) · Koja müotsüüdist · Varem kui siinus sõlmest tulev · QRS normaalne Enneaegne ventrikulaarne süstol (VPC)
pupilli. Testi loetakse positiivseks, kui esineb anisokooria ≥ 1mm. Kokaiini test ei anna informatsiooni kahjustuse asukohast. 2. Apraklonidiini test (1) Apraklonidiini test on kokaiini testi alternatiiv. Apraklonidiin on α-1 adrenomimeetikum. Lokaalselt manustatuna apraklonidiini lahus põhjustab pupillide dilateerumist ning Horneri- pupill dilateerub rohkem kui terve. See on seotud Horneri-pupilli adrenergilise hüpersensitiivsusega. Apraklonidiin on ohutu ja efektiivne ka laste puhul. Apraklonidiini 0,5% lahust kasutatakse ka silma hüpertensiooni ravis. 3. Hüdroksüamfetamiini test (1) 6 Lokaalselt manustatud hüdroksüamfetamiini kasutatakse pre-ganglionaarsete ja post- ganglionaarsete kahjustuste eristamiseks. Hüdroksüamfetamiin põhjustab noradrenaliini vabanemist post-ganglionaarsetest närvilõpmetest
Närviimpulss Ca+ sisenevad rakku, mille peale sünaptilistes vesiikulites ladustatud neurotransmitterid sünaptilisse pilusse vabastatakse . Seal ,,haakuvad" nad postsünaptilise neuroni retseptoritega, mille tulemusel avanevad ioonkanalid ja Na+ tungib läbi kanali postsünaptilisse rakku , tekitades seal uue närviimpulsi. Olulisemad neurotransmitterid ja nende süsteemid, ning põgusalt, et mida nad teevad (slaididel 46- 49 piisavalt infot). Eksamil küsin kindlasti midagi koliinergilise, adrenergilise, dopaminergilise või serotonergilise süsteemi kohta. · Väikesemolekulilised neurotransmitterid on kiiretoimelised, süntees ja ladustamine aksoniterminaalides, neid saab kiiresti asendada. · Peamised komponendid tulevad otse toidust, st dieet oluline. Neurotransmitterid e mediaatorid I: atsetüülkoliin ja amiinid Neuromediaator Funktsioonid Atsetüülkoliin (acetylcholine, Ach) Vallandub paljudes sünapsides ning närvide ja lihaste
- Muskariinilisi agoniste kasutatakse urineerimise funktsiooni peale oppi - Maosoolestiku peristaltika vähendamiseks ja antikoliinesteraasi mürgisuse vastaselt kasutatakse atropiini. Tegemist on muskariinse antagonistiga. - - Myastenia gravis - seotud vöötlihastega, milles on nikotiiniretseptorid. - Atracurium intramuskulaarse neuromuskulaarse blokaatorina, teeb kerelt aluselise pH juures läbi keemilise degradatsiooni, tegu on Hofmanni elimineerimine. - Adrenergilise retseptori naturaalne keemiline signaalmolekul on noradrenaliin. - Adrenergilise retseptori naturaalne keemiline signaalmolekul on adrenaliin. - Alfa1-adrenoretseptor kutsub esile Inositooltrifosfaadi ja diatsüülglütserooli vabanemist. - Alfa2-adrenoretseptor inhibeerib cAMP-d kui sek.signaalmolekuli. - Südamelihases on Beeta1-adrenoretseptor. - Bronhides on domineeriv Beeta2-adrenoretseptor. - Rasvkoes on domineeriv Beeta3-adrenoretseptor.
