Stelle Snaider 10 M SISSEJUHATUS Inimese areng jaguneb kaheks: bioloogiline areng; sotsiaalne areng. BIOLOOGILINE ARENG Bioloogile areng ehk ontogeneetiline ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks: sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks ja sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks arenguperioodiks. SOTSIAALNE ARENG Inimlaps on sündides abitum kui ükski teine loom. Sotsialiseerumise üheks tähtsaks bioloogiliseks põhjuseks on imiku abitus: füüsiline abitus; sõltuvus. Sotsialiseerumise protsess Oma koha määramine sisaldab järgmisi elemente: vajalik informatsioon; võimalus harjutada; tagasiside; sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt. Subkultuurilised erinevused: vanemate tegevusala; soolised erinevused ehk erinev suhtumine poistesse ja tüdrukutesse ootused ja
Van Dyck on teinud umbes 40 portreed Charles I ja 30 portreed tema naisest. 1638 aastal abiellus ta Mary Lord Ruthveni tütrega. 1641 aastal jäi ta Prantsusmaal raskelt haigeks. Ta naases tagasi Inglismaale, kus ta ka suri. Surres jättis kunstnik järele vähe varandust Tehnika Van Dyck on väga peenetundeline meister, kelle pintslitehnika on paiguti kütkestavalt ilus, kuid tema kompositsioonidel puuduvad originaalsus ja dramaatiline jõud, liikuva tegevuse kujutamisel on abitum ning ilmetum. Tema kunsti voorus on õrn värviharmoonia, mille ta omandas veneetslastelt, ta portreekäsitlus võlub oma suursugususe ja psühholoogilise sügavusega; paiguti kaldub ta sentimentaalsusesse. Maalis piibli ja mütoloogilistel teemadel, kasutas sageli vesivärve. Ta pani maalidesse rohkem närvilisust ning teravust ja tugevdas figuuride väljenduslikku jõudu. Mitmed van Dycki ajaloomaalid, mis ta tegi Inglismaal, ei ole säilinud, kuid on
Peamiseks eesmärgiks oli inimese hingeelu avamine keha idealiseerimine jäi tahaplaanile, inimeste kehad on maalitud loomutruult. Seinamaalil polnud Madalmaade kunstis mingit tähtsust, tähelepanu koondub tahvelmaalile, millest suurema osa moodustas esialgu altarimaal. Madalmaade maalijad kasutasid kogu 15.saj jooksul õlivärve, mis võimaldas peenmaalitehnikat. Hieronymus Bosch (1450-1516) Boschi maalidel on inimene kõige inetum, armetum, abitum, loomalik ja irratsionaalne olend, kes on hukkumisele määratud. Seda on näha tema 3-osalisel altarimaalil ,,Lõbude aed"(otsi arvutist pilt) Teema on võetud piiblilegendist. Altari vasakpoolsel osal on kujutatud Eedeni aeda. Maal kujutab langust, väljaajamist Eedeni aiast (pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine) See on üks helgemaid teoseid Boschi loomingus Tagaplaanil on naljakalt maalitud loomad, kui hästi uurida, leidub ka siin Boschile omaseid kummalisi fantaasiasünnitisi.
suplemas" (umbes2-1623,München) ning "Hieronymus"(umbes 1620, Dresden). Täiuslikemate kirikupiltide hulka kuulub ka "Madonna põldpüüga" Peterburi Ermitaazis. Van Dyck on väga peenetundeline meister, kelle pintslitehnika on paiguti kütkestavalt ilus, kuid tema kompositsioonidel puuduvad originaalsus ja dramaatiline jõud, joonistusel selgus ja pregnantsus, liikuva tegevuse kujutamisel on abitum ning ilmetum. Tema kunsti voorusi on õrn värviharmoonia, mille ta omandas veneetslastelt, ta portreekäsitlus võlub oma suursugususe ja psühholoogilise sügavusega; paiguti kaldub ta sealjuures ometi sentimentaalsusesse ja koketsusesse. XVII sajandi esimesel poolel polnud peale van Dycki ükski kunstnik võimeline visandama ülipeene intellektiga, iseteadva, rahuliku, hästikasvatatud inimese kuju, nagu neid esineb tema
