Abrasiivkulumise,Korrosioonkulumise põhjused · Liikuvate pindade omavaheline hõõrdumine kui kasutatakse saastatud töövedeliklu. · Vedelikuga koos liiguvad abrasiivide osakesed põhjustavad kulumist just suurtel voolamiskiirustel. · Pikad seisakuajad ja mittesobilikud töövedelikud · Niiskus põhjustab roostekihi moodustumist komponentide liugpindadele ja suurendab kulumist.
Sissejuhatus Abrasiiv on suure kõvadusega kristalne aine. Kokkupuutes pehmemate materjalidega toimivad teravate servadega abrasiivosakesed korrapärase kujuta tervikutena, mille mõõtmed võivad ulatuda kümnendikest millimeetritest mikromeetri murdosadeni. See omadus põhjustab abrasiivide tugeva kulutava toime. Abrasiivide kasutamise neli kõige tähtsamat omadust on odavus, kergelt vahetatavus, üli suur töötlustäpsus ja kõike saab töödelda. Looduslikud abrasiivid Korund on mineraal, kristalne alumiiniumoksiid. Korundi iseloomustab suur kõvadus. Läbipaistmatuid korundi kristalle nimetatakse smirgliks. Puhtal kujul on korund värvitu, kuid lisandite tõttu on tal palju erinevaid värvitoone. Korund on hinnatud vääriskivi. Karmiinpunast korundi nimetatakse rubiiniks ja muud
Piiritus, isopropanool jms.) abil.Seejärel tuleb pinnad loputada rohke puhta veega.Värvi, tsemendi, betoonisegude jms. jäägid tuleb klaasi pinnalt eemaldada koheselt enne nende kuivamist. Kui klaasimistöödele järgnevad välis või siseviimistlustöödpeaks klaasipinnad kindlasti kinni katma et klaasi pinnale ei satuks värvi,tsemendi,segude jms jääke kuna neid hiljem puhastades on suur oht etklaasipindadele tekivad kriimud.Väikeste raskestieemalduvate jääkide käsitlemine abrasiivide, terasvilla või ziletiteraabil on mõeldav, kui toimida ülima ettevaatlikkusega, hoides ziletitera klaasipinnasuhtes tasanurga all.Mitte mingil juhul ei tohi teravate või abrasiivsete esemetegaklaasi puhastamist rakendada kogu klaasi pinna suhtes. Klaasil asetsevad informatiivsed kleebised tuleb eemaldada koheselt peale montaazi.Klaas on äärmiselt tundlik keevitus- ja lõikussädemete suhtes. Klaas, mille
Abrasiivid liimitakse riide või paberist alusele spetsiaalsete vaikliimide abil. Lihvriiete ja paberite valmistamisel kasutatakse põhiliselt elektrokorundi, ränikarbiidi, räni ja peenestatud klaasi ning teisi abrasiive. Lihvimisel on oluline protsessist osavõtvate abrasiivterade hulk, kontaktpinna suurusel, teravusel ja erisurvel. Lõikevõimsuse seisukohalt on võrdsete tulemuste korral lõikevõimsus suurem peeneteralise abrasiivi kasutamisel. Abrasiivide teralisuse vähenemisel suureneb lõikeservade teravus ja töödeldavalt materjalilt eemaldunud laast muutub õhemaks. Seetõttu saadakse peeneteralise materjali kasutamisel parem pinna kvaliteet. Abrasiivide haprus põhjustab uute lõikeservade tekkimist. Algselt on abrasiivterakese kontuur siksakiline. Kogu protsess võib lõppeda ka tunduvalt varem kui abrasiivtera murtakse paberi küljest lahti ning tekkinud ava täidetakse tolmu ja vaiguga.
