Sõnaraamatus.... /näide, millised andmed on sõnaraamatust leitavad.../ • Puella, ae f – tüdruk - Genitiivi lõpp –ae näitab sõna kuulumist I käändkonda - Tähis f (femininum) näitab, et sõna on naissoost • Discipulus, i m – õpilane - Gen lõpp – i = II käändkond - M (maskulinum) meessoost sõna • carmen, minis n – laul, luuletus - Gen lõpp – is = III käändkond - N (neutrum – kesksoost sõna Abiverb ESSE ´olema´ olevik • MINA OLEN --- SUM • SINA OLED --- ES • TEMA ON --- EST • MEIE OLEME --- SUMUS • TEIE OLETE --- ESTIS • NEMAD ON ---SUNT
toimuvat tegevust. new novel. 2. Sageli korduvat Mary is always nagging. tegevst (eriti määrsõnadega always, continually), mida kõneleja heaks ei kiida. 3. Lähimas tulevikus I am meeting Jim toimuvat tegevust, mis tonight. He is taking me on ette kavatsetud, to the cinema. kokku lepitud. Jaatav vorm moodustatakse abiverbi be oleviku pööretest (am, is, are) ja põhiverbi ing vormist. Küsiva vormi moodustamiseks asetatakse abiverb aluse ette. Eitava vormi moodustamiseks asetatakse not abiverbi ja ing vormi vahele. Jaatav lause Küsiv lause Eitav lause I am working Am I working? I am not working You He/She It We You They The present continuous tähendusi antakse eesti keeles edasi oleviku abil Present simple Present continuous Tom drinks tea every Tom is drinking tea now. day. Katrin always works Mary is always laughing. hard. The train for Tallinn It is leaving at 11 o´clock
suda 'süda', vrd kuraliivi sidm, ja eelneva k palataalseks: uzumi 'küsimine'. Salatsiliivi keeles on samuti mitmeid uuenduslikke grammatilisi vorme, näiteks ma-infinitiivi kaasaütlev vorm, mis eriti 4 sage tegevuse kestvust rõhutavates kordustarindites: kazab kazamak 'kasvab kasvamisega, s.t jõudsalt'. Kaasaütlevat infinitiivi vormi soovitasid keeleuuendajad eesti keeldegi! Salatsiliivi keeles on ka tulevik lb on tuleviku abiverb, samakujuline sõna tähendab samuti liivit ja liivlast: lb lb 'liivlane tuleb'. Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Esimest korda mainiti liivlasi 12. saj. Nestori kroonikas. Teadlaste arvates elas 12. saj. umbes 15 000-28 000 liivlast. Praeguseks on liivlasi vaid veidi üle 200 ja liivi keelt kõneleb veel üksnes mõnikümmend inimest. 5 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.livoniamaritima
universaal: VSO-keeled on alati prepositsioonikeeled Komplekssed implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 5. universaal: kui domineerib SOV ja peasõnale järgneb genitiiv, siis tõenäoliselt ka adjektiiv järgneb oma peasõnale 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Klassifikaatorid sõnaliigina · Substantiiv nimisõna · verb tegusõna · adjektiiv omadussõna · adpositsioon, prepositsioon ja postpositsioon (vahel, sees, ümber) · abiverb pidama, tegema, olema · determinant määratleja (need, mõned, see) · adverb (hästi, kiiresti, õnneks · proadverb adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi) · modaalverb võima, tohtima, saama, pidama, tulema, näima · afiksaalverb ühendverbid (peale käima, üle ajama, juurde lõikama, üles ütlema) · konjunktsioon (ja, või, nagu) · numeraal arvsõnad · partikkel abisõna, muutumatu mittetäistähenduslik sõna, hüüd- ja rõhusõnad
Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Sõnade liigitamise alused. sõnaliigid – substantiiv, verb jne semantilised rollid – agent, patsient, retsipient jne grammatilised suhted (rollid) – subjekt, objekt, predikaat, kaudobjekt jne Substantiiv e nimisõna (noun) Verb e tegusõna Adjektiiv e omadussõna Pronoomen e asesõna (kas ongi sõnaklass?) Adpositsioon: prepositsioon, postpositsioon Abiverb (auxiliary verb) Määratleja (determiner) the, those, some, Adverb (sh proadverb, modaaladverb, afiksaaladverb jne) Konjunktsioon Numeraal e arvsõna Kvantor - määrasõna Partikkel – muutumatud väikesed sõnad (noh) Klassifikaator Verbi ja substantiivi eristust on peetud universaalseks, aga: Gil (2008; Miestamo 2013 kaudu): riauniindoneesia keeles ei ole verbi ja noomeni ega ühegi muu sõnaliigi eristust;
2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal. Ich begrüße Sie herzlich. Ma tervitan teid südamest. Wer sind Sie? Kes te olete? Kui öeldis koosneb kahest osast, siis jääb abiverb 2. kohale ja põhiverb jääb lause lõppu. Lahutatava eesliitega verbidel läheb eesliide lause lõppu.. Ich werde Ihnen alles zeigen. Ma näitan teile kõike. Wann sind Sie angekommen? Millal te saabusite? Sie müssen runtergehen. Te peate alla minema. Sie packen jetzt aus. Te pakite nüüd asjad lahti. "kas" lauses ja käskivas lauses on öeldis 1. kohal. Kommt sie aus Österreich? Kas ta on Austriast?
