Sõnaliigid KÄÄNDSÕNAD Nimisõnad nimetavad asju, olendeid ja abstrakseid mõisteid. Nimisõnad vastavad küsimustele (kes?mis?) Näited: auto, inimene, mopeed, pall Omadussõnad väljendavad omadusi ja vastavad küsimustele (missugune?). Näited: ilus, suur, kaunis, sihvakas, ümmargune Arvsõnad väljendavad arve. Arvsõnad jagunevad: 1) Põhiarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitu?) 2) Järgarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitmes?) Asesõnad asendavad sõnu, mida on varem mainitud. Arvsõnad jagunevad kolmeks:
kallist hinda pidid maksma. Kõigil ''Hamleti'' tegelastel on oma saladused ja mured, mis paneb neid käituma inimlikult: Ophelia vaevles armuvalu käes, Claudiuse hirmus tegu ja auahnus kummitasid teda ning Gertrud oli masendunud ja endas pettunud. Kuid kui Hamlet kirjeldab kogu maailma vanglana, kas siis on olemas ka täielikku vabadust? Edmund Burke, inglise poliitiline kirjanik laulus kord : ''Abstraktset vabadust, nagu ka muid abstrakseid asju, pole tegelikult olemas.'' Ükski riik ega isik ei saa tänapäeva maailmas täiesti suveräänseks jääda, alati sõltume kellestki mingil moel. Ka kõige võimsamad riigid peavad arvestama endast väiksematega, kuna kõik siin maailmas on koosluses: riigid on omavahel seotud liitude, mineviku ja organisatsioonidega, inimesed aga suhete ja tunnetega. Vabadus tähendab inimeste jaoks erinevaid asju, kuid kõige
Andmeid ei tohi valida, tuleb anda edasi konkreetne protsessi ehitus, mitte muljepilt. 2. Illustreerimine. (näite võib olla tõsiasi, või väljamõeldis- parandaja ju ei tea, kes sa oled ja kas see on tõsi) Need muudavad teksti huvitavamaks. Hea näide on lugejale selge, ilma lisaseletusteta. 3. Defineerimine. (saab avada loogiliselt ökonoomselt ja täpselt mõistete sisu) Defineeritakse üldisi nähtusi ja abstrakseid mõisteid. Hea definitsioon ei ole liiga kitsas, ega liiga lai ja sellel on tekstis kindel ülesanne täita. Defineerida tuleks kindlaid mõisteid, mille puhul ollakse kindlad, et lugeja neid ei tunne. 4. Klassifitseerimine. (nähtuste jagamine rühmadesse) Lugeja peab teadma, millest kirjutaja lähtub. Hea klassifikatsioon on siis, kui ühed ja samad nähtused ei paigutu 1
Minu eetika Eetika on filosoofia haru, mis kuulub väärtusõpetuse alla ning mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse seletamise ja põhjendamisega. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate küsimustega, mis erinevatel aladel võivad ilmenda. Teoreetilise eetika võib laias laastus jagada metaeetikaks, mis uurib pigem abstrakseid küsimusi, ja mitmesugusteks normatiivseteks teooriateks, mis arutlevad õige ja vale üle. Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on tagajärje-, kohuse- ja vooruseetika. Tänapäeva inimene on neid teooriaid enda jaoks mugavdanud ning samuti olen veendunud selles, et inimese isiklik eetika on normatiivsete teooriate kombinatsioon. Minu isiklik eetika on kombinatsioon tagajärje- ja kohuse-eetikast, kuid suurem osakaal on kohuse-eetikal. Deontoloogia väidab, et osad
loodusest või vanast arhitektuurist, võidutseb inimese loodud tehiskeskkond. Osalt on tema visioonid hiljem ka teostunud. Futuristide teosed ise on aga siiski oluline samm abstraktse kunsti poole. Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio, mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Kubistid ei püüdnudki abstrakseid teoseid luua. Seda tegi aga vene kunstnik Vassili Kandinsky, keda peetakse seetõttu abstraktsionismi rajajaks. Tema meelest pidi kunst olema võrdne muusikaga, millel heli ju ka midagi ei kujuta. Tema ümber koondus Saksamaal eladed rühmitus ,,Der Blaue Reiter"- ,,Sinine ratsanik", mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistupärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist
