Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"abipalvele" - 11 õppematerjali

Kreeka-Pärsia sõjad
2
doc

Kreeka-Pärsia sõjad

kujunes teatav ühtekuuluvustunne. Pärsia kuningas Dareios I vallandas 5. sajandi algul eKr umbes 50-aastase Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgu. 5. sajand eKr aga oli ühtlasi Kreeka poliste õitsenguaeg. Esimesed 20 aastat olid pärslased ründavaks pooleks. Dareiose sõjaretk Musta mere põhjaranniku steppides elavate sküütide vastu ebaõnnestus ja seda ära kasutada püüdes alustas Mileetos 500. a eKr ülestõusu Pärsia ülemvõimu vastu. Mileetoslaste abipalvele vastasid ainult Ateena ja Eretria. Pärslased vallutasid Mileetose rünnakuga ja põletasid maatasa. Juba ammu olid pärslased tahtnud alistada ka Kreeka mandriosa rikkaid kaubalinnu. Mileetose toetamist pärslastevastase ülestõusu ajal otsustas Dareios ära kasutada ettekäändena sõjas Kreekaga. Ta saatis kõikidesse polistesse saadikud nõudmisega anda "maad ja vett". See tähendas alistumist. Enamik linnriike kartis Pärsiat ja alistuski, kuid Ateena ja Sparta mitte. Spartalased

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Vabadussõda-Landeswehri sõda
2
doc

Vabadussõda. Landeswehri sõda

jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Eesti väed asusid vastupealetungile ja Vabariigi esimesel aastapäeval ­ 24.veebruaril 1919 ­ võis kindral Laidoner parlamendile ette kanda, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Kuigi Punaarmee sai pidevalt suuri täiendusi, et suutnud ta Eesti vägesid peatada. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Vabadussõjas ei olnud Eesti üksi. Esimesena vastas Eesti abipalvele Suurbritannia, saates 12. detsembril 1918 oma laevastikueskaadri Tallinna. Tänu inglaste abile oli julgestatud Eesti rannik seni, kuni Eesti suutis luua oma laevastiku. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima hulga vabatahtlikke lähetas Soome, 3500 meest. Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist. Väiksemaid üksusi tuli Taanist ja Rootsist.

Ajalugu → Ajalugu
57 allalaadimist
Eesti Vabadussõda
15
ppt

Eesti Vabadussõda

a märtsist maini püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisel 75 000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Kogu Punaarmee pealetung Läände oli ebaõnnestunud ja Nõukogude Venemaa oli kaitsesse surutud. Siin on plakat, millega värvati eestlasi sõtta. Vabadussõjas ei olnud Eesti üksi. Esimesena vastas Eesti abipalvele Suurbritannia, saates 12. detsembril 1918. a oma laevastikueskaadri Tallinna. Tänu inglaste abile oli julgestatud Eesti rannik seni, kuni Eesti suutis luua oma laevastiku. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima hulga vabatahtlikke lähetas Soome, 3500 meest. Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919. a, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist. Väiksemaid

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
Küsimuste vastused-mõisted
4
docx

Küsimuste vastused, mõisted

HANSA LIIT-Läänemer ääres tegutsevate saksa kaupmeeeste vennaskond TSUNFT-käsitööliste ühing HANSAKAUBANDUS- Kaugkaubandust olis raske üksi teha seega tehtigi HANSAKAUBANDUS ehk kambakesi korrladati see ära GILD-suurem organisatsioon mis koosnes tsunftidest Miks õhutas paavst kristlasi rikkuma üht 10 seadusest, mis kkelas tappa? V:Paavst tahtis tagasi saada Jeesus Kristuse haua. Millistel kaalutlustel vastas paavst Urbanus II Bütsantsi keisri Alexios I abipalvele? V: Mille poolest erinesid kaks 1096 a. Lääne-Euroopast lähtunud ristisõdijate väge? V: ?Esimesed väed olid koos ja ühtsed, kuid teine ei olnud ühtne.? Miks võisid Lääne-Eurooopa feodaalide pojad valida ordurüütli elu Pühal Maal? V: ?Rüütli ordus sai korraga olla nii rüütle kui ka munk. Ehk said ka abi ja olid siiski ka usu tegevusega seotud? Nim. kolm 12 saj. Pühal Maal rajatud rüütliordut. V: Templiordu, Johanniitide ordu, Teutooni ordu.

