Patau sündroom Patau sündroomi (Patau syndrome, 47, XX, +13 või 47 , XY, +13) ehk D1 trisoomiat kirjeldati esmakordselt 1657. aastal T. Bartholinuse poolt. 1960. aastal haigus taasavastati K.Patau et al. poolt ja sündroomile anti nimi. Esinemissagedus Patau sündroomi sagedus vastsündinutel on 1:5 000-21 000. Nagu teistegi autosomaalsete trisoomiate puhul, tõuseb +13 risk koos ema vanusega. Aborteerunud embrüodel või loodetel leitakse +13 sada korda sagedamini kui elusalt sündinud lastel, seega enamik 13. kromosoomi trisoomiaid hukkub prenataalselt. Tütarlastel esineb sündroomi veidi sagedamini kui poeglastel (suhe 1: 0,87).45% Patau sündroomiga vastsündinutest sureb 1. elukuul, 90% enne poole aastaseks saamist ning vaid alla 5% elab 3 aastani. Ainult 10% elavad üle 1 aasta, olles raske füüsilise,vaimse ja psühhomotoorse alaarenguga. Tekkepõhjus ja tsütogeneetika
keskmine eluiga ~30.a · Debiilsus- saab aru ühiskonnakorralduse põhireeglitest. On võimeline iseseisvalt elama ja oma tegude eest vastutama. Probleemid tekivad keerulisemate olukordade analüüsimisel ja vastavate lahendite leidmisel · Imbetsilsus- ei saa aru ühiskonna põhistruktuurist · Idiootia- vajab regulaarset hooldust · Patau sündroom: 13. kromosoomi trisoomia, esinemissagedus 1:12 000(7 000- 21 000); risk tõuseb ema vanusega, aborteerunud embrüotel ja loodetel leitakse +12 sada korda sagedamini kui elusalt sündinud lastel, 45% sureb esimesel elukuul, 90% enne poole aastaseks saamist, 5% kuni 3 aastaseni. Tunnused: tugev vaimne mahajäämus, kurtus, silma anomaaliad, suulae- ja huulelõhed, lisasõrmed- ja varbad: polüdaktüülia · Edwardi sündroom: 18. kromosoomi trisoomia, sagedus 1:8 000 elusalt sündinutel, sagedamini tüdrukutel, risk tõuseb ema vanusega(enamasti põhjuseks vead meioosi teisel jagunemisel)
vulvovaginiit): pustuloosne vulvovaginiit – tatratera suurused kalkjas-kollased pustulid lõhkevad, balanopostiit, abort. Dif.diagnoos: suu- ja sõrataud, veiste viirusdiarröa/mukooshaigus, paragripp-3, adenoviroos, respiratoorsüntsütiaalnakkus, pastörelloos. Diagnoosimine: elusloomadelt - äiged silmasidekestalt, ninalimaskestalt, tupelimaskestalt, natiivsperma, preputsiaalnõre, vereproovid, piimaproov; hukkunud loomadelt – siseorganid, aborteerunud looted (parenhüümorganid). Viiruse isoleerimine – rakukultuuride nakatamine. Viiruse identifitseerimine – SNR, ELISA, IF, PCR. Antikehade määramine – ELISA, VNR. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – pseudoraabiese viirus (PRV) (sigade herpesviirus-1) -> Sigade herpesviirus-1 infektsioon ehk pseudoraabies ehk Aujeszky haigus ehk ebamarutaud Nakatuvad eeskätt sead
loomade aretusväärtuste määramise rahvusvahelised nõuded ja standardid. INTERBULL on ICARi alamkomitee, kes kehtestab piimaveiste geneetilise hindamise meetodite rahvusvahelised standardid ja korraldab rahvusvahelist hindamist. 36. veiste jõudluskontrolli läbiviimine Kontroll-lüpsid viib läbi jõudlusandmete koguja või sellekohase väljaõppe saanud isik. Kontroll-lüpsi tehakse loomapidaja kõigil lüpsvatel lehmadel ja aborteerunud lüpsvatel mullikatel. Pärast poegimist tehakse esimene kontroll-lüps alates 7. laktatsioonipäevast. Haigete lehmade piimakoguseid ei mõõdeta ja nende piimast proovi ei võeta. Laudalehele tehakse märge "haige". Kontroll-lüpsil määratakse iga lehma piimakogus kilogrammides kümnendiku täpsusega ehk üks koht peale koma (nt 12,1). Piimakoguse määramiseks kasutatakse ICARi poolt heaks kiidetud piimameetrit või elektroonilist
Sigade võõrutusjärgse multisüsteemse sündroomi korral kahjustub lümfoidkude ja tekib immunodefitsiit. Lümfoidkude degenereerub ja asendub histotsüütidest ja makrofaagidest koosneva infiltraadiga. Viirus kumuleerub makrofaagides. Peroraalse nakkuse korral organismi sattunud viirus paljuneb esmalt tonsillides ja kandub verega kolme päevaga üle kogu organismi Kinnitust on leidnud ka viiruse vertikalne levik emalt järglasele. Nii tsirkoviirus-1-te, kui ka 2-te on isoleeritud aborteerunud või vastsündinud. põrsaste südamest ja rinnaõõne vedelikust. Kaasasündinud treemorit põdevatelt põrsastelt isoleeritud viirusega nakatati emiseid oraalselt või subkutaanselt tiinuse viimases kolmandikus. Enamikul sellistel emistel sündinud põrsastel esines kaasasündinud treemor, mis vältas 2 3 nädalat, kuid haiguse kliinilised tunnused olid nõrgemad kui põrsastel, kellelt emiste nakatamiseks viirus isoleeriti. Vastsündinud põrsastel isoleeriti viirus neerudest ja sooltest