Jutumärkidesse ei panda ülekantud tähendusega sõnu ja väljendeid. Nt Ostis mustalt turult, soome lauluisa Elias Lönnrot. Jutumärkidesse pannakse kirjeldatav keelend. Nt Verbi ,,olema" selles lauses välja jätta ei saa. Jutumärkidesse ei panda hüüdsõnu. Nt Lõi ukse põmm kinni. Kui ja nagu. Kui sõnale kui või nagu järgnevas lauseosas on öeldis > koma: On hea, kui on olemas stardiraha. Tee nii, nagu soovid. Mõnikord võib liitajavormist puududa abiverb olema: Ta tegi rohkem, kui ette nähtud (= kui oli ette nähtud). Kui sõnale kui või nagu järgnevas lauseosas ei ole öeldist > koma ei panda: Tervik on suurem kui tema osade summa. Mees nagu orkester. Tegusõna käändelised vormid (da-tegevusnimi, v-kesksõna, des-vorm, mine-tuletis) > komaga või komata: Parem puhata(,) kui mängida. Tapeetimine ei ole suurem töö(,) kui kamina ehitamine. Võrdlustarindid, kus võrdlussõna seisab lause algul > komaga või komata: Nagu kõik
Ma ootan ja ootan. Tule aga tule! Laps nuttis ja karjus. Ta läks ja kutsus politsei. (vrd seriaalkonstruktsioon: Ta läks kutsus politsei) 2) sidendid nii... kui, niihästi... kui, mitte niivõrd... kui, ehk (ei rinnasta lauseid) Metall roostetab ehk korrodeerub. Laulja oli ise nii viisi loonud kui sõnad sepitsenud. Pigem koondlause muudel juhtudel, kui seos tihe ja lauseteks jaotamine eraldaks; ühine abiverb. Vrd. Sind on ära kuulatud ja sobivaks loetud. Sind on ära kuulatud ja sind on sobivaks loetud. Ma pidin täna vara tõusma ja sadamasse minema. Pigem rindlause, kui alus hõlpsasti lisatav, nt. Ta helistas, järelikult (ta) tahtis midagi. 42. Mis tegurid mõjutavad sõnajärge? * lauseelementide kokkukuuluvussuhted (moodustajate lahutamatuse ja põhja ning laiendi kõrvuti paiknemise tendents) * grammatilised funktsioonid (lauseelementide kindlad positsioonid, nt V2, G-N)
· eesti keeles: objektivalik sõltub sellest, kas tegevusel on piir või mitte, järelsõnad: ära, läbi (ühendverbi osad) · Eitus (millegi eitamine, maskeeritud, piiratud kasutusega, opositsioon keeles) · eesti keeles: sõna ,,ei", eitav tegusõna vorm, eessõnad: eba-, mitte-, a- · eesti keeles kaotab verbi eitus isiku, saksa keeles mitte (eraldi eitusverb) · inglise keeles eraldi abiverb not · eitus on enamasti enne verbi (lõuna-eesti murdes võib ka vastupidi) · eitust on vähem kui jaatust · Grammatiline kategooria koosneb enamasti markeeritud ja markeerimata liikmetest · arv: ainsus mitmus, kääne: nimetav muud, võrdlus: positiiv muud, aeg: olevik muud, tegumood: aktiiv passiiv, isikuline umbisikuline, kõne: jaatav eitav
k konjuktiiv; pr. k. subjonktiiv (kirjeldustraditsioon on erinev) -subjonktiiv - iseseivates lausetes hüpoteetilisi sündmusi, arvamusi ... etc -potensiaal - väljendab kõneleja arvamust tegevuse toimumise tõenäosuse kohta. (soome keel) -kvotatiiv kirjakeeles : -vat (olevat tulnud); suulises kõnes (ta pidi tulema) modaalsuse väljendusvahendid (arengsuund konrk-st abstraktemaks). klassikaline arengusüsteem on dünaamiline (võime); deontiline (luba), episteemiline (tõenäosus) verb, abiverb, verbist tekkinud afiks verb - (laskma, pidama, saama) saan kala -) saan kala süüa (='saan kala kätte ja söön ära' - 'sain võimaluse kala süüa' - saom öpa laöa sõõa. sest jumalad olid armulised ja saatsid mulle kala)) tegumood: ´väljendab lauseliikmelius ja semantiliste rollide suhet. nt seda, kas lause subjekt on agent või patsient john built the house (aktiiv - subjekt = agent) the house was built by john (passiiv - subjekt = patsient)