Antud töö eesmärgiks on selgitada lihvimise olemust, etappe ja tööohutust ja lisaks ka erinevaid nippe. Lihvimine Metallide mehaanile lõikamise meetodid on: avardamine, freesimine, hambalõikamine, hoonimine, hööveldamine, hõõritsemine, kammlõikamine, keermetamine, käiamine, plankimine, poleerimine, puurimine, saagimine, treimine, soveldamine, superfinis, viilimine ja lihvimine. Lihvimine on materjalide lõiketöötlemine abrasiivlõikeriistaga, mille lõikavateks elementideks on abrasiivmaterjalide terad. Teravate servadega terad on suure kõvaduse (2200-3100 kg/mm2) ja soojuskindlusega. Terad on ühendatud sideainega kindlakujuliseks kehaks, mida kutsutakse abrasiivtööriistaks. Enamikel juhtudel on lihvimine lõplikukuks viimistlusoperatsiooniks, millega saavutatakse suur täpsus ja pinnasiledus, kuid lihvimist kasutatakse ka koorimistöödel (näiteks malmvalandite puhastamiseks. Puitpõranda lihvimine Puitpõrandat lihvitakse mehaaniliselt selleks otstarbeks mõeldud lihvimismasinaga
liimimiseks), täiteainete/armatuuri immutamiseks (paber, riie, puit jt.). Fenoolvaiguga immutatud tekstiile tuntakse nime ,,tekstoliit" järgi, valmistatakse näiteks elektroonikaseadmetes kasutavaid trükiplaate. Fenoolvaigu ja paberi komposiiti tuntakse kui ,,Getinax", kasutatakse isolaatorplaaisolaatorplaatide valmistamiseks (kasutusel elektriseadmetes). Fenoolvaikusid kasutatakse tihti tulenevalt nende väga headest siduvusomadustest erinevate abrasiivmaterjalide tootmiseks (näiteks liivapaber, lihvimiskettad, piduriklotsid). Tuntumaiks fenoolvaikudel baseeruvaks materjaliks on bakeliit, mis töötati välja 1907.a. Belgia keemiku Leo Baekelandi poolt (koosneb fenoolvaigust ja puidupulbrist). Bakeliiti kasutatakse väga mitmesuguste toodete valmistamiseks: on kasutusel elektriseadmetes (näiteks lülitite korpused, autode jagajate rootorid, jagajakaaned), mehaanilistes ülekannetes (hammasrattad, vanemates
maanteel alates libeduse tekkest, lumesaju või tuisu lõpust või sõidujälgede vahelise lumekihi seisundinõuetes lubatud paksuse ületamist, tänava hooldustsükli aega arvestades libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest. 48. Mis jäide Vihma või suure õhuniiskuse mõjul tee pinnale, mille temperatuur on alla 0C, tekkinud tihe jääkiht. 49. Mis on libedusetõrje Teekatte haardeteguri suurendamine teekattele kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamisega, samuti teekatte haardeteguri suurendamine mehaaniliste karestamisega, või sama tehnoloogiaga roobaste ja ebatasasuste likvideerimine; 50. Mis on lumesus Teel paikneva lume iseloomustus kohev lumi, sulalumi, lrts või soola ja lume segu. 51. Mis on lumekihi kriitiline paksus Lumekihi maksimaalne lubatud paksus sõiduteel sõidujälgede vahel lumesaju või tuisu ajal. 52. Mis on lumetõrje
valmistatud detaile. Kasutatavad lihvimiskäiad ja lihvimispingid võimaldavad töödelda nii väliseid kui ka sisemisi silinder-, koonus-, tasa- ja kõverpindu. Vastavalt kasutatavatele lihvimispinkidele jaguneb lihvimine ümarlihvimiseks (väline ja sisemine ümarlihvimine), tasalihvimiseks ja tsentriteta lihvimiseks. Andes lihvimiskäiale ringkiiruse Vk (joonis 5.1.1) ja ettenihke (ettenihe antakse ka toorikule) lõikavad väljaulatuvad abrasiivmaterjalide terad metalli pinnalt õhukese laastu kujul teatava paksusega kihi. Joonis 5.1.1 Lihvimise skeem http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Abrasiivmaterjalid jagunevad kahte rühma - looduslikeks ja kunstlikeks. Laialdasemalt kasutatakse kunstlikke abrasiivmaterjale - elektrokorundi (kristalliline alumiiniumioksiid), karborundi (ränikarbiid) ja boorkarbiidi. Looduslikest abrasiivmaterjalidest on enamlevinud smirgel, korund, teemant jt.
