Feodaal-absolutislik Prantsusmaa 17. sajandi II poolel ja 18. sajandil Põllumajandus Vaadeldaval perioodil oli Prantsusmaa Euroopa suuremaid riike. 17. sajandi lõpul elas Prantsusmaa tollases territooriumil 19,3 miljonit inimest, 1786. aastal 26,6 miljonit, kellest 20-21 miljonit olid talupojad. Suure maa erinevad loodusolud tingisid põllunduse ja karjanduse vahekorras, aga ka põllukultuuride osas piirkonniti suuri erinevusi. Umbes kolmandik maast oli mägine, kus peamiseks majandusharuks oli karjakasvatus. Teraviljakasvatuse põhipiirkond oli Prantsusmaa põhjaosa, sealhulgas Pariisi ümbrus. Enamus sellest piirkonnast on madalate mägede ja küngastega ning viljakate jõeorgudega tasandik. Põllundust soodustas suhteliselt ühtlane pehmete talvedega niiske kliima. Põhikultuur oli talinisu, mis võttis enda alla ühe osa kolmeväljasüsteemist. Kohati kasvatati ka rukist. Teisest väljast umbes poolele külvati kaera, mida vajati nii tö...
Prantsuse revolutsiooni jäljed tänases päevas. Pransusmaal algas revulutsioon 1789.a. Prantsusmaal toimus muutus, mille tagajärel tuli absolutislik monarhia, hiljem kehtestati konstitutsiooniline monahria ja hiljem kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Suureks mõjutajaks on riigivalitsemine ja seadusandlus. Kuna pranstlased võtsid vastu 1789.a. Peale muutuste tulekut vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni", mis on meile tänapäevani Euroopas kasutusel. Kaotati seisuste ja tsunftide privileegid ning võrdsustati kõigi seisuste maksustamine. Riigis valitses põhimõte:"Vabadus, võrdsu, vendlus!"
Uusaeg- 17.-19- saj. Prantsuse revolutsioon jagab perioodi kaheks erinevaks- Vana kord (17.-18.saj) 17. saj- absolutism, barokiajastu. 18.saj Prantsuse valgustusfilosoofia, valitsejad muutuvad valgustatuks. 19. saj uusaeg- iseloomulik tööstusühiskonna tekkimine. Iga inimene saab ise karjääri valida.Suurim kultuurialane liikumine- rahvuslik liikumine. Suurem tähendus teadusel. Absolutislik monarhia. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Vanakord- valitseti absolutislikult Dünastiad Prantsusmaal: Bourbonide dünastia- Henry IV Merkantilism- on 15. saj Euroopas tekkinud majandusteaduse suund.Põhiargument- riigile on majanduslikult kasulik võimalikult suur eksport ja min. import. Nantes'i edikt 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV( annab usuvabaduse,
Predestinatsioon - ettemääratus, inimese kui loodu sõltumine jumalast kui loojast. Uusaja iseloomulikud jooned: Majandus · Kapitalistliku majandussüsteemi võit · Erinev areng Lääne- ja Ida-Euroopas · Erinevused põllumajanduses Usuvaimumaailm · Humanism · Rahvuslik liikumine · Valgustus · Uued leiutised Riigivalitsemine · Absolutislik monarhia · Parlamentaarne monarhia · Konstitutsiooniline riigikorraldus Peeter esimese reformid · Sõjaväereform eluaegne sõjaväekohustus nekrutid · Sõjakoolid ohvitseride koolitamiseks · Pandi tööle Uurali rauamaagikaevandused · Riidemanufaktuurid mundri- ja purjeriide tarvis · Uus maksusüsteem pearahamaks · Hingeloendused · Uus valitsemiskorraldus Senat asendas bojaaride duuma
Suur Prantsuse revolutsioon. 18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisuteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised, kaupmehed jt. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse, mis ei meeldinud rahvale
Valgustus. Venemaa 1. Valgustuse tekkimise eeldused. Loodusteaduste edu: avastati uusi seaduspärasusi looduses,deism Tehnika areng Targad inimesed Inglismaa 18.saj kõige demokraatlikum riigikorraldus, Euroopas sõna- ja trükivabadus, vaimne vabadus Üle Euroopa. Usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse. Vaimse vabaduse hindamine,filosoofiline mõtlemine.Mitmesuguste elunähtuste uurimine. Hakati rohkem tähelepanu pöörama mõtlemisele. 2. Valgustusele iseloomulikud jooned. Väärtustati ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enam vaatluste ja katsetega saadud teadmisi. 3. Mille poolest erines valgustusaja inimese maailmapilt keskaja inimese maailmapildist? See oli tunduvalt laienenud tänu teaduse ja tehnika arengule. 4. Miks nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks? Tähtsamaiks vaimseks liikumiseks 18. sajandil sai valgustus periood Euroopa k...
