Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Vi...
hästi ühte, et teda lihtsalt pole võimalik üldse märgata. Ränded ja talvitamine Kuigi admiral asustab ka meie aedu ning põlde, peetakse teda siiski Vahemere regioonist saabunud külaliseks. Meile lendab ta harilikult maikuu paiku. Kohe pärast saabumist hakkavad emased liblikad munema ning suve jooksul koorub välja kaks põlvkonda admirale. Teine põlvkond jääb siia enam-vähem oktoobrikuuni. See tähendab seda, et need admiralid, keda juuli algul näha võib, on meile lennanud lõunast. Need admiralid aga, keda hiljem näha on, koorusid välja juba arvatavasti kohapeal munetud munadest. Mõningatel admiralidel ja ohakaliblikatel, kes on samuti rändavad liigid, puudub rändeinstinkt. Kuigi sügis on saabumas, ei kavatsegi nad soojematesse piirkondadesse ära lennata. Selle asemel üritavad nad hoopiski talvituda puukoore- ja müüripragudes ning varjatud aianurkades. Meie küllalt
· Kuidas tekkisid ? Enamik auastmetest tekkisid Vabadussõja käigus, 1918.-1920. aastatel Uus auaste ,,Brigaadikindral" tekkis 1991 aastal, Vene okupatsiooni käigus · Kuidas auastmed välja näevad ? Maa- ja õhuväe auastmed on ühesugused, ainult ,et maaväe auastme taust on pruuni-hallikat värvi, ning õhuväe hele-sinise taustaga. Kindral on kõrgeim auaste, ning madalaim on reamees. Maa- ja õhuväe auastmed : Kindralid/ admiralid Kindral Kindralleitnant Kindralmajor Brigaadikindral Ohvitserid Kolonel Kolonelleitnant Major Kapten Leitnant Nooremleitnant Lipnik Allohvitserid Ülemveebel Staabiveebel Vanemveebel Veebel Nooremveebel Vanemseersant Seersant Nooremsersant Sõdurid/madrused Kapral Reamees Mereväe auastmed :
Admiralil on suured musta-ruugekirjud tiivad. Admiral paneb istudes oma tiivad kokku nii, et eestiivad jäävad tagatiibade vahele. · Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel ja niitudel mitmesuguste taimede õitel. · Röövikud toituvad peamiselt kõrvenõgesel, lõuna pool ka juudinõgese lehtedel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. · Admiralid on maiad liblikad lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel.
Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Admiralide sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela- neil puudub talvine diapaus (putuka talveuni). Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. Toitumine Enamus koerlibliklasi toitub valdavalt õienektarist. Kevadel imevad nad paju- ja võilille nektarit, hiljem ohaka-, kirikakarde ja muude aiataimede nektarit. Nende maiuspalade hulka kuulub budleia nektar
ja karvast. Köögis võib lendamas näha ja kapiseinal istumas leedikuid. Leedikute vastsed arenevad jahus, kamajahus jt. jahusaadustes. Admiral Admirali tunneb ära tiibadel oleva musta värvi järgi. Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. Mustlaik-kidaöölane Eestiibade värvus on pruun. Tiiva muster on nagu kõigile öölastele iseloomulik tähniline, laikude ja vöötide kombinatsioon. Tiiva siruulatus on 35-41 mm. Elupaigaks on niidud, kultuurmaastikud, metsalagendikud. Mustlaik-kidaöölane on
ja kõrbete kõige kuumemates piirkondades. Admiral Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Admiralide sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela- neil puudub talvine diapaus (putuka talveuni). Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. Pääsusaba Pääsusabad on kergesti äratuntavad. Nad on suured, must-kollase tiivamustriga liblikad. Tagatiibadel on kannused, ,,sabad", mis on liblikale nime andud, ja punased täpid. Pääsusaba on Eesti suurim päevaliblikas. Tiibade siruulatus on 65-95mm.
