toetama oma isanda poliitikat. Vastutasuks sai vasall oma isandalt kasutada lääni e. feoodi. Selleks oli tavaliselt maavaldus koos talupoegadega, kes maksid vasallile andamit. Lisaks oli isand kohustatud pakkuma vasallile kaitset nii füüsiliselt kui ka näiteks kohtus. Võiks öelda, et läänimehe ja isanda suhe põhines suuresti maaomandil ja sõjalisel teenistusel, kuid tänu kiriku suurtele maavaldustele leidus läänimeeste seast ka peapiiskoppe, piiskoppe ja kloostrite abte. 11. sajandil said isandad veel suurema võimu oma valdistu üle ning võim muutus päritavaks. 11. sajandil sõnastati idee ühiskonna kolmeks jagunemisest: vaimulikud, rüütlid ja talupojad. Esimese seisuse moodustasid vaimulikud, kes hoolitsesid inimeste hingeõnnistuse eest. Teise seisuse moodustasid rüütlid, pidid tagama julgeoleku oma piirkonnas. Kolmandasse ehk kõige madalamasse seisusesse kuulusid talupojad, kes hoolitsesid selle eest, et esimene ja teine seisus elaksid mugavat elu
ja kodanluse kätte. Kujuneb anglikaani kirik: õpetus protestantlik, väline pool katoliiklik. Põhja-Euroopa: luterlik reformatsioon leiab poolehoidu ka Taanis, Rootsis ja Soomes. Ka Vana-Liivimaa linnades hakati jutlustama evangeelset õpetust, vallandus pildirüüste. Kuigi katolikud piiskopkonnad jäid siin püsima, olid need oluliselt nõrgestatud. 3. Prantsusmaa: suhtuti ükskõikselt. Kuna paavstilt oli kuningas saanud õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte, siis paavsti võimu vastu astumine polnud eriti mõttekas. Üksikud piirkonnad, mis protestantismist huvitusid, neile ei pööratud tähelepanu. Probleemid tekivad pärast Itaalia sõdade lõppu 1559.a. kokkupõrked katoliiklaste ja hugenottide vahel sagenevad ja vallandub kodusõjana, mis kestab 30 aastat. Põhiliselt võitlesid kolm liini: Bourbonid protestandid Guiese’id katoliiklased Valois’de kuningadünastia laveeris mõlema vahel Tähtsamad sündmused
kaev või tiik. Põhjapoolse ristikäiguga oli ühendatud kirik. Transeptis otseühendus dormitooriumiga, välisilmaga ühendus kiriku lääneportaali kaudu. Narteks ehk eeskoda oli romaani ajastu kloostritel külaliste ja teenrite jaoks (Tournus, Vézlay). Kiriku kooril idaosas ühendus kapiitlisaaliga (istungitesaal) ja käärkambriga e sakristei (hoiti väärtesemeid). Käärkamber ja kirik olid tavaliselt kõige rikkalikumalt kaunistatud, sinna maeti abte. Ülakorrusel võis olla dormitoorium. Lõunapoolse ristikäigu küljes oli küttekoda, refektoorium (söögisaal), köök, kelder, mille kohal konvertide toad. Küttekojaks oli kaminaga tuba, kus sai talvel end soojendamas käia. Alates 12. sajandist on pikerguse refektooriumi ühes seinas kantsliorv. Ukse kõrval jooginõu. Suurim köök säilinud Fontenvraud´s (1150). Suured kloostrid moodustasid omaette linna. Cluny kloostrikirikul oli kaks transepti ja seitse kellatorni.