Abrasiiv ehk abrasiiiivmaterjal suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimiel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : · Looduslikud mineraalid - korund, smirgel, kvarts, räni, pimss · Sünteetilised mineraalid ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) 13. Selgita abrasiivmaterjali kõvaduse mõistet, kõvaduse skaala? · Abrasiivmaterjalide kõvadust hinnatakse Mohsi skaala abil. · Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala. · Tinglikult on võetud 0 kõvaduseks talk ja10 kõvaduseks teemant. Ülejäänud mineraalid paiknevad nende vahel põhimõttel, et järjekorras järgmine kriimustab eelmist. · Mohsi skaala: 1. Talk 2. Kips 3. Kaltsiit 4. Fluoriit 5. Apatiit 6. Ortoklass 7. Kvarts 8. Topaas 9
Abrasiiv ehk abrasiiiivmaterjal – suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimiel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : • Looduslikud mineraalid - korund, smirgel, kvarts, räni, pimss • Sünteetilised mineraalid – ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) 13. Selgita abrasiivmaterjali kõvaduse mõistet, kõvaduse skaala? • Abrasiivmaterjalide kõvadust hinnatakse Mohsi skaala abil. • Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala. • Tinglikult on võetud 0 kõvaduseks talk ja10 kõvaduseks teemant. Ülejäänud mineraalid paiknevad nende vahel põhimõttel, et järjekorras järgmine kriimustab eelmist. • Mohsi skaala: 1. Talk 2. Kips 3. Kaltsiit 4. Fluoriit 5. Apatiit 6. Ortoklass 7. Kvarts 8. Topaas 9
enamasti läbipistmatu kristallikobarana. Granaatide tolm on tervisele ohutum kuna ei sisalda teravate servadega osiseid. Korund on looduslik kristalliline Al2O3 , mis üks paremaid abrasiive. Tööstuses kasutatakse tehiskorundi, kuna looduses leiduvad korundid on vääriskivimid ja kallid. Looduslikku abrasiivi korundi saadakse Aafrikast. Smirgel on abrasiivide segu ja sisaldab korundi, kvartsi ja rauaühendeid. Kuna smirgel on vääriskivimitest odavam, siis tööstuses kasutatakse abrasiivmaterjalide valmistamiseks palju smirglit. Teemant, mida looduses leidub on suure kõvadusega. Teemant on väga kallis vääriskivi aga riketega kivimi tükid on tööstuses laialdlast kasutust leidnud. Bort-teemant on kasutusel abrasiivina. Sellega lihvitakse teemante ja ülikõvasid materjale. Tööstuse tarbeks toodetakse bort-teemantit Aafrikas, Austraalias ja ka Venemaal. Tehisabrasiivid Kuna looduslikud abrasiivid on kallid, siis tööstuse tarbeks valmistatakse tehisabrasiive ja
Detailide paksus ühtlustamiseks ehk kalibreerimine Abrasiiv ehk abrasiivmaterjal – suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimisel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : Looduslikud mineraalid – korund, smirgel, kvarts, räni, pimss Sünteetilised mineraalid – räbikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al203) Abrasiivmaterjalide omadusi iseloomustatakse järgmiste näitajatega : Kõvadus Teralisus Tinglikult on võetud 0 kõvaduseks talk ja 10 kõvaduseks teemant. Ülejäänud mineraalid paiknevad nende vahel põhimõttel, et järjekorras järgmine kriimustab eelmist. Mohsi skaala Talk Kips Kaltsiit Fluoriit Teemant Apatiit Ortoklass Kvarts Topaas Abrasiivmaterjalide teralisus