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas
80
pptx

Vaesus ja humanitaarabi tänapäeva maailmas

sellest, et neil oli püsiv töökoht, 1% isegi absoluutses  vaesuses.  Suuremas vaesuses on üksikvanemad ja üksi elavad  inimesed SUHTELISE VAESUSE MÄÄRA  MUUTUS 2000­2010 EESTI HUMANITAARABI VÄLISRIIKIDES  Eesti aitab vastavalt oma võimalustele looduskatastroofide  või relvakonfliktide tõttu kannatanud riikide  elanikke humanitaarabi ehk toimeabi kaudu.  Riikide vahel toimub koostöö: ühe riigi abipalvele vastavad  teised ning saadavad ellujäämiseks hädavajalikku toitu,  riideid, ravimeid või ajutisi eluasemeid, et olukorda  stabiliseerida.  Aastate jooksul on Eesti kõige rohkem humanitaarabi  andnud pärast 2005. aasta tsunamit Indoneesiale ja pärast  maavärinat Pakistanile – mõlema katastroofi puhul saadeti  välja ka Eesti Päästemeeskond.  2008. aastal andis Eesti humanitaarabi kokku 15 riigile, 

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
Kaksteist olümplast
10
doc

Kaksteist olümplast

vihkamist. Kuid kõigele tuleb kord lõpp. Ühel päeval vihastas Uranos oma laste peale, kuna need polnud tema arvates piisavalt aupaklikud. Gaia langes maailma valitseja ette põlvili ja palus, et ta neile andestaks. Kuid Uranose arvates oli lugupidamatus vanemate vastu suurim kuritegu ning ta sulges Titaanid ja Sajakäelised Tartarose piiritusse pimedusse. Gaia ja Uranose vaen ei vaibunud, kuna Gaia ei suutnud abikaasale andestada laste kinnipanemist. Gaia abipalvele vastasainukesena titaan Kronos (Aeg), kes oli kaval ja auahne ning alati soovinud maailma valitsejaks saada. Kronos hiilis magava isa (Uranose) juurde ning kohitses ta, arvates, et saab siis igavesti valitsejaks. Uranos saatis Kronose peale needuse ­ tehku sinu lapsed sulle sedasama, mida sina oled oma isale teinud. Tema verest kargasid välja Gigandid (maokujulised jalgadega hiiglased) ja Erünnosed (fuuriad). Viimased kandsid Viha ja Vaenu ning neist said

Kirjandus → Kirjandus
11 allalaadimist
RAHA AJALUGU EESTIS
13
odt

RAHA AJALUGU EESTIS

oktoobrini 1917 kehtinud ja pärast seda Saksa sõjaväevõimude poolt Eesti- ja Liivimaa jaoks vastuvõetud seadused. Seetõttu jäidki rahandust reguleerima okupatsioonivalitsuse seadused ja määrused, mis kehtestasid Eestis 30. novembril 1918.a. markvääringu. Kuigi Eestis kehtestati markvääring, valitses riigis siiski maksevahenditest suur puudus. Leevendust ja abi otsiti mitmelt poolt Euroopast, kuid veel täiesti tunnustamata riigile ei tahetud abi osutada. Abipalvele reageeris ainult Soome Kansallis-Osake- Pankki juhataja, hilisem Soome president J. K Paasikivi. Ta oli mees, kes nii uskumatu, kui see ka poleks, riskis anda oma pangast lõunanaabritele 10 miljonit marka. Raha toodi sadamasse detsembril 1918.a. tavalisel lastekelgul kartulikotis. 30. novembril 1918 võttis Ajutine Valitsus vastuotsuse kehtestada riigi vääringuks Eesti mark. Esimene valuutareform: 1 mark = 100 penni. Eesti rahandus põhines sel ajal veel Saksa