K-lüps tehakse karjas üks kord igal kontrollperioodil. Ajavahemik kahe kontrollpäeva vahel võib olla 22-37 päeva ning üks kord kontrollaasta jooksul kuni 65 päeva. K-lüpsi võib läbi viia kolmel meetodil: a) standardkontroll-lüps, b) vahelduv kontroll-lüps, c) lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil. Farmisiseselt erinevaid kontroll-lüpsi meetodeid kasutada ei ole lubatud. . Kontroll-lüpsi tehakse loomapidaja kõigil lüpsvatel lehmadel ja aborteerunud lüpsvatel mullikatel. Pärast poegimist tehakse esimene k.-lüps alates 7. laktatsioonipäevast. Haigete lehmade piimakoguseid ei mõõdeta ja nende piimast proovi ei võeta. Laudalehele tehakse märge "haige". K-lüpsil määratakse iga lehma piimakogus kg. kümnendiku täpsusega ehk üks koht peale koma (nt 12,1). Piimakoguse määramiseks kasutatakse ICARi poolt heaks kiidetud piimameetrit või elektroonilist
K-lüps tehakse karjas üks kord igal kontrollperioodil. Ajavahemik kahe kontrollpäeva vahel võib olla 22-37 päeva ning üks kord kontrollaasta jooksul kuni 65 päeva. K- lüpsi võib läbi viia kolmel meetodil: a) standardkontroll-lüps, b) vahelduv kontroll-lüps, c) lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil. Farmisiseselt erinevaid kontroll-lüpsi meetodeid kasutada ei ole lubatud. . Kontroll-lüpsi tehakse loomapidaja kõigil lüpsvatel lehmadel ja aborteerunud lüpsvatel mullikatel. Pärast poegimist tehakse esimene k.-lüps alates 7. laktatsioonipäevast. Haigete lehmade piimakoguseid ei mõõdeta ja nende piimast proovi ei võeta. Laudalehele tehakse märge "haige". K-lüpsil määratakse iga lehma piimakogus kg. kümnendiku täpsusega ehk üks koht peale koma (nt 12,1). Piimakoguse määramiseks kasutatakse ICARi poolt heaks kiidetud piimameetrit või elektroonilist piimamõõtmisvahendit, mis on JKKs või JKK poolt volitatud isiku
täheldatud. Arvatavasti hukkuvad sellised isendid (sügoodid) kohe pärast viljastumist või varases embrüonaalses staadiumis. Aneuploidsust on kunstlikult tekitatud röntgenikiirgusega ja mõnede keemiliste ainetega. Aneuploidsus loomadel võib olla letaalne või poolletaalne, kuid seda nähtust on koduloomadel vähe uuritud. Seetõttu on vähe teada ka autosoomsete kromosoomide osast fenotüübiliste tunnuste avaldumisel. Kromosoome tuleks eriti uurida aborteerunud loodetel. 29 Autosoomse aneuploidsuse näitena võib tuua inimesel esineva Downi sündroomi (mongoloidne idiotism), mille puhul väike 21. kromosoom esineb kolmekordselt (trisoomia 21). Downi sündroomi iseloomustavad vaimne alaareng, lühike kasv ja kaasasündinud südamehäired. Loomadest on trisoomikuid uuritud ka simpansidel. Trisoomiaga 18. ja 19. kromosoomi suhtes kaasnes veistel alalõualuu puudumine ja vesitõbi.
Ajavahemik kahe kontrollpäeva vahel võib olla 22-37 päeva ning üks kord kontrollaasta jooksul kuni 65 päeva. Kontroll-lüpsi võib läbi viia kolmel meetodil: a) standardkontroll-lüps, b) vahelduv kontroll-lüps, c) lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil. Farmisiseselt erinevaid kontroll-lüpsi meetodeid kasutada ei ole lubatud. Kontroll-lüpsid viib läbi jõudlusandmete koguja või sellekohase väljaõppe saanud isik. Kontroll-lüpsi tehakse loomapidaja kõigil lüpsvatel lehmadel ja aborteerunud lüpsvatel mullikatel. Pärast poegimist tehakse esimene kontroll-lüps alates 7. laktatsioonipäevast. Haigete lehmade piimakoguseid ei mõõdeta ja nende piimast proovi ei võeta. Laudalehele tehakse märge "haige". Kontroll-lüpsil määratakse iga lehma piimakogus kilogrammides kümnendiku täpsusega ehk üks koht peale koma (nt 12,1). Piimakoguse määramiseks kasutatakse ICARi poolt heaks kiidetud piimameetrit või elektroonilist
Jõudlusandmete kogumine Lehma toodangud arvestatakse kontroll-lüpside põhjal. Kontroll-lüpsil määratakse lehma kontrollpäeva toodang ja võetakse piimaproov. Kontroll-lüps tehakse karjas üks kord igal kontrollperioodil kõigil 24 tunni jooksul toimuvatel lüpsikordadel. Ajavahemik kahe kontrollpäeva vahel võib olla 22-37 päeva ning üks kord kontrollaasta jooksul kuni 65 päeva. Kontroll-lüpsi tehakse loomapidaja kõigil lüpsvatel lehmadel ja aborteerunud lüpsvatel mullikatel. Pärast poegimist tehakse esimene kontroll-lüps alates 7. laktatsioonipäevast. Haigete lehmade piimakoguseid ei mõõdeta ja nende piimast proovi ei võeta. Laudalehele tehakse märge"haige". Kontroll-lüpsi läbiviimine toimub kahel meetodil: Standardkontroll-lüps - kontroll-lüps tehakse karjas üks kord igal kontrollperioodil kõigil 24 tunni jooksul toimuvatel lüpsikordadel
annaabi.ee 