Treimisega võrreldes ühe tera asemel töötab siin sadu väikesi terasid. Terakesed küll kuluvad, kuid nende asemele asuvad kohe uued. Abrasiivtöötlusel tekib palju tolmu ja see tolm sisaldab nii töödeldava materjali kui abrasiivi osakesi. Looduslikust abrasiivist valmistatakse käiasid, luiske. Abrasiivi kasutatakse pulbrina, sellest valmistatakse erineva kujuga käiasid ja luiske ning abrasiivipulbrit liimitakse veel paberile ja riidele. Kõigi abrasiivide tähtsaim omadus on kõvadus. Looduslikud abrasiivid Kvarts(Si02) on üks vanemaid ja odavamaid abrasiive. Kvartsi leidub peaaegu kõikjal liivana ja kivimite koostises. Kvartsi tolm on tervisele kahjulik ja seda sisse hingata ei tohi. Kvartsi kasutatakse nii kuivalt kui märjalt. Märjalt kasutamine on sobilikum kuna siis tekib vähem tolmu. Granaadid on suur rühm ühesuguse struktuuri ja kristallvormiga, erineva koostise ja värvusega mineraale
toughness) on suurem, kui kõige kehvemal alumiiniumil, seega peab olema suurem kui 15MPa*m1/2. Siit järeldub, et meile sobivad on magneesium, alumiinium, titaan ja tsink. Graafikul on ka eelmiselt graafikult sobinud ränikarbiid, alumiiniumnitriid ja amlumiiniumoksiid, need on tehnokeraamilised materjalid kuna nende purunemiskindlus on liiga madal ja ka kõvadus on lõiketöötlemiseks liiga suur,(keraamilisi materjale töödeldakse abrasiivide, söövitamise, elektererosiooni või laserkiirega, mis on väga kallis) võib need materjalid siinkohal välistada. Samuti võib välistada eelnevalt sobinud klaasid, sest need ei näita siin graafikul mitte mingit purunemiskindlust. Seega saab koostada tabeli, kus on meile põhiliselt sobivate materjalide grupid. Materjal Tihedus Purunemiskindlus Kõvadus Hind (Kg/m3) (MPa*m1/2) (HV) (EEK/Kg)
kuju säilimise nõutava ajavahemiku jooksul. Käia kõvaduse valiku reeglid 1) mida suurem on töödeldava materjali kõvadus, seda pehmem peab olema käi, 2) suure käia ja töödeldava detaili kokkupuutepinna korral on soovitav kasutada pehmemat käia, 3) töödeldava materjali halva soojusjuhtivuse korral sobib pehmem käi, 4) profiillihvimiseks sobivad kõvemad käiad, sest nad säilitavad paremini profiili. Ülikõvade abrasiivide, teemandi ja kuubilise boornitriidi korral kasutatakse vaid nelja käia kõvadusastet: J-pehmet, N-keskmine, R-kõva, T-väga kõva. Struktuur käia struktuur iseloomustab abrasiivmaterjali terade paiknemise tihedust käias. Põhimõtteliselt koosneb käi kolmest osast: abrasiivi teradest, neid ühendavast sideainest ning terade vahele jäävatest tühemikest ehk pooridest. Käia struktuur tagatakse valmistamise käigus tema
vähendab jahutusvedeliku kulu ning tagab õige jahutussüsteemi temperatuuri.11 9 6. ABRASIIV JA GRAFIITMATERJALID Liigitus Abrasiive on nii looduslikke kui ka tehislikke. Looduslikud abrasiivid on näiteks kvarts, graniidid, korund, smirgel ja teemant. Tehisabrasiivid on: sünteetiline korund, karborund, tehisteemant ning boornitriit.1 Märgistus Abrasiividele märgitakse peale selle tugevus ning kus ja kuidas seda kasutatakse. Omadused Abrasiivide tähtsaim omadus on kõvadus, mida mõõdetakse Mohsi skaala järgi. Abrasiiv on teraline materjal, seega abrasiivi vastupidavuse määrab tera tugevuse. Tera tugevus sõltub omakorda tera kujust, suurusest ning materjalist.1 Grafiit on süsiniku stabiilseim vorm. Kuumutamisel grafiit reageerib hapnikuga.4 Grafiit on üks tuntumaid pigmente ning seda kasutatakse ka määrdena.1 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.autokutse
