kuuletub ainult seadusele ja%ülemusele kui isikupäratule süsteemi osale (ratsionaalselt piiratud kompetentsi raames). · `Ametnikud' moodustavad ratsionaalsete organisatsioonide olgu need siis poliitilised, hierokraatlikud, majanduslikud (iseäranis kapitalistlikud) tüüpilise administratsiooni. · Bürokraatliku organisatsiooni tipus on vältimatult mitte puhtalt bürokraatlik element. Bürokraatlik on domineerimise kategooria ainult erilise administratiivpersonali tõttu. · Et kaasaegsed `ministrid' ja `riigipresidendid' on ainsad `ametnikud', kellelt mingit erialast kvalifikatsiooni ei nõuta, tõendab, et nad on, nagu suure eraaktsiaseltsi `peadirektorgi' ametnikud ainult formaalses, mitte materiaalses(sisulises) mõttes. · Ainult organisatsiooni juht omandab domineeriva seisundi kas apropriatsiooni, valimise või õigusjärgluse alusel. Ent ka tema võimupiirid kujutavad endast legaalset `kompetentsi'.
4. Püramiidi kujuline alluvuse hierarhia. Igal töötajal on kindel ülemus ja kindlad alluvad. 5. Töö toimub lähtuvalt fikseeritud (kirjalikest) reeglitest ja korraldustest. 6. Kõik toimuv salvestatakse standardiseeritud vormis - kirjalikult toimikutes, registrites, või arvutisüsteemi abil. 7. Tööalased rollid on ametlikud, isikupäratud; kliente koheldakse järjekordse "juhtumina", avatakse uus toimik. 8. Kasvab administratiivpersonali arvukus - juhid, mänedzerid, operaatorid, sekretärid, kelle ülesandeks on organisatsiooni sujuva toimimise tagamine. Haldustöö nõuab spetsiaalset erialast ettevalmistust. 9. Karjääri struktuur tugineb väljatöötatud aastatele või teenetele organisatsiooni ees (mitte aga favoriitsusele või sugulussidemetele). Tuleb olla lojaalne eelkõige organisatsioonile, mitte ülemusele. BÜROKRAATLIKU VÕIMU ALUSED 1. Bürokraatlik organiseerimine võimaldab tõsta koostöö produktiivsust
4. Püramiidi kujuline alluvuse hierarhia. Igal töötajal on kindel ülemus ja kindlad alluvad. 5. Töö toimub lähtuvalt fikseeritud (kirjalikest) reeglitest ja korraldustest. 6. Kõik toimuv salvestatakse standardiseeritud vormis - kirjalikult toimikutes, registrites, või arvutisüsteemi abil. 7. Tööalased rollid on ametlikud, isikupäratud; kliente koheldakse järjekordse "juhtumina", avatakse uus toimik. 8. Kasvab administratiivpersonali arvukus - juhid, mänedzerid, operaatorid, sekretärid, kelle ülesandeks on organisatsiooni sujuva toimimise tagamine. Haldustöö nõuab spetsiaalset erialast ettevalmistust. 9. Karjääri struktuur tugineb väljatöötatud aastatele või teenetele organisatsiooni ees (mitte aga favoriitsusele või sugulussidemetele). Tuleb olla lojaalne eelkõige organisatsioonile, mitte ülemusele. 15. Bürokraatliku võimu alused 1
4. Püramiidi kujuline alluvuse hierarhia. Igal töötajal on kindel ülemus ja kindlad alluvad. 5. Töö toimub lähtuvalt fikseeritud (kirjalikest) reeglitest ja korraldustest. 6. Kõik toimuv salvestatakse standardiseeritud vormis - kirjalikult toimikutes, registrites, või arvutisüsteemi abil. 7. Tööalased rollid on ametlikud, isikupäratud; kliente koheldakse järjekordse "juhtumina", avatakse uus toimik. 8. Kasvab administratiivpersonali arvukus - juhid, mänedzerid, operaatorid, sekretärid, kelle ülesandeks on organisatsiooni sujuva toimimise tagamine. Haldustöö nõuab spetsiaalset erialast ettevalmistust. 9. Karjääri struktuur tugineb väljatöötatud aastatele või teenetele organisatsiooni ees (mitte aga favoriitsusele või sugulussidemetele). Tuleb olla lojaalne eelkõige organisatsioonile, mitte ülemusele. Kui õigus on IRRATSIONAALNE, siis ei juhindu ta reeglitest ja printsiipidest. Irratsionaalne õigus on
