Looming Oma ajastule jäi Rilke mõnevõrra võõraks, hilissümbolismis paistis ta silma erilise filosoofilise enesessesüüvimisega. Ta ei lasknud end mõjutada avangardistlikest vormieksperimentidest. Tema küpsel luulel 1920ndate alguses pole eriti seost tollaste modernistlike moevooludega. Tema esimene mõjukas luulekogu ,,Tundide raamat" (1905) keskendus Jumalamaailma luuletaja vahekordade eritlusele, luuletused arenevad seal kahekõnes Jumala e. absoluudiga. Luuletaja tunneb siin end maailmana ja maailma loovuse printsiibina, jõudes koguni tõdemuseni, et Jumal ise on maailma looming, ilma maailma ja luuletajata kaotaks Jumal mõtte. Taoline mõtterõhuline luule oli omas ajastus erandlik. Filosoofiline kallak jätkus ja süvenes veelgi läbi Rilke järgnevate kogude: ,,Pildiraamat" (1902, 1906) ja ,,Uued luuletused" (1907, 1908). Neis koondas Rilke oma tähelepanu tihti mingile kindlale objektile, mille kui mikrokosmosega
13. Georg Wilhelm Friedrich Hegeli (1770-1831) elu ja isik Saksa idealist. On üks kõige vaieldavamatest filosoofidest mõtlemise ajaloos (st et teda tõlgendatakse väga G. W. F. Hegel erinevalt). 1 Elustiililt ja mõtlemiselt sarnane Kantiga (mõlemad esindasid idealismi ja protestantlik- konservatiivset G. W. F. Hegel mõtlemist) 2 Kantiga on veel mõned asjad sarnased: tohutu maine juba eluajal, raskepärases akadeemilises saksa keeles kirjutamine, G. W. F. Hegel töötamine professorina, süstemaatilisus ja kaine kaalutlemine. 3 Mõtlejana süsteemilooja, kuigi tema süsteemi väljakujunemine võttis aega, st Hegel mõtlejana kujunes välja pikkamööda, ta G. W. F. Heg...
Fragment." 32. ,,Fausti" loomisel on Goether inspireerinud Dante, Shakespeare, Calderon, Milton 33. ,,Fausti" ülesehitus meenutab Dante ,,Jumalikku komöödiat". 34. Goethe tõi ,,Fausti" antiikdraama eeskujul koori. Nende roll on enamasti sümboolne. 35. Goethe luuleloomingut mõjutasid nii rahvaluule kui ka Shakespeare. Mõlema poole suunas teda Herder. 36. Goethe kasutab luules antiigi eeskujul oodi ja hümni vormi. 37. Panteism elukõiksuse ja looduse samastamine ülima jumalusega, absoluudiga. 38. Goethe luulekogud: ,,Rooma eleegiad", ,,LääneIda diivan" 39. Diivan pärsia keeles ,,kogu" 40. Hüpertekstuaalsus kahe või enama teksti teisendussuhet, mil üks terviktekst ehitub teisele/teistele terviktekstile/tervikstekstidele, st ühe autori kirjutatu inspireerib teist autorit sellest oma teksti looma. 41. Hüpertekstuaalseid tekste luuakse: teisendades ehk transformeeridest paroodia ja travestia,
16 Jooga mõisteid yoga, jooga ike, pingutus; tehnika atmani kokkusulamiseks brahmaniga hathayoga, radzayoga, bhaktiyoga, mantrayoga, karmayoga, shaktiyoga, okidoyoga brahman üldine hing, ühtne alge, jumalikkus, fundamentaalne kandev jõud atman inimese isiklik hing, eluhingus, isik, mina ise tat tvam asi "Too sa oled", mina-teadvuse vabastamine, kokkusulamine absoluudiga samana askeet sadhu munk 17 ,,Yoga Stra" Patanjali, 2. saj e.Kr jooga astmed: · yma üldised moraalikäsud · niyma enesepuhastus distsipliiniga · sana asend, poos, harjutus, » Siva 84000, tänapäeval 24 80 · prnayma hingamise kontroll · pratyahra mõistuse vabanemine meelte ja
inimesele eetilisi väärtusi õpetada ning muuta ta täiuslikuks ühiskonna ja perekonna liikmeks, siis taoismis keskendutakse ainult üksikisikule, tema vaimsele arendamisele ning loodusele, ühiskond jäetakse aga kõrvale. Konfutsionismis üritatakse saada targaks, et olla kasulik ühiskonnale, kuid taoismis üritatakse saada vabaks, targaks, surematuks, jõuda transtsendentsini ning samuti saada ühtseks tao endaga, metafüüsilise absoluudiga-kõiksusega. Budism Pärit Indiast, jõudis Hiinasse 1.saj. m.a.j. siiditeede kaudu. Väärtustatakse lõplikku pääsemist ning kiiret kirgastumist. Hiinas on mahajäänud budism. I loodud tempel oli Valge hobuse tempel. I jutlustajateks olid India mungad, kuid seda ei võetud kergesti vastu, kuna hiinlased on väga vanamoelised. Budismi ja Hiina usundite erinevused: Hiina usundid on üldiselt väga elujaatavad ning positiivsed, kuid budismi jaoks on elu
Ungleichheit Antinoomia - kahe loogiliselt tõestatava otsustuse vasturääkivus Kui ma ütlen A on B, siis mõtlen ma notwendigerweise A on mitte A Absoluut ei ole identne ainult mitte iseendaga, vaid ka veel millegagi (vist A on B-ga ) Absoluudile on vajalik enese olemasoluks objektide olemasolu Einheit von Entgegengestzte zu verstehen . Absoluut on iseendaga identne, aga seoses Absoluudiga on mei lvjaa mõelda ka objektidemaailmale. On vaja mingit Differentsi. On samaaegselt von sich selbst unterschiedlich A on B on juba kuidagi A on A-s sees. See teine A ,,A on A-s" ongi juba natue ,,A on B" Beschränkungen on Absoluudis sees Probleemne koht, et kui Absoluut on juba objektidemaailmaga identne, siis ei ole ta enam iseendaga niiväga identne. Aga nende kahe võrduse vahel on Widerspruch Kodused märkmed:
1. viljakust 2. abielu 3. pühendumust abikaasale 4. askeetlust 5. võimu · Saktismi eripära seisneb selles, et saktismis peetakse ühte võimutut jumalannat energiateks, kes moksat ja maailmasündmusi vahetult tingivad ja keda kultuslikult austatakse: 1. Durga 2. Lalida 3. Kali 4. · Brahman absoluut, kõikeläbiv olemus. · Moksa vabanemine (lunastus), tähendab hindusimis ühinemist absoluudiga (brahmaniga). Moksa tähendab Aatmani vabanemist ,,kütkeist". · Samsaara ehk sansaara taaskehastumised. Samsaara põhjuseks on avidya (iha, kiindumus, rumalus), see, et ebatõelist peetase tõeliseks. · Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus. Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Karma on vääramatu (ei saa muuta) igavene õiglus. · Jooga ike või side. Väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja
absoluutne teadmine. Teadvuse arengule on iseloomulikud järgmised etapid: Meeleline taju, mille puhul on olulisel kohal iseenda aistingud. Enda kõrval teise teadvuse märkamine, st arusaamine, et teine on ka subjekt, mitte objekt, ta on eesmärk, mitte abivahend, ka tema areneb. Absoluutne teadmine – see on hetk, mil teadvus tunneb end ära teises teadvuses ja näeb oma olemise universaalsust ning märkab, et kõik on üks tervik. Absoluutne teadmine on ühtesulandumine kõiksusega ehk Absoluudiga. Kierkegaard Sören Kierkegaard (1813-1855) oli Taani filosoof, eksistentsialismi eelkäija. Ta süüdistas Hegelit selles, et viimase filosoofia oli essentsialistlik (ld essentia 'olemus'), st abstraktne. Selline filosoofia jätab tähelepanuta üksiku, individuaalse, mis on kordumatu ning ei suuda seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kordumatus. Kierkegaard nimetas oma arusaama eksistentsialismiks. Iga inimene puutub oma elus kokku
Põhiidee on, et inimesed ei saa ohvrit läbi viia preestriteta. Nemad on seega olulisemad kui jumalad. Brahmanisse tuli seega suhtuda kui jumalasse. Aranyaka'd lõid metsaaskeedid. Need räägivad askeetpreestritest. Upanisadid arutlevad selle üle, kes on maailma loonud, mis on absoluut (natuurfilosoofilised uuringud), samuti küsimus inimeste hingest, nende olemise eesmärgist. Jõutakse järeldusele, et kõigi üksikolendite atman on seotud absoluudiga (brahman'iga). Mõtiskletakse, kuidas absoluudini jõuda. Upanisadid sisaldavad vestlusi 8 filosoofide vahel. Veda-kirjandusest sündis suutrate stiil, millest sai hilisem teaduskirjandus. Küsitakse, kuidas altar ehitada (arhitektuur), millal rituaal läbi viia (kalender). Sutra tähendab lõnga, millega palmilehtedele kirjutatud tekstid kokku seoti. Juhtnöörid pandi kirja aksioomlausetena.
Koit on puhkenud! Saksamaal on päike juba kõrges taevas! Meie siin, vaesel ja ajast maha jäänud Venemaal oleme ainsana need viimased, kes ajastu suurest avastusest kuulevad! Vaimu elu on ainus tõeline elu meie igapäevane eksistents takistab meil transtsendeeruda Universaalsesse Ideesse, kus me saame üheks Absoluudiga. Saad aru? TATJANA: (lootusetult) Räägi mulle seda saksa keeles. MIHHAIL: See abielu ei saa toimuda. Me peame Ljubovi päästma. Anduda kellelegi ilma armastuseta on patt oma siseelu vastu. Ma selgitan seda kõike isale. Materiaalse eksistentsi väline maailm on üksnes illusioon. (Tatjanat ja Mihhaili kutsutakse eemalt. Tatjana viskub Mihhailile kaela,
Paljud hülgasid Vedade autoriteedi (ja pole seega hinduistid) Akasa tühi ruum, mis on maailma loonud. Upanisali puhul õpilased: ,,Mis on absoluut?" Õpetaja võib vastata vaikusega, mis näitab, et sellest ei saa kõnelda, seda saab vaid tunnetada. Teine võimalus on kirjeldada kõike seda, mida absoluut ei ole, aga ise pead aru saama, mis ta siis on. Kolmas võimalus: tattvamasi ehk absoluut on kõigis meis a:tman. Moksa ehk vabanemiseni jõudmine ja absoluudiga ühinemine on kõrgeim eesmärk. (Selleni ei aita positiivne karma.) Ahimsa vägivallatuse põhimõte(füüsiline, vaimne ja ka vaid mõttes hinduismi jaoks on need samaväärselt halvad, vahet ei ole) Upanisadide põhimõte ka, et meil on palju elusid. Samsara hingeränne. Alles jäävad samad komponendid, aga tervik pole sama. Karma (sõnast karman) igal teol on tagajärg aatmani ümber koguneb pos ja neg n-ö aura. Algselt nim brahmanismiks hinduismi
annaabi.ee 