Käia kõvaduse valiku reeglid 1) mida suurem on töödeldava materjali kõvadus, seda pehmem peab olema käi, 2) suure käia ja töödeldava detaili kokkupuutepinna korral on soovitav kasutada pehmemat käia, 3) töödeldava materjali halva soojusjuhtivuse korral sobib pehmem käi, 4) profiillihvimiseks sobivad kõvemad käiad, sest nad säilitavad paremini profiili. Ülikõvade abrasiivide, teemandi ja kuubilise boornitriidi korral kasutatakse vaid nelja käia kõvadusastet: J-pehmet, N-keskmine, R-kõva, T-väga kõva. Struktuur käia struktuur iseloomustab abrasiivmaterjali terade paiknemise tihedust käias. Põhimõtteliselt koosneb käi kolmest osast: abrasiivi teradest, neid ühendavast sideainest ning terade vahele jäävatest tühemikest ehk pooridest
struktuuriga. Koosnevad tavaliselt kahest komponendist: poolvedelast põhipolümeerist ja kõvendist. Mitmed kõvenevad kuumutamisel, UV-kiirguse või niiskuse toimel. Annavad kõvemaid ja tugevamaid ühendusi, kuna ruumilised struktuurid on tugevamad kui lineaarsed. Ei lahustu lahustites, kuumutamisel ei muutu voolavaks, sobivad paremini kõvade materjalide liimimiseks. Nt epoksüliimid, fenool-formaldehüüd liimid, polüureteaan liimid. Abrasiivide kasutamise eelised ja puudused (tooge näiteid). Abrasiivmaterjale on vaja, et mehaaniliselt töödelda metalle, klaasi, kivimeid, puitu ja plaste. Treimisega võrreldes töötab ühe tera asemel korraga sadu väikeseid terasid, terakesed küll kuluvad, kui nende asemele asuvad kohe uued. Puudused abrasiivtöötlusel tekib palju tolmu, mis sisaldab nii töödeldava materjali kui abrasiivi osakesi, sissehingatav tolm võib olla ohtlik, nt kvartsi tolm põhjustab sissehingamisel silikoosi.
pragudeks. Lihtsam on lõigata õhemat klaasi. Kui klaasi paksus on üle 4-5mm, on õigem lasta seda teha vilunud klaassepal. Klaasinoaga saab aknaklaasist välja lõigata ka ringikujulisi tükke. Klaasinoa taolise kõvast materjalist teravikuga on võimalik klaasnõude pinnale graveerida kirja ja mustreid. Massiivsete klaasesemete lõikamiseks kasutatase käia või teemantlõikeketast. Siinkohal tuleb arvestada, et abrasiivide korral on kokkupuutepind ja hõõrdumine väga suur, seetõttu peab hoiduma klaasi ülekuumenemise eest lõikekohal, mis viib purunemiseni. Käia või lõikeketta pöörlemiskiirus peab olema võrdlemisi väike ja kui võimalik, tuleb lõigata märjalt - veega niisutades. Käiaga saab klaasnõude, näiteks kristallklaasist vaaside jt kunstipäraste esemete pinnale lõigata mitmesuguseid mustreid. Kuna käiaketas koosneb suheliselt jämedateralisest abrasiivist, saavutatakse
Tähtsaim omadus on kõvadus, mida määratakse tavaliselt teemantpüramiidi abil. Harva kasutatakse kvartsist pehmemaid abrasiive. Samuti on tähtsad osakeste teravus ning kui tugevat survet osutab. Abrasiivsed omadused ehk kui palju tehib mahalihvitud materjali ajaühiku kohta. Oluline on ka keemiline stabiilsus hapete, leeliste, vee ja solventide suhtes ning ka termiline stabiilsus, sest hõõrdumisel võib soojeneda väga kõrge termperatuurini ning materjal võib hakata sulama. Abrasiivide iseloomustab ka mesh ehk võrgusilm, mis näitab auke tolli kohta. Pulbrilisi abrasiive kasutatakse eeskätt metallide ja ehitusmaterjalide pindade puhastamiseks. Saab ka saagida kivimeid, kui niisutada traati abrasiivi poolvedela seguga. Abrasiivide segusid vee, õlide, rasvade või vahadega kasutatakse pindade lihvimisel. Abrasiivliitmaterjalides on abrasiivi teraksed jaotunud ühtlaselt ja nad on maatriksmaterjaliga jäigalt seotud. Nendest tooted on enamasti