Suur Prantsuse revolutsioon. 18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisuteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised, kaupmehed jt. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse, mis ei meeldinud rahvale
a. Rahvus on rahvas, kellel on ühtne etniline identiteet ehk ühine keel, ajalugu, traditsioonid ja kes määratlevad end rahuvusena. Lääne-Euroopa arusaam oli, et rahvust ühendab territoorium, riik ning rahvus on ülesehitatud kodakontsusele. Poliitilsed tõekspidamised on olulised. Ida-Euroopas arusaam oli, et etniline ja kultuuriline kuuluvus on olulised. Poliitlised tõekspidamised ei ole eriti olulised. b. Rahvusliku liikumise põhjused – Viini kongressil taastati Euroopas absolutislik valitsemiskord, ei arvestatud rahva nõudmistega ja kokkukuuluvustundega. Rahva õigus ja sõnavabadust piirati väga, kuid rahvas muutus julgemaks ja rahvuslik liikumine kogus aina rohkem hoogu. Itaalias, Saksamaal, Kreekas, Madalmaades, Hispaanias ja mujal puhkesid meeleavalduse, nõuti rahvale kõrgemat võimutäiust, konstitusiooni, parlamentaarset valitsust, kodanikuõigusi. Austri ja Osmanite impeeriumi rahvas hakkas taotlema võõrvõimust vabanemist
küsimused, juhib ise riiki, valitsuse liikmeid nimetab ja vabastab parlamendi juhatus. Valitsus vaid parlamendi täidesaatva komisjoni rollis.Šveits C) Võimude lahususe süsteem: selge seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu absoluutne eraldatus, vastastikkune tasakaalustatus. Prof Kliimanni liigitus, mille aluseks riigivõimu ja alamate omavaheline suhe: 1) Politseiriik – alamaid kohustati, riik oli õigustatud, nt absolutislik monarhia; 2) Konstitutsiooniline riik – mõlemal poolel nii õigused kui kohustused; 3) Moodne demokraatia – mõlemal poolel nii õigused kui kohustused, kuid tunnustatakse vaid neid õigusakte, mis on sisu osas kooskõlas positiivse õiguse normidega; 4) Õigusriik – põhiprintsiibid õigus, õiglus ja vabadus ja kõiges legaalsuse ja egaalsuse printsiiibi rakendamine. Õigusriik - see on üks põhiseaduse põhiprintsiipidest. Õigusele
Liivimaal maanõunikest, keda süüdistati riigireetmises. Patkuli eest mitmed eeskstijad. Eestkostijad tegelesid Patkuli harimisega, sai väga hea hariduse, Kieli pikoolis õppis Õigusteadust teoloogiat ja ajalugu. Tegemist oli üsna väljakannatamatu inimesega, kes oli kättemaksuhimuline ja sattus tülidesse. Ühe oma eestkostijatega läks isegi duellile. Stockholmis peetakse kohtuprotsess, moodustatud lausa kohtukoosseis selleks, erinev tõlgendus õigustest absolutislik kuningavõim vs rüütelkond Liivimaalt. Kõik töötab Kuninga poolt, Patkul põgeneb Stockholmist, põgeneb Kuramaale. Kätte teda ei saadud, kolme teise mehe osas mõisteti surma nad aga otsust täide ei viidud. Jäid vangi kuni 1697 aastani, siis sureb Karl Xi, uus kuningas otsustab Liivimaalased koju saata. 20 det korraldus et Maapäev enam kokku tulla ei tohi, kui on soov liivimaa aadlikud kokku kutsuda, siis kokku tohivad tulla ainult aadlikud, kes olid pärushärrad. Saaremaa
annaabi.ee 
