(''mees või võlg'' talupoja vastu võtnud mõisnikule).Hakati sõlmima kokkuleppeid riikide vahel pagenute väljaandmiseks. Pagenute kindlaks määramisel, üles otsimisel ja tagasi toomisel seati ametisse adrakohtunikud. Aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, vahetada, kinkida või pärandada.XVI saj alguseks oli kehtestatud pärisorjus. Adratalupojad- Saud bune adramaade järgi, kuid talude suurused olid tegelikult erinevad, kõikudes 1/2 kuni 5 adramaani Üksjalad- adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asustasid seetõttu oma väikese talu kuhugi ääremaale.Kohustus oli mõisale tegu üks jalapäev nädalas. Vabatalupojad - tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu teotööst vabad maavabad- Neid oli üksikuid, enamasti muistsete eesti ülikute järglased. Ei kandnud tavalisi talupojakoormisi, aga sõja korral tuli neil teenida feodaali ratsaväes.'
pärandada Kehtestati pärisorjus · PÄRISORJUSE KEHTESTAMINE EESTI ALAL: Linnastumine Viljahindade Mõisate arvu Teoorjuse Talupoegade Euroopas tõus kasv Eestis kehtestamine sunnismaisus · TALUPOEGADE KATEGOORIAD: 1. Adratalupoegade kiht: Kõige arvukam talupoegade kiht Nimetus tuleneb adramaade järgi arvestamisest Talude suurused kõikusid ½ 5 adramaani (adramaa suuruseks loeti 8-12 hektarit) Suuremates taludes olid tööl palgalised sulased ja teenijatüdrukud (sulased käisidki mõisas) 2. Üksjalgade kiht: Kategooria moodustasid adramaatalupoegade nooremad pojad Elasid oma väikestes taludes kusagil äärealadel Nimetus tuleneb sellest, et üksjalgadel oli kohustus teha mõisale tegu üks jalapäev nädalas Ajapikku kasvasid nende talud ja ka koormised 3. Vabatalupoegade kiht:
Lisaks olid palju teenreid seotud orduga ja mõningaid ilmalikke tegelasi – kaupmehed jms. Linnuses oli seega väga väike seltskond rüütleid. Linnus paigutati ala keskossa – siseprobleemid tugevamad kui välisprobleemid. Vasalkond Läänistamine algas 13saj algul. Koosnes peamiselt ministeriaalist (mitte täieõiguslik aadel). Oli üsna erineva päritoluga inimesi. Peamiselt P-Saksast (Alam-Saksa keel). Läänide suurused paarist adramaast kuni 442 adramaani. Läänimeeste arv on olnud üsna stabiilne – 110- 140 Vasall võis omakorda anda maad vasallidele. Vasalliperekond sai alasid Liivimaa eri osades. Integreeriv faktor. Kujunesid seisuslikud korporatsioonid: Harju- ja Virumaal 1259/1284, Tartus piiskopkonnas 14saj, S-Ls ka. Ordualadel ei kujunenudki. Alles 1561 esineb ordus vasallide koondus. Vasallidel lääniõigused – tingimused erinevad. Peamiselt võõrandamis- ja pärimisõigused. Sajandite jooksul pärimisõigused laienesid. 1397 K
Haagi- ehk adrakohtunikud - pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatud isikud. Pärisorjus - aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. 14. Saj. alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. Adratalupojad - nimetus tulenes adramaade järgi, kuid tegelikult olid selliste talude suurused väga erinevad, kõikudes 1/2 kuni 5 adramaani. 15 saj. loeti adramaa suuruseks 8-12 ha. Suuremates taludes vajati tööle palgalisi sulaseid ja teenijatüdrukuid. Üksjalad - adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid väikese talu kuhugi ääremaale. Nimetus tulenes kohustusest teha mõisale tegu üks jalapäev nädalas. Vabatalupojad - tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu teotööst vabad. Maavabad - kõrgeim kiht vabatalupoegase ja üldse talurahva hulgas
tagasitoomiseks ametisse seatus isikud. *Pärisorjus- aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. 14. sajandi alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. Seega oli kehtestatud pärisorjus. *Adratalupojad- nimetus tulenes adramaade järgi, kuid tegelikult olid selliste talude suurused väga erinevad, kõikudes ½ kuni 5 adramaani. 15 sajandil loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. Suuremates taludes vajati tööle palgalisi sulaseid ja teenijatüdrukuid. *Üksjalad- adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid seetõttu oma väikese talu kuhugi aaremaale. Nimetus tulenes sellest, et neil oli kohustus teha mõisale tegu üks jalapäev nädalas. *Vabatalupojad- tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu teotööst vabad.
tagastama talupoja eelmisse kohta või ära maksma tema tasumata koormised. 15 saj. teisel poolel seati ametisse haagi e. adrakohtunikud, talupoegade kindlakstegemiseks, üles otsimiseks ja tagasi toomiseks. 16 saj. alguseks oli kehtestatud pärisorjus, kus aadlikud said taluinimesi müüa, vahetada. Talupoegade majanduslik ja õiguslik seisund polnud kõigil ühesugune. Adratalupoegade kiht oli arvukam. Tulude suurus ½ kuni 5 adramaani (15 saj. adramaa -8-12 ha). Suuremates taludes olid palgal sulased ja teenijatüdrukud, kes käisid ka teomeestena mõisas. Üksjalgade kiht tekkis seoses uute maade kasutuselevõtmisega 14. sajandil. Üksjalgadeks olid enamasti adratalupoegade nooremad pojad, kes ei mahtunud isakoju ning asutasid seetõttu oma väikese talu kuhugi ääremaale. Nimetus tuli kohustusest teha mõisale tegu üles jalapäev nädalas (ajapikku kasvasid nende talud ja ka koormised) 16
ametisse seatud isikud. o Pärisorjus - aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. o 14. Saj. alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. o Adratalupojad - nimetus tulenes adramaade järgi, kuid tegelikult olid selliste talude suurused väga erinevad, kõikudes 1/2 kuni 5 adramaani. 15 saj. loeti adramaa suuruseks 8-12 ha. Suuremates taludes vajati tööle palgalisi sulaseid ja teenijatüdrukuid. o Üksjalad - adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid väikese talu kuhugi ääremaale. Nimetus tulenes kohustusest teha mõisale tegu üks jalapäev nädalas. o Vabatalupojad - tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu teotööst vabad.
Üheaegselt kehtestati ka sunnismaisus- keeld elukohast lahkuda. Peale selle jäeti talupoeg ilma oma isiklikest vabadustest - ta ei tohtinud midagi omada, teda võis osta, müüa, vahetada, kinkida jne. Sunnismaisus ja isiklike vabaduste kaotamine kokku ongi pärisorjus. Siiski oli võimalik talurahva seas eristada erinevaid gruppe: · Adratalupojad- arvukaim klass. Nende põldude suurust arvestati adramaades (1 adramaa = 8-12 ha). Talude suurus kõikus ½-5 adramaani. Suuremates taludes kasutati sulaste ja teenijatüdrukute abi. · Üksjalad- peamiselt adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Seetõttu oli nende teonorm väiksem- 1 jalapäev nädalas (siit ka nende omapärane nimetus). Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku. (Jalapäev töö mõisa põllul hobuseta või härjata) · Vabatalupojad- olid vabad teotööst ja tasusid koormisi rahas. Ka talupoegadest mõisa ametimehed
annaabi.ee 