Erinevad liblikaliigid Admiral Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Admiralide sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela- neil puudub talvine diapaus (putuka talveuni). Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. 6 Pääsusaba Pääsusabad on kergesti äratuntavad. Nad on suured, must-kollase tiivamustriga liblikad. Tagatiibadel on kannused, ,,sabad", mis on liblikale nime andud, ja punased täpid. Pääsusaba on Eesti suurim päevaliblikas
Kahe aasta möödudes nõustus isevalitseja Aleksander I taolise ekspeditsiooniga. TEELE Krusenstern oli juba 32 aastane. Ta oli hiljuti abiellunud ja pidi varsti saana isaks.Kuid, kui tema poolt väljapakutud projektiga nõustuti, ei kahelnud ta minutitki, mida teha.Tema unistus hakkas muutuma reaalsuseks. Teiseks kapteniks kutsus Krusenstern oma vana sõbra, Juri Fjodorovits Lissjanski. Sõbrad hakkasid koos valmistuma reisiks. Nüüd ilmnesid uued raskused. Mõned admiralid leidsid, et vene meremehed ei ole võimelised osalema nii pikkadel ja rasketel merereisidel.Nad soovitasid kutsuda reisidele inglastest madruseid, sest nendel olevat rohkem kogemusi reisimisel troopilistel meredel, kuna venelased olid purjetanud ainult põhjapooluse meredel. ,,Las laevadel lehvivad vene lipud, kuid meremehed olgu inglased" - rääkisid nemad. Kuid Krusenstern võttis meeskonda ainult vene meremehi.
HMY Britannia – kuningliku jahtlaeva ohvitseride mess Ohvitseride ühiskajut sündis purjelaevastikuaegsetel sõjalaevadel. Oli aeg, kus laevas sellist paika veel ei tuntud. Iga ohvitser sõi siis omaette ja oma jõukusele vastavat toitu, mida valmistas ta isiklik teener. Et mitte tekitada ohvitseride keskel vähemalt toidu suhtes ebavõrdsust, seati peagi sisse ühine toidulaud. Inglise laevastikus toimus see 18. sajandil Briti Admiraliteedi korraldusel. Merekarudest admiralid taipasid oma kogemustele tuginedes, et ühiskajutist saab kord alguse laevastikus valitsev solidaarsuse ja meeskonnatöö hea vaim. Seega loodeti, et ühiskajutist saab olema midagi enamat kui tavaline söögikoht. 17 – 18. sajandi sõjalaevadel asus ahtris mahukas ruum, kuhu avanesid ohvitseride kajutite uksed. Seda ruumi kasutati peamiselt üleriiete hoidmiseks – siit ka ingliskeelne nimetus Wardrobe – riidekapp ehk garderoob. Lisaks rõivastele leidsid seal vahetevahel asukoha ka
maksualusteks seisusteks. Privilegeeritud seisustesse kuuluvad ei pidanud maksma riigi makse, täitma sõjaväeteenistuskohustust jne, olid imepisikesed, sinna kuulusid aadel ja vaimulikkond, lisaks ka suurkaupmehed. Kogu ülejäänud rahvastik kuulus maksualuste seisuste hulka. Võimalus ka nelikjaotus- ülemklassid, keskkihid, alamkihid. Ülemkihtide hulka kuulus aadel, kõrgem vaimulikkond, tipp-riigiametnikud, kindralid, admiralid, sõjaväejuhid, suurpankurid, töösturid, suurkaupmehed, suurmaapidajad. Ülemkihid kokku olid u 3% Vene ühiskonnast. Keskkihtidega olukord palju parem polnud, sinna kuulusid ettevõtjad- töösturid, kaupmehed, väike- ja keskmaaomanikud, enamik haritlaskonnast ja ametnikkonnast, oli u 8% rahvastikust. Lõpuks alamkihid- ennekõike töölised, tööstustöölised, mõisatöölised, teenijad, jahimehed, kalastajad jms. Nende alamkihtide osakaal u 20%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