Treimisega võrreldes ühe tera asemel töötab siin sadu väikesi terasid. Terakesed küll kuluvad, kuid nende asemele asuvad kohe uued. Abrasiivtöötlusel tekib palju tolmu ja see tolm sisaldab nii töödeldava materjali kui abrasiivi osakesi. Looduslikust abrasiivist valmistatakse käiasid, luiske. Abrasiivi kasutatakse pulbrina, sellest valmistatakse erineva kujuga käiasid ja luiske ning abrasiivipulbrit liimitakse veel paberile ja riidele. Kõigi abrasiivide tähtsaim omadus on kõvadus. Looduslikud abrasiivid Kvarts(Si02) on üks vanemaid ja odavamaid abrasiive. Kvartsi leidub peaaegu kõikjal liivana ja kivimite koostises. Kõvadus Mohsi skaalal on 7. Kvartsi tolm on tervisele kahjulik ja seda sisse hingata ei tohi (põhjustab silikoosi). Kvartsi kasutatakse nii kuivalt kui märjalt. Märjalt kasutamine on sobilikum kuna siis tekib vähem tolmu. Granaadid on suur rühm ühesuguse struktuuri ja kristallvormiga, erineva koostise ja värvusega
Treimisega võrreldes ühe tera asemel töötab siin sadu väikesi terasid. Terakesed küll kuluvad, kuid nende asemele asuvad kohe uued. Abrasiivtöötlusel tekib palju tolmu ja see tolm sisaldab nii töödeldava materjali kui abrasiivi osakesi. Looduslikust abrasiivist valmistatakse käiasid, luiske. Abrasiivi kasutatakse pulbrina, sellest valmistatakse erineva kujuga käiasid ja luiske ning abrasiivipulbrit liimitakse veel paberile ja riidele. Kõigi abrasiivide tähtsaim omadus on kõvadus. Looduslikud abrasiivid Kvarts(Si02) on üks vanemaid ja odavamaid abrasiive. Kvartsi leidub peaaegu kõikjal liivana ja kivimite koostises. Kõvadus Mohsi skaalal on 7. Kvartsi tolm on tervisele kahjulik ja seda sisse hingata ei tohi (põhjustab silikoosi). Kvartsi kasutatakse nii kuivalt kui märjalt. Märjalt kasutamine on sobilikum kuna siis tekib vähem tolmu. Granaadid on suur rühm ühesuguse struktuuri ja kristallvormiga, erineva koostise ja värvusega
tigureduktori ja kaitsesiduri. Sidur hakkab tööle kui moment ületab lubatava kaitstes selliselt töölist. Ketaslihvmasinate jõudlus on väiksem, kuid nad tagavad parema kvaliteedi ja samuti tekkiv vibratsioon on väiksem. Mosaiiklihvmasinad Koosneb korpusest, reduktorist, elektrimootorist, juhtimiskäepidemest ja käiguosast. Pinda lihvitakse kuue kolmnurgakujulise abrasiivkiviga mis kinnitatakse vastavatesse hoidjatesse plaanseibile. Viimased ühendatakse amortisaatoritega(mis tagavad abrasiivide ühtlase kulumise ja masina sujuva töö) traaversi külge. Traaversid käitatakse hammasrattaga mis on ühenduses mootoriga. Selline konstruktsioon annab võimaluse kanda üle pöörlemine erinevas suunas ning tagada masina sirgjooneline liikumine. Lihvimise ajal jahutatakse töötsooni veega. Teemantlihvija Betoonpõranda teemantlihvijat kasutatakse nii pinna ebatasasuste likvideerimiseks kui ka vana katte (epo, polümeer, värv) eemaldamiseks.
annaabi.ee 