2) järgneb seondumine spetsiifiliste valk-valk interaktsioonide kaudu (selles osaleb antiretseptori "pea"-struktuur). Seega on võimalik, et retseptori seondamises osalevad erinevad 1 valgu domäänid (vt. ülal). Funktsionaalsete retseptoritena on reoviiruse peremeesrakkudel seni identifitseeritud mitmed (afiinsuse poolest erinevaid) retseptori kandidaate: kõige kõrgema afiinsusega on 67 kDa glükoproteiin (sarnaneb struktuurilt - adrenergilise retseptoriga); teised glükoproteiinid (EGF-retseptor (54 kDa), 47 kDa glükoproteiin) on madalama afiinsusega. Reoviiruse sisenemine rakku toimub clathrin'ist sõltuva retseptor-vahendatud endotsütoosi teel (ca. 20-30 min. peale infitseerimist). Viirus sattub moodustuvatesse endo- ja lüsosoomidesse, milles toimub pH taseme langus. pH langusega endosoomis kaasneb reoviiruse virioni valkude proteolüüs raku happeliste proteaaside poolt: 1) 3 valgu degradeerumine;
molekuli retseptorite endotsütoosi teel, seeläbi vähendades nende arvu raku pinnal või muutes nende aktiivsust nii, et retseptorid kas ei saa ligandile seonduda või moodustavad retseptor-ligand kompleksi, mis ei anna normaalset rakulist vastust. Sellist retseptorite aktiivsuse moduleerimist viiakse läbi retseptorid fosforüleerides, sidudes selle külge teisi valke või tehakse mõlemat korraga. Homoloogiline desnsitiseerimine täiendavad jäägid - adrenergilise retseptori tsütosoolses domäänis fosforüleeritakse retseptorspetsiifilise ensüümiga (-adrenergilise retseptori kinaas BARK), aga ainult siis, kui epinefriin või agonist seondub retseptorile. Kuna BARK fosofrüleerib ainult aktiivseid -adrenergilisi retseptoreid, ongi see homoloogiline. Heteroloogiline desnsitiseerimine risti reguleerimine; PKA aktiivsust võimendab kõrge cAMP-i tase, mida
section.1722#1731 Tähtsamate allergiaga seotud geenide iseloomustus (08.12.loeng 11.-12.slaid) Kromosoom 5 (5q31…33) - sisaldab omavahel tihedasti seostunud geenide klastrit, mis sisaldab IL- 3, IL-4, IL-5, IL-9, IL-12, IL-13 ja granulotsüütide-makrofaagide kolooniad stimuleeriva faktori (GM-CSF) geene. Need tsütokiinid mõjutavad IgE isotüübi muutumist, eosinofiilide ellujäämist, nuumrakkude proliferatsiooni. 5. kromosoomis on ka β2 adrenergilise retseptori ja glükokortikoidretseptori (GCR) geen, mille muutumisel võib tekkida glükokortikoidresistentne astma. Kromosoom 6 (6p) - sisaldab HLA geenide erinevaid alleele, mille ekspresseerumisel suureneb eelsoodumus nt. heinapalavikule (alleelid HLA-DR5, HLA-DR3), aspiriin-astmale (HLA-DQ2); sisaldab ka TNF-α geene. Kromosoom 11 (11q13) - kodeerib FcεRI β- subühiku (FcεRI- IgE esimest tüüpi retspetor)
Adrenaliini manustatakse kas intravenoossel või intraossaalsel teel 1 mg. Äärmisel juhul manustatakse adrenaliini intratrahheaalselt 3 mg. Adrenaliini intratrahheaalse manustamise korral peab see olema lahustatud 10 ml steriilse veega (või 0,9% NaCl-lahusega). Manustamisele peaks järgnema 5 tugevat kunstlikku hingamist, et ravimit bronhiaalsüsteemi laiali saada ning nii paremat absorbeerumist võimaldada. Adrenaliin avaldab oma alfa-adrenergilise toimega mõju veresoonte ahenemisele, mis suurendab südamelihaste ja aju perfusioonirõhku. Tõenditel, mis räägivad VF/VT korral arütmiavastaste ravimite kasutamise poolt, puuduvad põhjapanevad alused – tänaseni ei ole veel leitud arütmiavastast ravimit, mis parandaks seisundit nii, et patsient võiks haiglast koju pääseda. Elektrišoki vastu mittetundliku vatsakeste virvenduse või pulsita VT korral tuleks peale adrenaliini kaaluda veel amiodarooni kasutamist. 300 mg
annaabi.ee 
