Adopteerimine Referaat Kiili Gümnaasium 10.klass Juhendaja: 17.02.2013 Mis on adopteerimine? Milliste laste järele on tahtmist rohkem? Rahvus? Miks antakse lapsed lapsendada? USA-sse lapsendamine. Kasutatud materjal Adoptsioon on seaduslik vahend, mille kaudu ühtede vanemate lapsest saab teiste vanemate laps. Tingimused selleks on loodud juba kauges minevikus, nagu näitavad vanimad säilinud allikad. Babüloonia Hammurabi seadusekoodeks rajab esimesed adoptsiooniametid rohkem kui 4000 aastat tagasi. Piibel viitab adoptsioonile, nagu ka vana Rooma tsiviilseadus, ning ka vanadel hispaanlastel oli adoptsiooniseadustik. Kanadas on igas provintsis olemas vastav seadusandlus.
tema pärija vaidlustada surnud mehe isaduse ühe aasta jooksul selle mehe surmast arvates. Lapsendamine Vanema ja lapse vahelise suhte loomine õigusaktiga. Ajalooliselt: Lepinguline süsteem: õigussuhe tekib vanema ja lapse vahelise lepinguga (kehtivas õiguses mõju nõusolekutena). Dekreedisüsteem: õigussuhe tekib riigipoolse õigusaktiga (tänapäeval valdavalt). Liigid: Täielik adoptsioon Osaline adoptsioon (Eestis (-), alternatiivid lapsendamisele Eestis eestkoste, kasupere) Täisealise adoptsioon (Eestis (-)) Alaealise adoptsioon Abikaasa lapse lapsendamine PKS § 163 lg 2 Eestis on viimastel aastatel lapsendatud 40-50 last aastas (www.sm.ee) Lapsendamise eeldused Subjektid Lapsendatav: alaealine laps PKS § 147 lg 4 Lapsendaja (PKS § 150): vähemalt 25-aastane täieliku teovõimega isik, kohus võib lubada 18.a.
14 Kodukahjustusega inimese ema ei ole vitsa säästnud. Ta lööb sagedamini ja kõvemini kui isa ning provotseerib ka isa lapsi lööma. Sellest võib juba järeldada, et sellisele emale on laps koormaks. Ka emal ei pruugi olla see hetke emotsioon vaid tema viha ja kibestumine mille ta valab oma lapse peale, võib olla palju sügavam tähendus kui me oskaks arvata. On olemas naisi, kes ei ole võimelised ise lapsi saama, seega tuleb tuleb kõne alla adoptsioon. Inimene on loodusele kõige lähemal viljastumise, raseduse, sünnitamise ja vastsundinu hooldamise toimingutes. Neile eelnevad seksuaaltund ja orgasmi joovastus. Kõik see aga toimub geneetiliste programmide järgi. Kui terve naine armusuhtes viljastub hakkab ta järgima järgmist etoloogilist malli: silitab kõhtu, kuulatab üheksa kuud loote liigutusi, sünnitab, hakkab imetama ja hakkab pojukest hooldama. Adoptsiooni puhul saavad sellest ahelast teoks vaid algus-
Neli maitset: magus, hapu, soolane, mõru. Keele eesots tunneb magusat, küljed tunnevad haput, mõru maitset tunneb keele keskmine osa. 5. Kompimine nahas on puudutustundlikud retseptorid, need on ka lihastes ja kõõlustes. Retseptorid on kehal erinevates piirkondades erineval arvul. Kõige rohkem on sõrmeotstes, keelel, huultel. Kui üks aisting kaob, siis suurenevad teised. Nt Pimedal on väga hea kompimis ja haistmismeel. Aistingu kahanemine e adoptsioon: 1. ärritaja on nõrk, siis aistingu tugevus kasvab(valgest hämarasse minnes ei näe, aga varsti kohaned) 2. Kui ärritaja on väga tugev, siis tundlikkus väheneb(müra sees ei kuule teise juttu) 15. Kui ärritaja on tugev ja pikaajaline, siis tundlikkus kaob üldse(kui oled pikka aega mingi lõhna sees, siis hiljem ei tunne seda enam) Tähelepanu