Majandus → Rahanduse alused
16 allalaadimist
Eesti Vabariik
10
doc

Eesti Vabariik

Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisel 75 000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai nõrgenenud Punaarmee lüüa Leedus, kaotades Vilniuse 23. aprillil ja Lätis, kaotades Riia 22. mail. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Kogu Punaarmee pealetung Läände oli ebaõnnestunud ja Nõukogude Venemaa oli kaitsesse surutud. Vabadussõjas ei olnud Eesti üksi. Esimesena vastas Eesti abipalvele Suurbritannia, saates 12. detsembril 1918. a oma laevastikueskaadri Tallinna. Tänu inglaste abile oli julgestatud Eesti rannik seni, kuni Eesti suutis luua oma laevastiku. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima hulga vabatahtlikke lähetas Soome, 3500 meest. Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919. a, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
49 allalaadimist
AJALUGU II MS 1939-1945
20
docx

AJALUGU II MS 1939-1945

- Lõpptulemusena kukkus konverents läbi Mandzuuria kriis (1931-1932) - Jaapanil oli õigus kaitsta oma sõduritega Lõuna-Mandzuuria raudteed. Samal ajal toimus Hiinas kodusõda (Jaapan sekkus ka sinna). 1931. aastal lavastasid jaapanlased Hiina sõdurite rünnaku raudteele ning kasutasid seda ettekäändena okupeerida kogu Mandzuuria. 1932. aastal kuulutati välja Mandzukuo marionettriik. Hiina abipalvele reageeris Rahvasteliit ning kuulutas Jaapani agressoriks ning nõudis, et Jaapan tagastaks Mandzuuria Hiinale (sõjaliselt ei sekkutud). Selle peale astus Jaapan 1933. aastal Rahvasteliidust välja. Marionettriiki tunnustasid hiljem vaid Jaapani liitlased (Itaalia, Saksamaa). 1935 - Saksamaal üldine sõjaväekohustus 1936 - Hitler andis käsu siseneda nendesse Reinimaa osadesse, mis olid

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt
60
doc

Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt

o kollektiivne julgeolek – otsida rahust ja julgeolekust, mis on ÜRO tegevuse ainus prioriteet. Rahu tagamiseks tuleb haarata võimalikult palju riike (ei pea olema demokraatlikud riigid). Ei tasu samastada kollektiivse kaitsega (erinevalt NATOst). Praegune agressiooni määratlus on pärit aastast 1974. Nt ei ole agressioon siis, kui vägede sisseviimine on tehtud riigi palvel.  grupp seltsimehi – seotud 1968. aasta augusti Tšehhoslovakkia sündmustega (abipalvele, et VLO viiks väed sisse, olid alla kirjutanud „grupp seltsimehi“)  kollektiivse julgeoleku tagamiseks on kahte liiki aktsioone:  rahumeelsed – majanduslikud sanktsioonid; ÜRO kehtestab suhtlemisel mingi riigiga teatud piirangud (neid on erinevaid, täielikust osaliseni). Neid on kehtestatud umbes 10-konna riigi suhtes. Rida Aafrika väikeriike (Libeeria, Etioopia, Somaalia).

Ajalugu → Õiguse kujunemine
44 allalaadimist
Eesti uusim ajalugu 1850-1944
50
docx

Eesti uusim ajalugu 1850-1944

Nõukogude Venemaalt. Peamine riikliku ebastabiilsuse tegur 1920. aastate algul oli kommunismioht. See ei tulenenud mitte kommunistliku ideoloogia ja liikumise mõjukusest Eestis, vaid asjaolust, et väheste kohalike kommunistide seljataga seisis Nõukogude Liit koos Kominterniga, kes finantseeris heldelt oma järgijaid välismaal. Kommunistide sihiks oli relvastatud mässu abil haarata riigivõim ning kohe seejärel pöörduda abipalvega Nõukogude Liidu poole. Abipalvele pidanuks järgnema Punaarmee sissemarss, Eesti inkorporeerimine ja sovetiseerimine. Putšikatse 1. detsembril 1924 lõppes aga läbikukkumisega ning pärast seda kaotas kommunistlik liikumine Eestis igasuguse mõju. Riigikorra kindlustamiseks taasloodi vabatahtlik relvaorganisatsioon Kaitseliit, seadustati vähemusrahvuste kultuurautonoomia. Nõukogude Liitu peeti siiski suurimaks ohuks Eesti iseseisvusele ja tema välispoliitilisi samme jälgiti pingsalt

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun