How global warming affects penguins? Range of Penguins Population · Experts estimate that the three colonies of Adelie penguins may have declined by up to 70%. · The population of emperor penguins has been cut in half over the past 50 years. Food chain (Adelie penguins) sea algae krill Adelie penguins Lack of food · Scientists suspect that the rising temperatures affect the small fish and other marine animals on which penguins feed. · The sea ice necessary to the survival of krill larvae is disappearing earlier and taking with it 80 percent of the krill population. Climate changes · The emperor penguins are starving to death because the warming air and water is drastically changing the environment to which they have adapted.
o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega: allika tänav , Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee. 3) Nimetuumaks on käänduv omadussõna : vaikne ookean, punane meri, kollane jõgi, Väike Emajõgi, Vaikne järv; 4) Tegemis on selge sekundaarnimega, s.o teistest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Jaapani meri, Narva värav Märkus 1. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku Adelie maa, baffini maa. Märkus 2. Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakase talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku: Aafrika maad=Aafrika riigid, Aasia maad, Balkani maad, Läänemere maad.
kui liigisõnaks on tänav, Rävala puiestee, Raekoja plats, maantee, puiestee, väljak, Vana turg, Pärnu maantee, turg vms Piiri tänav kui liigisõnaks on maa Baltimaad, Saksamaa, isikunimi liigisõnast maa Adelie maa, Baffini maa Madalmaad, mitmuslik riigi tähenduses Aafrika maad, Aasia maad, esinev maa Läänemere maad, Skandinaavia maad ARVSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
■ kui liigisõnaks on tänav, maantee, Rävala puiestee, Raekoja plats, Vana puiestee, väljak, turg vms turg, Pärnu maantee, Piiri tänav ■ kui liigisõnaks on maa Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad, ■ isikunimi liigisõnast maa Adelie maa, Baffini maa ■ mitmuslik riigi tähenduses esinev Aafrika maad, Aasia maad, maa Läänemere maad, Skandinaavia maad ARVSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega. nt. Pärnu jõgi, Kihnu väin, Soome laht, Brandenburgi värav, Narva värav. NB! Anne turg Anneturu tänav Uus turg Uueturu tänav Pikk jalg Pikajala kohvik Linda kivi Lindakivi kultuurikeskus Ka liigisõna maa kirjutatakse harilikult kokku. nt. Novgorodimaa, Donimaa, Baltimaad, Saksamaa, Madalmaad. Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku. nt. Adelie maa, Baffini maa. Tavaliselt kirjutatakse mitmusliku riigi tähenduses esinev maa talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku. nt. Balkani maad, Aasia maad, Skandinaavia maad, Läänemere maad, Vahemere maad, Beneluxi maad, Aafrika maad. Käänd- või määrsõna + omadussõna Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste. nt
Kui põhjapoolkera on pöördunud Päikese poole on seal suvi ja lõunapoolkeral talv. Maa telje kallakusest tingituna on polaaraladel suvel koguaeg valge ning talvel pime. (Colvin, Speare 1996, Lk 72) ANTARKTIKA Maa kõige külmem ja eraldatum kontinent -Antarktis, u. 13 340 000 km² pindalaga on suuruselt viies kontinent. (Varley, Miles 1995, Lk 108) See on 99 % ulatuses kaetud jääkilbiga, mille keskmine paksus on 2500m. Kõige paksem on jääkilp Adelie maa rannikul – 4776m. (Raitviir, 2001 , 78 )Arktika jääb Ameerika lõunatipust 1000 km kaugusele. Antarktikat ümbritsevad maakera kõige tormisemad mered. Antarktika liustikud sisaldavad tuhandete aastate vanust jääd. Tuuleiilid võivad puhuda 300 km /h . Temperatuur võib talvel langeda kuni -80kraadini C. (Kala 1998, Lk 43) Tänapäeval on kogu Lõuna Jäämeri vaalade kaitseala. Antarktikas on õhk väga puhas.
· Vetikad, samblikud, samblad, 2 pärismaist soontaimeliiki · Maismaa loomastik : selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid · Mereelustik ja pesitsejad : toiduahela aluseks fütoplankton; toiduahela väga oluline osa krill; ca 200 kalaliiki ; hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna- lonthüljes; Antarktikas pesitseb 12 linnuliiki : pingviinid, keiserpingviinid, Adelie pingviinid; vaalad : enamus vaid suveperioodidel toitumas Metsabioomid Mets puittaimedega kooslus , mille pindala on vähemalt pool hektarit, puude kõrgus peaks olema vähemalt 5 meetrit ( kui noored puud , siis peavad olema võimelised nii kõrgeks kasvama) Aastal 2000 FAO andmetel · 33% boreaalsed metsad · 11% parasvöötme metsad · 9% subtroopilised metsad · 47 % troopilised metsad
lääneosa ja saared) · Taimed: vetikad, samblad, samblikud, 2 pärismaist soontaimeliiki · Maismaa loomastik: selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid Antarktika mereelustik ja pesitsejad · Toiduahela aluseks fütoplankton · Toiduahela väga oluline osa krill · Ca 200 kalaliiki (enamus endeemsed) · Hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna-lonthüljes · Antarktikas pesitseb 12 linnuliiki. Pingviinid: keiserpingviinid, Adelie pingviinid · Vaalad: enamus vaid suveperioodidel toitumas Metsavööndid. Boreaalsed metsad. Taigavöönd on maismaavöönditest pindala poolest suurim. Parasvöötme põhjapoolseima vööndina iseloomustab seda jahe ja niiske kliima. Sademete hulk (300-600 mm/a) on suhteliselt suur, auramine mõõdukas, nii et metsapuudele jätkub siin vett kogu aasta ja põuda ei esine. Sademetevaestes kontinentaalsetes piirkondades hoolitseb igikelts vajaliku niiskuse eest suvel
o Maisma loomastik: selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid. o Mereelustik ja pesitsejad: toiduahela aluseks on fütoplankton. Toiduahela väga oluline osa on krill. ~200 kalaliiki (enamus endeemsed). Hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna- lonthüljes 12 linnuliiki. Pingviinid keiserpingviinid, Adelie pindviinid. Vaalad: enamus käivad vaid suveperioodidel toitumas (sinivaal, põhjavaal) Metsavööndid. Metsade levikut piiravad tingimused. · Liiga vähe sademeid, liiga palju sademeid, ebasobiv pinnas, geograafilised tõkked (vesi, mäed), aastaringne madal temperatuur, igikelts. Enimohustatud metsad maakeral. · Troopilised metsad. Maailmas enamlevinud puude perekonnad. · Mänd, tamm, kuusk, nulg, kask, pöök, pappel. Boreaalsed metsad.
annaabi.ee 