normid on tervikus süsteemis. dualismi järgi on need liiga erinevad süsteemid, sest o Neil on erinevad subjektid o Nende reguleerimisobjekt on erinev o Neil on erinev struktuur ja kehtivuse alus Rahvusvahelist õigust saab siseõigusse kanda järgmiselt: Transformatsioon rahvusvahelise õiguse normid kirjutatakse ümber siseõiguse aktidesse Adoptsioon rahvusvahelise õiguse normid kanduvad tekkides automaatselt siseõigusse Rahvusvahelise normi siseriiklik rakendamine: Otsekohaldamine rahvusvaheline norm reguleerib eraisikute omavahelisi suhteid või suhteid riigiga Kaudne kohaldamine rahvusvahelise õiguse normi ja selle rahvusvahelist tõlgendust kasutatakse sarnase siseõiguse normi tõlgendamiseks Kohaldamine normikontrolli käigus kontrollitakse siseõiguse normi vastavust siseriiklikult
o Neil on erinevad subjektid o Nende reguleerimisobjekt on erinev o Neil on erinev struktuur ja kehtivuse alus § 2. Rahvusvahelise õiguse seisund riigisiseses õiguses Rahvusvahelist õigust saab siseõigusse kanda järgmiselt: Transformatsioon – rahvusvahelise õiguse normid kirjutatakse ümber siseõiguse aktidesse või kanduvad need siseõigusesse seaduses, kohtuotsuses või mujal sisalduva konkreetse viite tulemusena Adoptsioon – rahvusvahelise õiguse normid kanduvad tekkides automaatselt siseõigusse Rahvusvahelise normi siseriiklik rakendamine: Otsekohaldamine – rahvusvaheline norm reguleerib eraisikute omavahelisi suhteid või suhteid riigiga Kaudne kohaldamine – rahvusvahelise õiguse normi ja selle rahvusvahelist tõlgendust kasutatakse sarnase siseõiguse normi tõlgendamiseks
erinev struktuur ja kehtivuse alus (rv riikidevaheline koordinatsiooni, mis põh konsensusel; siseõ on subordinatsõ, suverääni käskudega). Rv-se õ-se kandumine siseõ-sse: Transformatsioon: rv õ-se normid kirj ümber siseõiguse aktidesse või kanduvad siseõ- sse seaduses, kohtuotsuses vms sisalduva viite tulemusena. Dualistlik. Norm muutub ja lõppeb siseriikike protseduurireeglite kohaselt. Adoptsioon: tekkides automaatselt siseõ-sse (tavad eelkõige). Monistlik. Rv õ-se norm jääb sõltuma rv-st kehtivusest. Rv õ-se normi siseriiklik rakend (4 viisi): Tähendab otsekohaldamist (rv õ-se norm regul eraisikute omavahelisi suhteid või suhteid riigiga); kaudset kohaldamist (normi ja selle tõlgendust kasut sarnase siseõ-se nomi tõlgend-ks); kohaldamist normikontrolli käigus (kontr siseõ-se normi vastavust siseriiklikult kehtivale rv õ-se
Praktikas võib rahvusvaheline õigus kehtida siseõiguse osana ning olla siseriiklikult rakendatav. Siiski on riikide avatus rahvusvahelise õiguse vahetule siseriiklikule toimele erinev. Transformatsioon on rahvusvahelise õiguse siseõigusesse kandumise üks tehnikatest. Rahvusvahelise õiguse normid kirjutatakse ümber siseõiguse aktidesse või kanduvad need siseõigusesse seaduses, kohtuotsuses või mujal sisalduva konkreetse viite tulemusena. Adoptsioon - on rahvusvahelise õiguse siseõigusesse kandumise üks kahest tehnikast. Rahvusvahelise õiguse normid kanduvad tekkides automaatselt siseõigusesse (käib eelkõige tavade kohta). Inkorporatsioon rahvusvahelise õiguse normid kanduvad riigile siduvaks muutudes samuti automaatselt siseõigusesse, kuid normi siduvaks muutumisele eelneb mingi siseriiklik toiming (nt lepingu heakskiitmine). Retseptsioon ajaloos tuntakse näiteks Rooma õiguse retseptsiooni ehk siseriiklikku õigusse
annaabi.ee 