Esines näitustel nii Euroopas kui ka USA-s. Pärast ,,Bauhausi" sulgemist tegeles rohkem maalimisega, kus peatähelepanu oli kolmnurga ja ringi motiividel. Kasutas varieeruvaid värve olenevalt foonist. Oma töid nimetas ,,kompositsioonideks" ja nummerdas neid. Natside võimuletuleku järel lahkus Kandinsky Saksamaalt ja suundus Prantsusmaale, kus 1944.a. haigestus ja ta suri 13.detsembril 1944.a. Kazimir Malevits Pärit Kiievi lähedalt. Elas ja töötas Leningradis. Tema abstrakseid maale nimetanud supermatismiks. Supermatistlikel piltidel on näha tasapinnalisi, selge värvilisi, geomeetrilisi kujundeid. Kasutas oma kolme põhivormi: ruut, ring, rist. Esialgu tegi töid must-valgetena, hiljem hakkas ka teisi värvi kasutama. Piet Mondrian Hollandi kunstnik. Õppis Amsderdami kunstiakadeemias. Esimesed tööd on impressionistlikud ja siis jõudis kubismi, mingi aeg jõudis abstraktsionismi. Selles stiilis maails töid, kus mustade vertikaal ja horisontaal joontega
mootivatsioon.harjumused,hoiakud.Tingitud seoste kujumine sõltub ärritajate suhelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest.Tugevus peab olema optimaalne ja enam vähem ühetaotline. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on inimestele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside.Kõrgema närvitalitluse puhul saavutavad erilise tähtsuse närviprotsessid,mis vahendavad abstrakseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Erutus-ja pidurdusprotsesside kulgemises ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1.Erutuse tase ja irradiatiivsus.Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadela. 2.Erutuse kontsentratsioon.Ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse
Mõtlemine võimaldab omandada ja kasutada abstrakste tähendusega keeleüksusi, mille aluseks ei ole tajukujutlused. Konkreetses kõneaktis on mõtlemisel kaks ülesannet: mõtte genereerimine ja mõttele vastavate keelevahendite leidmine. Mõtlemine osaleb kõne mõistmisel: Mõtete seostamine, mõttelünkade täitmine, järeldamine. Kõne osalus mõtlemises lapse arenedes järjest suureneb. kõne võimaldab lapsel luua abstrakseid kujutlusi ja mõisteid, keel annab mõtlemise käsutusse valmis struktuuird suhete fikseerimiseks ja soodustab mõtte hargnemist. Keeleüksused on üheaegselt verbaalse mõtlemise ja kõnelise suhtlemise vahendiks. Kõne ja mõtlemine on omavahel seotud ka metakeeleliste vahendite omandamisel. Mis on sisekõne funktsioonideks; milline on egotsentrilise kõne roll sisekõne kujunemisel; milline on sisekõne struktuur ja miks kujunevad erivajadustega
arengutaset; 2) hea õpetaja suudab õpilasi motiveerida, isegi kui õpilastel algul puudub motivatsioon; 3) avastuslikud õppemeetodid eeldavad õpilasel motiveeritust ja häid algteadmisi; 4) avastuslikul teel materjali meeldejätmine võtab rohkem aega kui õpetaja esitluse või raamatu lugemise põhjal. Bruner on veendunud, et õppimine toimib kõige paremini suunatud avastusprotsessina. Ta leidis, et pole mõtet õpetada õpilastele abstrakseid protseduure (näiteks, kuidas lahendada võrrandeid), enne kui nad suudavad aru saada üldistest protseduuridest ja nende realiseerimiseks, st konkreetsete probleemide lahendamiseks vajalikke toimingute vahelistest seostest. Ta peab oluliseks, et õpilased mõistaksid ühe või teise õppeaine taotlusi ja otstarvet, st asjaolusid, mis tingisid konkreetse teadusdistsipliini kujunemise vajaduse. See viiski Bruneri arusaamisele, et
annaabi.ee 