kütkestavalt ilus, mahe ja peenetundeline; Rubensiga võrreldes on ta õrnem, närvilisem ja maaliliselt pehmem. Üks tema kunsti voorusi on õrn värviharmoonia, mille ta veneetslastelt omandas, ta portreekäsitlus võlub oma suursugususe ja psühholoogilise sügavusega; paiguti kaldub ta koketsusesse ja sentimentaalsusesse Kuid tema kompositsioonidel puuduvad dramaatiline jõud ja originaalsus, joonistusel selgus ja pregnantsus, liikuva tegevuse kujutamisel on abitum ning ilmetum. Kuna ta ei suutnud omantada oma õpetaja jõulisust. Van Dycki portreedele on ette heidetud kergemeelset, tühist elegantsi, mittemidagiütlevat pilku, võimukandjate ees lipitsemist, loomulikkuse asendamist poosiga. Van Dycki tuntakse siiski peamiselt portretistina, tema lõi uue alaliigi portreemaalis, nn. paraadportree. Paraadportree näitab inimest tähtsa ja võimukana, kel on suursugune poos, toretsev riietus ja aumärgid ning keda ümbritseb luksuslikkus
seejuures laste võimetuse ima käitumist iseseisvalt juhtida, eesmärke püstitada, reegleid järgida. Pidev viibimine eakaaslaste seas, täiskasvanute poolt planeeritud vaba aeg põhjustavad laste üleväsimust, närvilisust, kurnatust. Võimalused vahetevahel üksi olla, oma mõtteid mõelda, on lastekodu seinte vahel praktiliselt olematud. Erinevates vanuseetappides on lapse tundlikkus kasvukeskkonna suhtes erinev. Mida noorem ja abitum on laps, seda enam sõltub ta elutingimustest. Samas on tõdetud, et erinevad arenguküljed ei ole ühtviisi tundlikud lapse elukeskkonna iseärasuste suhtes. M. kistjakovskaja on leidnud,etlastekodulaste motoorne areng kulgeb kiiremini ja edukamalt, kui kodulastel, mis on ühest küljest tingitud avarate ruumide olemasolust, mänguasjade rohkusest, teisalt aga liigse hoolitsuse puudumisest. Psühholoogilise arengu
,,Inimese tundmine". Mõjutused: 1. Darwinilt, kuid ta teeb selle teooria natukene ümber- inimene üritab ennast pidevalt täiustada ja seetõttu on keskkonnaga olevusvõitluses. Inimese mittetäiuslikus (alaväärsus) võib teda stimuleerida võitlema, treenima, kõrgemaid saavutusi saama. Seega ta väidab, et mõõdukas alaväärsus on hädavajalik. Kõigil inimestel on alaväärsuskompleks, sest kõik inimesed on olnud lapsed ja laps on väiksem, abitum, peab alluma täiskasvanule. Ta leiab, et koostöö ja ühtsus võib olla palju tähtsam inimese jaoks kui kokurenti võistlus. 2. Psühhoanalüüs- Tema kuulub ka analüütikute koolkonda. Freudiga oli tal lahkuminekuid ideedes (seksuaalteooria, Oidipuse kompleksi käsitlus). Nende teooriate tõttu toimus Freudi ja Adleri vahel lõplik eraldumine. Psühhoanalüüsist võtab ta omaks ja
See ei pruugi alati tähendada, et psühholoogiline alaväärsus oleks halb ja hukutav, vaid see võib olla just vastupidine: paneb inimese tööle. Inimühiskonnas on oluline koostöö ja ühtsustunne. Seega ta väidab, et alaväärsus võib olla hoopis positiivne, kuid tugev alaväärsustunne on alati negatiivne. See pidurdab arengut, kuid mõõdukas alaväärsus on pigem hädavajalik. Kõigil inimestel on alaväärsuskompleks, sest kõik inimesed on olnud lapsed ja laps on väiksem, abitum, peab alluma täiskasvanule. Seda etappi ei saa keegi elus vahele jätta. Seda alaväärsust on kõik kogenud ja tundnud. Psühhoanalüüs Tema kuulub ka analüütikute koolkonda. Freudiga oli tal lahkuminekuid ideedes (seksuaalteooria, Oidipuse kompleksi käsitlus). Nende teooriate tõttu toimus Freudi ja Adleri vahel lõplik eraldumine. Psühhoanalüüsist võtab ta omaks ja seob oma teooriaga selle põhiidee, et varased lapsepõlvekogemused mõjutavad isiksuse arengut väga tugevalt
· Poiss Victor, 1860 · 1982.aasta juhtum Las Vegasest 6 last vanuses 8 kuud kuni 6 aastat · 1970.aasta juhtum 13-aastane Genie VAATA ROHKEM: www.feralchildren.com 45 6.2.1. Inimese areng · Inimeste erinevus loomadest: instinktide asemel toetume õppimisele · Aju ülesehitus võime õppida · Inimlaps on sündides abitum kui ükski teine loom. Sotsialiseerumise üheks tähtsaks bioloogiliseks põhjuseks on imiku abitus: Füüsiline abitus: teatud sarnasus inimahvi ja imiku vahel Sõltuvus: füüsiline sõltuvus teistest, aju ja närvisüsteemi paralleelne areng toitmise ja hoolitsemise ajal. Eluperioodide erinevatel etappidelt muutuvad inimesed, kellest sõltutakse Inimese areng Emotsionaalsed vajadused: lisaks füüsilistele vajadustele on igal inimolendil ka
annaabi.ee 