302. Maanteede hooldus jaguneb: suvine ja talvine 303. Rasked ilmaolud- lumesadu üle 10 cm 24 t jooksul, tuisk kestusega üle 6 tunni, jäite tekkimine. 304. Hooldustsükli aeg- ajavahemik, mille jooksul taastatakse nõutud seisunditase. 305. Jäide vihma või suure õhuniiskuse mõjul teepinnale, mille temperatuurtuur on alla 0°C, tekkinud tihe jääkiht 306. Libedustõrje teekatte haardeteguri suurendamine kas mehaanilise karestamisega või kloriidide ja abrasiivmaterjalide puistamisega. 307. Lumestus teel paikneva lume iseloomustus, mis on määratletud lume paksuse ja paigutusega. 308. Lumekihi kriitiline paksus lumekihi maksimaalne lubatud paksus sõiduteel lumesaju või tuisu ajal. 309. Mis on lumetõrje- lume eemaldamine teelt. 310. Ohtlik koht liiklusmärkidega tähistatud tõus või langus kaldega üle 4% (,,järsk lang" ,,järsk tõus"), ohtlikud kurvid, raudteeületuskoht rööpa teljest 50 m ulatuses, teekitsend jm. 311
või sõidujälgede vahelise lumekihi seisundinõuetes lubatud paksuse ületamist, tänava hooldustsükli aega arvestades libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest. 306. Mis jäide Vihma või suure õhuniiskuse mõjul tee pinnale, mille temperatuur on alla 0C, tekkinud tihe jääkiht. 307. Mis on libedusetõrje Teekatte haardeteguri suurendamine teekattele kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamisega, samuti teekatte haardeteguri suurendamine mehaaniliste karestamisega, või sama tehnoloogiaga roobaste ja ebatasasuste likvideerimine; 308. Mis on lumesus Teel paikneva lume iseloomustus kohev lumi, sulalumi, lrts või soola ja lume segu. 309. Mis on lumekihi kriitiline paksus Lumekihi maksimaalne lubatud paksus sõiduteel sõidujälgede vahel lumesaju või tuisu ajal. 310. Mis on lumetõrje
ei sisalda teravate servadega osiseid. Korund on looduslik kristalliline Al2O3 , mis üks paremaid abrasiive. Tööstuses kasutatakse tehiskorundi, kuna looduses leiduvad korundid on vääriskivimid ja kallid. Näiteks rubiin, safiir. Korundi kõvadus Mohsi skaalal on 9. Looduslikku abrasiivi korundi saadakse Aafrikast. Smirgel on abrasiivide segu ja sisaldab korundi, kvartsi ja rauaühendeid. Kuna smirgel on vääriskivimitest odavam, siis tööstuses kasutatakse abrasiivmaterjalide valmistamiseks palju smirglit. Smirgli kõvadus Mohsi skaalal on 7...8. Teemant, mida looduses leidub on suure kõvadusega Mohsi skaalal on 10. Teemant on väga kallis vääriskivi aga riketega kivimi tükid on tööstuses laialdlast kasutust leidnud. Bort-teemant on kasutusel abrasiivina. Sellega lihvitakse teemante ja ülikõvasid materjale. Tööstuse tarbeks toodetakse bort-teemantit Aafrikas, Austraalias ja ka Venemaal. Tehisabrasiivid
ei sisalda teravate servadega osiseid. Korund on looduslik kristalliline Al2O3 , mis üks paremaid abrasiive. Tööstuses kasutatakse tehiskorundi, kuna looduses leiduvad korundid on vääriskivimid ja kallid. Näiteks rubiin, safiir. Korundi kõvadus Mohsi skaalal on 9. Looduslikku abrasiivi korundi saadakse Aafrikast. Smirgel on abrasiivide segu ja sisaldab korundi, kvartsi ja rauaühendeid. Kuna smirgel on vääriskivimitest odavam, siis tööstuses kasutatakse abrasiivmaterjalide valmistamiseks palju smirglit. Smirgli kõvadus Mohsi skaalal on 7...8. Teemant, mida looduses leidub on suure kõvadusega Mohsi skaalal on 10. Teemant on väga kallis vääriskivi aga riketega kivimi tükid on tööstuses laialdlast kasutust leidnud. Bort-teemant on kasutusel abrasiivina. Sellega lihvitakse teemante ja ülikõvasid materjale. Tööstuse tarbeks toodetakse bort-teemantit Aafrikas, Austraalias ja ka Venemaal. Tehisabrasiivid
annaabi.ee 
