Struktuur käia struktuur iseloomustab abrasiivmaterjali terade paiknemise tihedust käias. Põhimõtteliselt koosneb käi kolmest osast: abrasiivi teradest, neid ühendavast sideainest ning terade vahele jäävatest tühemikest ehk pooridest. Käia struktuur tagatakse valmistamise käigus tema komponentide protsentuaalse koosseisu ja tehnoloogilise protsessi valikuga: tekivad kas väiksemad või suuremad poorid. Sõltuvalt sellest, millise osa käia ruumalast moodustab abrasiivmaterjal, jagatakse käiad tiheda, keskmise ja avara struktuuriga käiadeks. Abrasiivmaterjal ja sideaine võivad moodustada vastavalt 40...68% ja 5...25% käia kogumahust. Ülejäänud osa moodustavad poorid, mille maht võib olla 17...55%. 12.Ümarlihvimise moodused: milliseid teate ja nende kasutamise valdkonnad (tsentrite vahel, tsentriteta, siselihvimine jne). Kirjeldage lihvimise protsessi ümarlihvimisel. 13. Tasalihvimise eesmärk. Kirjeldage tasalihvimise mooduseid
Struktuur käia struktuur iseloomustab abrasiivmaterjali terade paiknemise tihedust käias. Põhimõtteliselt koosneb käi kolmest osast: abrasiivi teradest, neid ühendavast sideainest ning terade vahele jäävatest tühemikest ehk pooridest. Käia struktuur tagatakse valmistamise käigus tema komponentide protsentuaalse koosseisu ja tehnoloogilise protsessi valikuga: tekivad kas väiksemad või suuremad poorid. Sõltuvalt sellest, millise osa käia ruumalast moodustab abrasiivmaterjal, jagatakse käiad tiheda, keskmise ja avara struktuuriga käiadeks. Abrasiivmaterjal ja sideaine võivad moodustada vastavalt 40...68% ja 5...25% käia kogumahust. Ülejäänud osa moodustavad poorid, mille maht võib olla 17...55%. 11.Käiades kasutatavad abrasiivid. Milliste materjalide töötlemiseks neid kasutatakse? Elektrokorund ( Al2O3) - punane, valge. Normaalne elektrokorund on pruunika värvusega. Al oksiidi sisaldus 90%. Sitkete materjalide lihvimiseks ( Terased).
eemaldatakse õhuke kiht detaili pinnalt. 11. Miks on vaja puitmaterjalist detaile lihvida? · Eelneva mehhaanilise töötlemise (saagimine, freesimine jne.) jälgede tasandamiseks ehk tasandusllihvimine · Detailide paksuse ühtlustamiseks ehk kalibreerimine · Pinna tasandamiseks kahe viimistlusmaterjali kihi pealekandmise vahel ehk vahelihvimine 8 12. Mis on abrasiivmaterjal? Abrasiiv ehk abrasiiiivmaterjal suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimiel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : · Looduslikud mineraalid - korund, smirgel, kvarts, räni, pimss · Sünteetilised mineraalid ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) 13. Selgita abrasiivmaterjali kõvaduse mõistet, kõvaduse skaala?
eemaldatakse õhuke kiht detaili pinnalt. 11. Miks on vaja puitmaterjalist detaile lihvida? • Eelneva mehhaanilise töötlemise (saagimine, freesimine jne.) jälgede tasandamiseks ehk tasandusllihvimine • Detailide paksuse ühtlustamiseks ehk kalibreerimine • Pinna tasandamiseks kahe viimistlusmaterjali kihi pealekandmise vahel ehk vahelihvimine 8 12. Mis on abrasiivmaterjal? Abrasiiv ehk abrasiiiivmaterjal – suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimiel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : • Looduslikud mineraalid - korund, smirgel, kvarts, räni, pimss • Sünteetilised mineraalid – ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) 13. Selgita abrasiivmaterjali kõvaduse mõistet, kõvaduse skaala?
