Kordamisküsimused: 1. Mis on kunst ? Kunst on meisterlikkus mingil alal 2. Kunsti tekke teooriad (3)? Maagiateooria, Mänguteooria, bioloogiliste vajaduste teooria 3. Kunsti tunnused (5)? Idee, mäng, eneseväljendus, tõetunnetus, kommunikatiivsus 4. Mis või kes on ART WORLD ? Art world on inimeste ja asutuste võrk, mis tegeleb kunstiga 5. Kunsti olemus on (4)? Tõde tunnetada, kunst on eneseväljendus, uue maailma loomine, kunst on märkide süsteem 6. Elitaarkunst ? Elitaarkunst on eksperimenteeriv kunst 7. Massikunst ? Massikunst on suurele inimhulgale orienteeritud teosed 8. Avangardism ? Kunstiteos on märk + kontekst 9. Kunsti liigituse klassikaline jaotus (3)? Nägemisega vastuvõetavad kunstid: arhitektuur, kujutav kunst, tarbekunst Kuulmisega vastuvõetavad kunstid: kirjandus ja muusika Mitme meelega vastuvõetavad kunstid: teater 10. Kunstiliigid (15)? Arhitektuur, skulptuur, maalikunst, graafika, tarbekunst, dekoratiivkunst, dis...
Köler Rooma, kus ta maalis rohkesti itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid itaalia rahvatüüpidest. Senine range klassitsistlik vormikäsitlus asendus vabama, maalilisema romantilise käsitluslaadiga. Sellest ajast on tema üheks silmapaistvamaiks teoseks „Tütarlaps allikal.“ TRUU VALVUR Johann Köler maalis „Truu valvuri“ olles 52-aastane, 1878. aastal. Teoses on põimunud akademism, romantism ja sümbolism (väga suur koer-kaitsja). Lisaks on maalil palju abstrakste kunsti detaile, millest saab paremini aru teost mitmekordselt suurendades ja kontekstist välja võttes. EMA PORTREE JA ISA PORTREE Tema looming oli naturalistlik, ta ei ilustanud asju vaid maalis neid nagu nad päriselt olid. Eesti kunsti kullafondi kuuluvad tema isa ja ema portreed on esimesed realistlikud talupoja portreed eesti kunstis. Kuna isa silmad olid poolpimedad, siis maalis ta mõlemad vanemad langetatud laugudega.
keskel mänguplats orkestra, taga lavaehitis skenee, näitlejad kandsid maske mängisid vaid mehed. Mängiti komöödiaid, tragöödiaid, teater avatud ka naistele. Näitleja ehk protagonist. 8. kuidas kutsustakse kreeka esimesi filosoofe, miks Loodusfilosoofid, nad olid esimesed kes üritasid ja seletasid looduses toimuvat. Thales maailm tekkinud veest. Anaximandros tajumatu piiriga alge apeiron, seletas maailma abstrakste mõiste alusel. Demokritos- aatomid. 9. millised linnad kujuneisd olulisdteks hellenismi ajastul Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Ateena. 10.isel minoilist kultuuri 2000-1400 eKr, lineaarkiri A, Knossose loss kindlustamata, kanalisatsioon, seinamaalid, templid puudusid, loss oli usukeskus. Losside ümber tihe asustus, rahulik elu. 11.miks kreeklased rajasid palju kolooniaid, kus?
Radikaalsele rühmitusele meeldis nii kubism kui futurism kokku tuli kubofuturism. Osad futuristidest eemalduvad kunstist, nähes seda, kuidas tehnikat sõjas kasutati (seda oli ju ülistatud, nüüd paljud pettuvad futurismis). Enamik neist aga imetlevad sõjatehnikat ja selle jõulisust. Selline uuenemine ja jõukultus viib selleni, et paljud futuristid ühinevad äärmuslike massiliikumistega. Mõjutavad avangardse kunsti arengut. Oluline samm abstrakste kunsti poole. ABTSTRAKTSIONISM:ABSTRAKTNE KUNST: Kuni postimpressionismini oli kunsti tähtsamaid ülesandeid looduse kujutamine, alates postimpressionistmis hakkab looduslähedus kunstist kaduma. Nähtava maailma jäljendajatest olid knstiteosed muutunud omaette loomiguks. Samas erinevad kunstivoolud (pärast postimp) püüavad säilitada mingitki sidet loodusega (lihtsustati, moonutati). Kubismis looduslik motiiv vist kaob. Siis oli täiesti loomilik, et 1910
kujutlust. Kõnel on mõtlemise arengus samalaadne roll kui taju arengus: kõne suunab seoste leidmist, annab lapse käsutusse vastavate kategooriate raamid. Mõtlemine jaguneb kolmeks etapiks: kaemuslik-praktiline, kaemuslik- kujundiline ja verbaalne. esimesel etapil kasutab kõne mõtlemise tulemusi, kolmandal etapil aga on kõne mõtlemise mehhanismiks nii ülesannete lahendamisel kui ka uute üldistuste tegemisel. Mõtlemine võimaldab omandada ja kasutada abstrakste tähendusega keeleüksusi, mille aluseks ei ole tajukujutlused. Konkreetses kõneaktis on mõtlemisel kaks ülesannet: mõtte genereerimine ja mõttele vastavate keelevahendite leidmine. Mõtlemine osaleb kõne mõistmisel: Mõtete seostamine, mõttelünkade täitmine, järeldamine. Kõne osalus mõtlemises lapse arenedes järjest suureneb. kõne võimaldab lapsel luua abstrakseid kujutlusi ja mõisteid, keel annab mõtlemise käsutusse valmis struktuuird
Schönberg ja Kandinsky. Arnold Schönberg (1874–1951) Juudi soost Austria helilooja. 1908. a. jõudis atonaalsuseni. Esimene tõeline modernist. Sõna atonaalsuse asemel soovitas Schönberg kasutada sõna: „dissonantsi emantsipatsioon“ (dissonantsi iseseisvumine) Ajavahemikus 1908-10 maalis Shönberg ligi 70 pilti, üheks ajendiks pinged isiklikus elus. Suhtles ekspressionistlike kunstnikega. Nt Vassili Kandinsky (vene päritolu) Abstrakste maalikunsti rajaja. Kirjutas filosoofilisi töid. Oli Schönbergiga kirjavahetuses. Kandinsky hindab väga Shönbergi maale. (K. oli rühmituse „Sinine ratsanik“ liige.) Schönbergi esteetika üks põhiväiteid on, et muusikas on tähtis struktuur, mitte dekoratsiooon (või ornament); idee, mitte stiil. Monodraama „Ootus“ esietendus 1924 (loodud 1909). Viivituse põhjuseid: • I MS • Liialt uudne teos, Schönbergi esimene lavateos. Ei mõju massidele.
