kuskil teisel planeedil täiesti üksi. Seda sellepärast, et vaba inimene on see, kellel on võimalus teha seda mida ta tahab, kuid näiteks inimene, kes paneb suure metsa põlema läheb vangi. Ükski inimene ei saa alati teha seda mida ta tahab, kui ta elab ühiskonnas. Inimesed ei ole üldse vabad, kuna nad peavad tegema tööd, mis ei pruugi neile sugugi meeldida ning maksma makse, mis lähevad erinevateks abirahadeks ja riigiametnike palkadeks. Nad peavad kasutama erinevaid teenuseid, nagu näiteks prügi vedamine, auto kindlustus, pensioni sammas, kodulooma kiibistamine jne. Vaba oli näiteks Robinson Crusoe romaanis ,,Robinson Crusoe", kes elas oma saare peal eraldi kogu maailmast. Tal ei olnud ühtegi kohustust ning sai teha kõike mida tahtis, ilma et keegi oleks teda millegi eest vangi viinud. Kuid samas ta oli nagu looduse vang, kelle vabadust piiras ookeani ja saare suurus.
Selle mudeli märksõnaks võib olla solidaarsus, mis võiks tähendada, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Riik on peamiseks heaolu pakkujaks sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis. Et rahastada haridus ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks, kehtestatakse kõrged maksud. Lisaks majanduslikele vajadustele täidab progresseeruv tulumaks ka teist ülesannet selle abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on kogu poliitika üheks eesmärgiks. Liberaalses heaolumudeliga riikides sotsiaalpoliitika lähtub liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive
* vanurite eest peavad hoolitsema perekonnad või tasulises hooldekodus töötajale lisa kuluks. - Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel (Rootsi, Norra jne.) Märksõnaks solidaarsus, s.t et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolu pakkujaks on riik. Et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetuseks, kehtestatakse kõrged maksud. Selle abil vähendatakse varanduslikke erinevusi Tugevad küljed: * võrdselt saavad toetust, ka need kel on väike sissetulek. *vähendab varanduslikke erinevusi * pensioniikka jõudnu saab rahvapensionit, isegi siis kui ta pole elu jooksul palgatööl käinud. * kõik on valitsuse silmis võrdsed * pakutakse lastetoetust ka nendele, kellel on väike sissetulek Nõrgad küljed:
Riik maksud,et rahastada pakub sotsiaalturva vaid haridus- ja tervishoiu- 4. süsteemi ning teha vaestele ning pensionieas väljamakseid pension- inimestele. · Inimese tööpanus on nideks, abirahadeks ja peamine, mis määrab 4. lastetoetusteks. tema heaolutaseme. · Progresseeruv tulumaks · Seab raskesse olu- · Naine on pigem kodu- korda madalapalgali-
Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Peamiseks heaolu pakkujaks on sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis riik (valitsus). Et rahastada haridus ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks, kehtestatakse kõrged maksud. Soome on sõjajärgsest ülesehitusperioodist saadik järjekindlalt järginud põhjamaise heaoluriigi poliitikat. Üks selle olulisi tunnusjooni on riigi aktiivne hoolitsus kõigi kodanike, ka ülalpeetava elanikkonna laste, vanurite, haigete, töötute, töövõimetute eest. Heaolutervikusse on kuulunud tugev peretoetuste süsteem, millega on soovitud pere kasvades katta suurenevad kulutused
Vanamoodne suhtumine perekonda ja naistesse naises nähakse pigem koduhoidjat kui võrdset konkurenti tööturul. Heaolu eest vastutavad tööandja, töövõtija, pere. - Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel (Rootsi, Norra jne.) Märksõnaks solidaarsus, s.t et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolu pakkujaks on riik. Et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetuseks, kehtestatakse kõrged maksud. Selle abil vähendatakse varanduslikke erinevusi. - Liberaalne heaolumudel (Austraalia, Eesti, Suurbritannia jne). Põhiväärtuseks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades. Inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. 10
ja naistesse. · Nt Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Jaapan SOTSIAALDEMOKRAATLIK HEAOLUMUDEL seostub tänapäeval eeskätt Skandinaaviaga · Mudeli märksõnaks on solidaarsus st et sotsiaalseid hüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest · Keskseks vastutajaks on riik · Et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks, kehtestatakse kõrged maksud · Pensionide ja lastetoetuste puhul on sellele heaolumudelile tunnuslik igaühele tagatud baasosaku olemasolu (nii saab iga laps lastetoetust, ükskõik milline on perekonna majanduslik seis ja iga pensioniikka jõudnu omab õigust rahvapensionile isegi siis, kui ta pole om aelu jooksul palgatööl käinud ega sots.kindlustusse sissemakseid teinud LIBERAALSE HEAOLUMUDELI etaloniks peetakse USA-d.
ilmus 1922-1939 kokku 17 numbrit. Sisuliselt sai sellest esimene ajakirjanduserialane väljaanne Eestis. 1928 asutas EAL erialakirjanduse tarbeks oma raamatukogu. 1925. a keskpaiku loodi Eestis kultuurkapital, et toetada või ülal pidada kunste, kunstilist haridust, rahvaharidust, kehakultuuri, loomeinimesi. EAÜ sekkumise tulemusena loodi eraldi sihtkapital ajakirjanduse toetamiseks selle summad pidid minema ajakirjanduse kutsehariduse edendamiseks, kirjastamiseks, abirahadeks ja auhindadeks, sidemete arendamiseks Eesti ja välismaa ajakirjanike vahel. Kultuurkapitali nõuetega ühingu tegevuse kooskõlastamisel nimetati seni seltsina tegutsenud ühing ümber Eesti Ajakirjanikkude Liiduks. EAL ühines Rahvusvahelise Ajakirjanike Liiduga (mis oli asutatud 1925) 1930. EALil oli mitu erinevat tegevussuunda: 1) Kutsealane - Ajakirjanike kutsetegevus (eetika, haridus, looming jms) 2) Ametiühinguline - Ajakirjanike majanduslikud ja sotsiaalsed olud (töötingimused,
annaabi.ee 
