organismi sisekeskkonna konstantsuse säilitamiseks; - Vastus konkreetsele kehalisele harjutusele (hingamise intensiivistumine, pulsi tõus, jne). Kestusadaptsioon - Tekib pikaajalise kehalise töö tulemusena. - Mõjutuse kordumisel tekkiv adaptsiooniprotsessides osalevate funktsioonide täiustumine ja vastavate rakustruktuuride arenemine, mille tulemusena suureneb organismi vastupanuvõime antud mõjutusele. - Kestusadaptsioon põhineb valkude adaptatiivse sünteesi intesiivistumisel muutused valkude sünteesis kindlustavad aktiivselt funktsioneerivate struktuuride juurdekasvu. Adaptatiivne valgusüntees · Ainevahetuse laguproduktide mõju: - raku arengut suunavale geneetilisele aparaadile kiirendab antud struktuuride taastootmine; - kiirendab keemilisi protsesse katalüüsivate fermentide sünteesi; - kiirendavad androgeensete hormoonide mõjul toimuvaid ehituslikke muutusi organismis. NB
- etoloogilised teooriad: K.Lorenz- agressiivsus on tung/aje/jôud (drive), mis on omane enamikule loomadele, ka inimesele. Agressiivsus on süsteem, mis on n.ö. teenendavas funktsioonis paljude teiste oluliste funktsioonide jaoks - agressiivsus ja populatsiooni tihedus: eeldatakse, et populatsiooni suur tihedus või ülerahvastatus viib agressiivsuse kõrgele tasemele. Seda efekti on seostatud patoloogilise reaktsiooniga stressile aga ka adaptatiivse käitumisega, mis limiteerib populatsiooni suurenemist. - füsioloogilised faktorid ja agressiivsus: kuigi ei ole otseselt agressiivsuse füsioloogilist teooriat, on leitud endokrinoloogiliste faktorite, eriti reproduktiivsete hormoonide taseme olulist mõju agressiivsele käitumisele. Psühholoogilised teooriad Selle nimetuse alla koondatakse tavaliselt kõige erinevamaid teooriaid, millest osade puhul on raske
füsioloogilisi faktoreid, mis mõjutavad agressiivsust: - etoloogilised teooriad: K.Lorenz- agressiivsus on tung/aje/jôud (drive), mis on omane enamikule loomadele, ka inimesele. Agressiivsusel peab olema mingi mõte. Kohastumiseks vajalik sisemine tung. - agressiivsus ja populatsiooni tihedus: eeldatakse, et populatsiooni suur tihedus või ülerahvastatus viib agressiivsuse kõrgele tasemele. Seda efekti on seostatud patoloogilise reaktsiooniga stressile aga ka adaptatiivse käitumisega, mis limiteerib populatsiooni suurenemist. Tiheliolek muudab agressiivseks. - füsioloogilised faktorid ja agressiivsus: kuigi ei ole otseselt agressiivsuse füsioloogilist teooriat, on leitud endokrinoloogiliste faktorite, eriti reproduktiivsete hormoonide taseme olulist mõju agressiivsele käitumisele. Testosteroon. Psühholoogilised teooriad Selle nimetuse alla koondatakse tavaliselt kõige erinevamaid teooriaid, millest
Adaptatsioon- organismi kohanemisprotsess väliskeskkonna või organismis eneses toimuvate muutustega. Treening on kohanemine stressisituatsiooniga Iga funktsionaalse ülesande täitmine nõuab energiat – organismi energeetiliste reservide mobiliseerimine, kujutab endast stressireaktsiooni. Muutused närvisüsteemi aktiivsuses, hormonaal- ja immuunsüsteemis, mis kutsuvad esile stressi lõppedes adaptatiivse valgusünteesi. Superkompensatsiooni seadus Kehalise töö ajal organismi energiavarud vähenevad, järgneva puhkuse ajal nad taastuvad mitte ainult lähtetasemeni vaid sellest kõrgemale. Energiakulu kompenseeritakse liiaga, tekib superkompensatsioon. Energeetilise potentsiaali üldine suurenemine tekib siis kui uus koormus langeb organismile eelmisest koormusest tingitud superkompensatsiooni ajal.
Kaasa aidata loodusl. Geneetilise mitmekes. Säilitamisele kõigil tasemel: tagada võimal. Tuleviku evolut. Prots. Välja pakkuda töövah. Asurkonna seire ja seisundi hindamise tarbeks Lähiristumine- ristumine lähedaste sugulaste vahel(isa ja tütar) ja kaugristumine – loomad erinevatest regioonidest? Geneetikast lähtuva tegurid peavad olema suunatud eesmärkidele kolmes ajaskaalas: elujõuliste asurkondade alahoidmine lähitulevikus; adaptatiivse evolutsioonilise muutlikkuse võime säilitamine; liigitekke võimekuse säilitamine. Ökoloogilised muutujad, mis määravad geneetilise erinevuse? EX SITU KAITSE... Bioloogiline mitmekesisus- mistahes päritoluga elusorganismide rohkus inter alia maismaa-, mere- jt. veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust.
- etoloogilised teooriad: K.Lorenz- agressiivsus on tung/aje/jôud (drive), mis on omane enamikule loomadele, ka inimesele. Agressiivsus on süsteem, mis on n.ö. teenendavas funktsioonis paljude teiste oluliste funktsioonide jaoks - agressiivsus ja populatsiooni tihedus: eeldatakse, et populatsiooni suur tihedus või ülerahvastatus viib agressiivsuse kõrgele tasemele. Seda efekti on seostatud patoloogilise reaktsiooniga stressile aga ka adaptatiivse käitumisega, mis limiteerib populatsiooni suurenemist. - füsioloogilised faktorid ja agressiivsus: kuigi ei ole otseselt agressiivsuse füsioloogilist teooriat, on leitud endokrinoloogiliste faktorite, eriti reproduktiivsete hormoonide taseme olulist mõju agressiivsele käitumisele. Psühholoogilised teooriad Selle nimetuse alla koondatakse tavaliselt kõige erinevamaid teooriaid, millest osade puhul on raske
mis on vajalikud organismi sisekeskkonna konstantsuse säilitamiseks. • Vastus konkreetsele kehalise harjutusele (hingamise intensiivistumine, pulsi tõus jne.) 16. Kestusadaptatsioon. • Mõjutuse kordumisel tekkiv adaptatsiooniprotsessides osalevate funktsioonide täiustumine ja vastavate rakustruktuuride arenemine, mille tulemusena suureneb organismi vastupanuvõime antud mõjutusele • Kestusadaptatsioon põhineb valkude adaptatiivse sünteesi intensiivistumisel - muutused valkude sünteesis kindlustavad aktiivselt funktsioneerivate struktuuride juurdekasvu Adaptiivne valgusüntees: Ainevahetuse laguproduktide mõju – raku arengut suunavale geneetilisele aparaadile kiirendab antud struktuuride taastootmine – Kiirendab keemilisi protsesse katalüüsivate fermentide sünteesi – Kiirendavad androgeensete hormoonide mõjul toimuvaid ehituslikke muutusi organismis
mobiliseerimine, 3. org. kaitsemehhanismide aktiveerimine. ÜAM tähtsaks omaduseks on see, et ta kindlustab ülemineku kiiradaptatsioonilt kestusadaptatsioonile. Vahetult mõjutuse järel tekkivad adapt. muutused kujutavad endast kiiradaptatsiooni. Kiiradaptatsiooni mood funktsionaalsete ja biokeemiliste muutuste kogum, mis tekib treeningharjutuste ajal kindlustamaks vastava pingutuse sooritamise ja homöostaatilise regulatsiooni Kestusadaptsiooni teke põhineb valkude adaptatiivse sünteesi intensiivistumisel. Kestuad iseloomustab: funktsionaalsete süsteemide võimsuse suurenemine, vaid ka funktsioonide märgatav ökonomiseerimine, funktsionaalsete süsteemide tegevuse, liikuvuse ja püsivuse suurenemine, liigutus- ja vegetatiivsete funktsioonide seoste ratsionaalsus. Keh treeningu tulemusena kujuneb treenitus organismi pikaajaline adapteerum keh koormustega, millega kaasneb saavutusvõime tõus Treenituse tekke mehhanism
Kuid kas piir on saavutatud? Kuidas tõlgendada fakti, et neandertaallasel ja klassikalisel kromanjonlasel oli suurem aju, kui tänapäeva inimesel? Adaptatsioon on teoreetiliselt lihtne ja selge kontseptsioon. Kuid seal, kus me peame tõestama tema toimumist konkreetse uurimusega ja näitama kohanemuse paranemist, oleme me tavaliselt raskustes - eriti raske on väliuuringute tasemel mõõta reprodultiivse edukuse suurenemist. Paljuski on raskused tänu sellele, et meie elu on lühike vrld. adaptatiivse LV toimimiseks vajamineva ajaga. Jääb üle analüüsida adaptatsiooni olemust ennast ja siis oletada. Silm on kasulik adaptatsioon - siin on lihtne. Kuid tuues alati vaid "ilmselgeid" näiteid, ei ole me objektiivsed, sest evolutsiooniliste muutuste koguhulgast moodustavad selged näited vaid murdosa. Seega - adaptatsioonile kui kontseptuaalsele mõistele ei tohi läheneda dogmaatiliselt. FOSSIILID
annaabi.ee 