4. Püramiidi kujuline alluvuse hierarhia. Igal töötajal on kindel ülemus ja kindlad alluvad. 5. Töö toimub lähtuvalt fikseeritud (kirjalikest) reeglitest ja korraldustest. 6. Kõik toimuv salvestatakse standardiseeritud vormis - kirjalikult toimikutes, registrites, või arvutisüsteemi abil. Enesesalvestus, hiljem saab tagasi minna ja vigadest õppida. 7. Tööalased rollid on ametlikud, isikupäratud; klient on juhtum, mitte inimene. Inimlikkus kaob. 8. Kasvab administratiivpersonali arvukus - juhid, mänedzerid,sekretärid, ülesandeks Sujuva töö tagamine.. Haldustöö nõuab spetsiaalset erialast ettevalmistust. 9. Karjääri struktuur tugineb väljatöötatud aastatele või teenetele organisatsiooni ees (mitte aga favoriitsusele või sugulussidemetele). Lojaalne eelkõige organisatsioonile, ülemuse peale kaebamine. 15. Bürokraatliku võimu alused 1. Bürokraatlik organiseerimine võimaldab tõsta koostöö produktiivsust. Selle tõttu saab juhtimissüsteem
vajaduste ja avaliku arvamuse suhtes, tendents jätta otsuste tegemine kõrgematele ametnikele või takistada tegutsemist kantseleilike meetoditega. Kui kaks esimest definitsiooni on objektiivsed ja neis keskendutakse bürokraatiat iseloomustavatele objektiivsetele detailidele, siis kolmas on hinnanguline ja väljendab seda ettekujutust, mis kodanikel sageli bürokraatiast on. Bürokraatia vastab olukorrale, kus avalike ressursside kasutamine ja ümberjaotamine sõltub administratiivpersonali olemasolust, kes hoolitseb ülekandemaksete tegemise eest vastavalt avalikult kehtestatud reeglite süsteemile. Avalikku regulatsiooni viiakse ellu büroode kaudu. Bürood võib defineerida kui kontorit avalike asjade ajamiseks. 34.Riigitõrgete olemus. Avaliku valiku koolkonna näited riigitõrgetest 35.Avaliku valiku koolkonna seisukohtade kriitika. Võimalikud lahendused riigitõrgetele. 36.Niskanen bürokraatia toimimisest. Näidata Niskaneni mudeli abil bürokraatia ülepakkumist.
diskussioon selle üle, millise nimetuse all kuidas ja mille alusel õpitakse. Õppekava sisu ja ühtlustada ettekujutust proportsioonid sõltuvad sel pedagoogikast kui juhul täielikult konkreetses teadusest, üsna napp ja õppeasutuses suurimat lünklik. Mõnevõrra mõju omavate õppejõudude üldistatult võib öelda, et või - veelgi kurioossem - Eesti pedagoogika tegeleb administratiivpersonali küll palju haridusliku ja isiklikest eelistustest, kui kasvatusliku praktika, ebapüsivad ja nõrgalt mitte aga piisavalt kasva- põhjendatud need ka tusteaduste eneste arengu poleks. Vaevalt oleks see kriitilise käsitlemisega. kok-kuvõttes meeltmööda Pikemas perspektiivis ka kõige tähendab selline olukord teooriapelglikumatele selguse puudumist nii praktikutele.
Sanktsioon ei tohi olla ei liiga range ega ka liiga kerge. Sanktsioonide vältimatus tagab selle, et subjekt ei soorita kuritegu, mille ta võibolla sooritaks, kui sanktsiooni poleks. Juba Max Weber kirjutas:''Korda nimetatakse õiguseks, kui ta on väliselt garanteeritud tõenäosusega kohata (füüsilise või psüühilise) sunni vahendeid, mis peavad tagama tema järgimise või tema rikkumise eest karistamise selleks spetsiaalselt seatud administratiivpersonali poolt.'' Sund, avaliku sunni rakendamise võimalus on see, mis eristab õigusnormi teistest sotsiaalsetest normidest. Seega kehtestab sanktsioon ennast mõjusa regulaatorina läbi (riigi) sunnivõimu. Sanktsiooni mõte ongi selles, et suunata, sundida inimest (subjekti) normilise olemise ja käitumise raamesse. Järelikult pole sund õiguslikule regulatsioonile eriomane komponent, vaid kuulub loomuliku elemendina sotsiaalse regulatsiooni kõigi vormide struktuuri. Sanktsiooni kaudu