§141. Röövimine, on teise kvaliteediga õigusnorm; kireldab teatud elulisis asjaolusid; on abstrakstne faktiline koosseis; eesmärk on aga teine Võõra vara röövimise eest elule või tervisele ohtliku vägivallaga isiku kallal või ähvardusega kasutada vahetult sellist vägivalda - karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani. Selliseid asju ei tohi olla; õigusnorm püüab meid kaitsta. Õigusnormil on olemas oma teatud loogika. Õigusnormis peame leidma abstrakste faktilise koosseisu ja õigusliku tagajärje; abstarktne faktiline koosseis on kirjas hüpoteesis; ilma hüpoteesita pole võimalik õigusnormi ette kujutada. Õigusliku tagajärje e. korra kirjelduse peame ka leidma. Ühel korral on selleks DISPOSITSIOON (nt. võlaõigus), või õigustkaitsvate normide puhul, kust leiame samuti õigusliku tagajärje, vaid juba riikliku sunni kujul - SANKTSIOON. Nii konstrueerub õigusnorm tema loogikas. HÜPOTEES - KUI (esinevad sellised juriidilised faktid..
Konstruktivism läheneb teisiti: reaalsus on lokaalne ja spetsiifiline, st see varieerub grupiti. Konstruktsioonid pole tõesed või väärad, vaid lihtsamad ja keerulisemad. Kultuur ei ole see, mis on iseenesest olemas, vaid see on see, mida me ise oma igapäevaelus loome. See tähedab seda, et reaalsusest aru saamine ei ole mitte ainult objektivistlik, vaid see on alati väärtushinnanguline. Reaalsus on miski, mis loodub sotsiaalses kommunikatsioonis, ei ole põhimõttelist selgelt piiri abstrakste teadmise ja argise käitumise vahel. Kogu protsess algab internaliseeimisest, see on see, mis tuleb vanematelt, ka see on juba väärtuspõhine. Need on omandatud hinnangud, mis vormuvad reaalsuseks, meie arusaamaks sellest, mis maailm on. Lisandub ka see, et me elame ja käitume oma teadmistele vastavalt. See kõik moodustab ühiskondliku reaalsuse objektid, institutsioonid, keel. Kõige ilmekamalt avalduvad need tunnused kultuuridevahelises suhtluses.
Teingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingul ja käsutustehingul. 1) Kohustustehing e võlaõiguslik tehing müügitehing nt. Selle kohaselt müüja kohustub andma ostjale asja üle. 2) Käsutustehing (nö täitmistehing) tegelik üleandmine, e täitmistehting on käsutustehing. Võib ka eristada: 1) Kausaaltehing reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing. 2) Abstraktne tehing millegi täitmine, millegi sooritamine. Abstrakste tehingu sisuks on sooritud, kätumine, kust nt antakse valdus üle või kantakse kanne kinnsitusraamatusse. Selline vahetegu tuleneb lahutuspõhimõttest, mis on sätestatud pg 6 lg 3. Abstraktsioon iprintiib tuleneb sellest lahutusprintsiibist. Tsüs pg 6 lg 4, mille mõte on selles, et kohustustehingu kehtetus ei garanteeri kohe käsutustehingu kehtestust. Üldreegel on see, et ... WWWWWTTTTFFFFFF! o ERAND võib olla tegemist vigade identsusega
Teingu puhul on oluline vahet teha kohustustehingul ja käsutustehingul. 1) Kohustustehing e võlaõiguslik tehing – müügitehing nt. Selle kohaselt müüja kohustub andma ostjale asja üle. 2) Käsutustehing (nö täitmistehing) – tegelik üleandmine, e täitmistehting on käsutustehing. Võib ka eristada: 1) Kausaaltehing – reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing. 2) Abstraktne tehing – millegi täitmine, millegi sooritamine. Abstrakste tehingu sisuks on sooritud, kätumine, kust nt antakse valdus üle või kantakse kanne kinnsitusraamatusse. Selline vahetegu tuleneb lahutuspõhimõttest, mis on sätestatud pg 6 lg 3. Abstraktsioon iprintiib tuleneb sellest lahutusprintsiibist. Tsüs pg 6 lg 4, mille mõte on selles, et kohustustehingu kehtetus ei garanteeri kohe käsutustehingu kehtestust. Üldreegel on see, et ... WWWWWTTTTFFFFFF! o ERAND – võib olla tegemist vigade identsusega
annaabi.ee 