klaas. Need oranzi värvi lehed sobivad väga hästi käsitsi lihvimiseks. Seda paberit võib kasutada nii okas kui lehtpuidu lihvimiseks ning see on saadaval 40-320 teralisusega. Alumiiniumoksiidkattega lihvpaber Alumiiniumoksiidpaber sobib kõige paremini elektrilistele tööriistadele ning lihvmasinatele ja on üldiselt jämedam 40-320 teralisusega.Osakesed on kõvamad kui kranaadil. Ränikabriidkattega lihvpaber See in kõige kõvem abrasiivmaterjal – peaaegu sama kõva kui teemant. Võite seda kasutada värvide ja lakkide, klaasi jne lihvimiseks.Ränikabriidpaber on kõige kallim, samas hästi painduv. Sobib ideaalselt lakikihtide vahelihvimiseks, müügil 60-500 teralisusega. Vesilihvpaber Veekindlat vesilihvpaberit kasutatakse lisaainet lisades lakkide vahelihvide tegemiseks enne järgmise lakikihi pealekandmist- Seda pakutakse 80-1200-se teralisusega, enamiku viimistluse jaoks sobib 400
Valmistatakse tasakaalustuspabereid kaaluga : 85, 105, 120 g/ 2 Lihvmaterjalid Lihvimine on detaili pinna töötlemine abrasiivsete materjalidega, mille juures eemaldatakse õhuke kiht materjali detaili pinnalt. Lihvimine on vajalik : Eelneva mehhaanilise töötlemise saagimise freesimine jne. Tasandamiseks ehk tasanduslihvimine Detailide paksus ühtlustamiseks ehk kalibreerimine Abrasiiv ehk abrasiivmaterjal – suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimisel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : Looduslikud mineraalid – korund, smirgel, kvarts, räni, pimss Sünteetilised mineraalid – räbikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al203) Abrasiivmaterjalide omadusi iseloomustatakse järgmiste näitajatega : Kõvadus Teralisus
kauem kui klaas. Sobivad hästi käsitsi lihvimiseks ning võib kasutada nii okas- kui lehtpuidu lihvimiseks. Oranžid lehed, teralisus 40-320. Alumiiniumoksiidkattega lihvpaberi sobib elektrilistele tööriistadele ning lihvmasinatele. Teralisus 40-320. Osakesed on tugevamad kui granaadil ning sobib ka metalli ning pahtli lihvimiseks, samuti käsitsi lihvimiseks. Ränikarbiidkattega lihvpaber on kõige kõvem abrasiivmaterjal – peaaegu sama kõva kui teemant ning seda võib kasutada näiteks klaasi, lakkide ja värvide lihvimiseks. Kõige kallim lihvpaber. Ta on hästi painduv ja määrdeaineks on talgipulbrit meenutav tolm. Sobib ideaalselt lakikihtide vahelihvimiseks. Teralisus 60-500. Teised lihvimisvahendid Vesilihvpaber on veekindel ja seda kasutatakse lisaainet lisades lakkidele vahelihvide tegemiseks enne järgmise lakikihi pealekandmist. Teralisus 80-1200, enamiku viimistluste jaoks sobib 400.
(tsingi oksiid, süsinik, tahm) ja värvained. 3. Pindade ettevalmistus laki-ja värvkateteks. a) Mehaanilised võtted. Väikeste pindade korral kasutatakse mehhanisme ja käsitööd. b) Trummeldamine. Detailid koos abrasiivmaterjaliga panna trumlisse ja töödeldakse kuiva (kvartsliiv, teraskuulid, plastkuubikud jms) või märja (soodalahus, väävelhape jms) menetlusega. c) Töötlus kuiva abrasiivmaterjaliga. Abrasiivmaterjal suunatakse töödeldavale pinnale pritsi abil. Kasutatakse silikaatliiva, malmkuule jms. d) Hüdroabrasiivtöötlus. Vesisuspensioon kvartsliivaga, abrasiivsed terad vms. e) Termotöötlus. Gaasileekpuhastus rooste kõrvaldamiseks, kuumutamisel tekkinud oksiidikihi eemaldamine, vana värvi eemaldamine. f) Keemiline puhastus. Pinna töötlus söövitavate happeliste ainetega. g) Fosforiseerimine
Vana värvkatte eemaldamine. Mida kvaliteetsem värvikiht on seda raskem on seda eemaldada, pöörduvad värvid punduvad lahustites ja kergesti eemaldatavad mehaaniliselt, pöördumatute värvide jaoks on mehhaanilised võtted: liivapaber, liivaprits. Värvi saab eemaldada ka kuumutades, külmutades. Saab eemaldada ka keemiliselt, aktiivlahustitega ja ka mehaaniliste võtetega või siis igasuguste värviärastamissegudega Pilet 17 Mis on abrasiivmaterjalid, nende omadused ja rakendamine? abrasiivmaterjal on suure kõvadusega (Üldiselt Mohsi skaalal 7 ja rohkem) teraline kristalne aine (tihti mineraal), mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda. Näiteks viilid ei ole abrasiividega seotud, see töötab samal põhimõttel, mis saag. Lisks kõvadusele on tähtis osakese teravus, keemiline stabiilsus hapete, vee jms vastu ning termiline stabiilsus, sest hõõrdumisel tekib soojus ning teatud materjalid võivad hakata sulama
See pasta annab mati pinna. Keskmised pastad eemaldavad metallikihi paksusega mõni sajandik millimeetrit. Peened pastad annavad pindadele peegelläike. Kroomoksiid on käsitsisovelduseks kõige parem abrassiivmaterjal. Määrdeainete koostis avaldab suurt mõju soveldus ja planki- mise tööjõudlusele. Abrasiivmaterjalidega töötamisel kasutatavad määrdeained. Tabel 2.17 Abrasiivmaterjal Soveldi materjal Määrdeaine Malm Gasoliin, petrooleum, tärpentiin, searasv Pehme teras Hülgerasv, masinaõli Karborund Vask Hülgerasv, tärpentiin, masinaõli
annaabi.ee 