11) Martin Lutheri ja katoliku kiriku erinevus õndsaks saamisel. Martin Luther süvendas vastupidiselt katoliku kirikule arusaama, et õndsaks saamine ei saa toimuda mitte tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid inimene saab õndsaks vaid läbi usu. 12) Mida sätestas Bologna konkordaat? Bologna konkordaat andis Prantsuse kuningale õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte, see omakorda muutis vaimulikkonna Prantsusmaal kuningast sõltuvaks ning seetõttu polnud kuningal mõtet reformatsiooniga kaasa minna ja astuda paavstivõimu vastu. 13) Miks püsis pärisorjus IdaEuroopas kauem kui mujal? Kuna pärisorjus jõudis IdaEuroopas mitu sajandit hiljem kui läände. 14) Locke’i ja Hobbesi ühiskondliku lepingu teooria Kuningavõim pole jumalast,
katoliiklaste kui ka kalvinistide (inglismaal nim neid puritaanideks) vastu. Puritaanid nõudsid täielikku usuvabadust ning kiriku vabastamist riigi alluvusest, sellega astusid nad kuningavõimu vastu. 1578.a rajas Walter Raleigh esimese Inglise koloonia Põhja-Ameerikas ja nimetas seda vallaliseks jäänud kuninganna auks Virginiaks. Elisabethi ajastust kirjutas Shakespeare. 1516.a oli Prantsuse kuningas saanud paavstilt õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte. Talurahva olukord oli Prantsusmaal parem kui Saksamaal. Tõeline vaen katoliiklaste ja protestantide vahel Prantsusmaal lõi lõkkele pärast Itaalia sõdade(1494-1449) lõppu. Reformatsioon levis siin eelkõige kalvinismina. Prantsusmaa kalviniste nim hugenottideks. Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562.a Prantsusmaal 30.a kestnud kodusõja ehk nn hugenottide sõjad. Esialgu saavutasid hugenotid edu. Neil lubati riigis
Provintside Vabariik (tuntud suurima provintsi järgi Hollandina) · Hollandi kuldajastu õitses kaubandus, ka alamkihtidel oli kõrge elatustase, tugev Hollandi laevastik, kunstnikud Rubens, Rembrandt PRANTSUSMAA (tugev monarhia, generaalstaadide asemel Notaablite kogu, Pariisi parlament kohus): · Algul reformatsioon ei mõjutanud, kuna kuningal oli õigus nimetada ametisse piiskoppe (Francois I ja paavsti konkordaat) ja abte ning seega ei sõltutud paavstist kuigi palju · Peamiselt levis kalvinism (hugenotid) · Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele (Katarina de Medici regendivalitsuse ajal) tagajärjeks hugenottide sõjad · 3 suguvõsa võitlus trooni pärast: Bourbonid toetasid protestante, Guise'd katoliiklais, Valois'd laveerisid nende vahel. · 1570 Saint-Germain'i rahu, lubas olla nii katoliilastel kui hugenottidel · 24
usulised vastuolud. Just 16. sajandi usuvaenused ning soov lõhenenud ühiskond taas koondada aitas kujundada tugevat suveräänivõimu, mis 17.–18. sajandil teostus enamikku Euroopat hõlmavas absolutistlikus valitsemissüsteemis (ld monarchia absolutissima). Bologna konkordaat. Kuningas François I [1515–1547) oli rahul 1516. aastal sõlmitud Bologna konkordaadiga, mis andis talle õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte. Sellega muudeti vaimulikkond Prantsusmaal kuningast sõltuvaks ning paavstivõimu vastu astumiseks polnud põhjust. Jean Bodin valitseja suveräänsusest. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (Bodinus, 1530–1596), kelle põhitööd „Six livres de la République” (Kuus raamatut riigist, 1576) mõjutasid pealtnähtud Pärtliöö sündmused. Eristades kolme traditsioonilist riigivormi – demokraatiat (enamuse võim), aristokraatiat (vähemuse võim) ja
Karl Suure ajal seda veel näha ei osatud tol ajal sõltus paavst kirikust. Varakeskaja lõpul oli näha paavstivõimu autoriteedi taandumist: paavstid vahetusid kiiresti. Nende valimisse ja kukutamisesse sekkusid keisrid. Pikka aega oli 11. saj paavstivõim Tusculumide perekonna siseasi. Tegelik paavstivõimu mõju piirdus ainult Rooma lähiümbrusega. Saksamaal sulasid samal ajal kokku riik ja kirik tekkis Reichskirche. See tähendas, et keisrid nimetasid ametisse piiskoppe ja abte, kes olid ilmalikud ametnikud. Tihti olid sellistel tähtsatel kohtadel paavsti perekonnaliikmed. Teoreetiliselt valiti piiskop kohaliku kogukonna ja abt kloostri kogukonna poolt. Investituur vaimulike ametissenimetamine oli puhtalt ilmalik toiming. Kiriku seas tekitas see rahulolematust, eelkõige benediktlaste Cluny kloostris. Cluny moodustas kongregatsiooni Cluny mungad moodustasid kloostrite võrgustiku. Clunys välja töötatud seisukohad said aluseks kirikureformidele 11
98] alustatud Itaalia sõjad ( Rahvusvahelised suhted). Kuigi Itaalia sõjad ei andnud Prantsusmaale territoriaalseid võite, aitasid need kaasa kuningavõimu edasisele tugevnemisele ning suurendasid oluliselt Prantsusmaa rahvusvahelist reputatsiooni. Reformatsioon Prantsusmaal Reformatsioon jättis prantslased esialgu ükskõikseks. Kuningas François I [151547] oli rahul 1516. aastal sõlmitud Bologna konkordaadiga, mis andis talle õiguse ise ametisse nimetada piiskoppe ja abte. Sellega muudeti vaimulikkond Prantsusmaal kuningast sõltuvaks ning paavstivõimu vastu astumiseks polnud põhjust. Ka talurahva olukord oli Prantsusmaal parem kui Saksamaal. Seetõttu levis protestantism pea eranditult vaid linnakodanluse hulgas. Pariisis keelustas parlament luterlike kirjade levitamise. Seda eiranud augustiinlasest munk Jean Vallieré saadeti 1523. aastal luterliku ketserina tuleriidale. Temast sai reformatsiooni esimene ohver Prantsusmaal.
annaabi.ee 
