5. HINGAMISELUNDID Ene Linn, Terje Arula 5.1. Mõisted Apnoe - hingamatus, hingamispaus, hingamise lakkamine. Düspnoe - hingeldus. Tahhüpnoe - hingamissageduse kiirenemine. Bradüpnoe - hingamissageduse aeglustumine. Kussmauli tüüpi hingamine - sage sügav hingamine koos abilihaste kasutamisega, näiteks hüperventilatsioon respiratoorse atsidoosi korral (Wong 2008). Cheyne-Stokesi tüüpi hingamine - periooditi sügav ja tugev, kuid reeglipäraselt mõneks sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine. (Kallas jt 1999, Wong 2008.) 5.2. Hingamiselundkonna objektiivse läbivaatuse metoodika ja hindamine Lapse läbivaatuse teostamisel on alati oluline teha hingamiselundite läbivaatust, sest
· Ollakse valmis seisundi kiireks halvenemiseks: kellega võetakse ühendust ja kust saab lisaabi Hingamispuudulikkuse ilmnemine Hingamine Sagenenud või aeglustunud hingamine on hingamispuudulikkuse tundemärgid. Ebaregulaarselt muutuv hingamissagedus või hingamismaht on ähvardava hingamispuudulikkuse tunnused. Pikenenud väljahingamine räägib samuti hinagamistakistusest. Rindkere liikumise ebasümmeetrilisus võib viidata kopsukontusioonile või õhkrinnale. Hingamise abilihaste kasutamine ning patsiendi subjektiivsed hingamisraskused on ka hingamispuudulikkuse märgid. Auskulteerimisel võib kuulda kiuneid, räginaid, nõrgenenud või ebasümmeetrilise tugevusega hingamiskahinad. Teadvuse tase Rahutus, segasus, väsimus, unisus ja halb koostöö kõnelevad teadvuse taseme häirumisest. Põhjuseks võivad olla arteriaalse vere hapniku partsiaalrõhu langus või süsinikdioksiidi partsiaalrõhu tõus või mõlemad. Vereringe
juba mõne minutiga. Vajadusel tõstetakse rõhk kuni 15 cmH2O-ni. ( Jaanson 2001.) Näidustuseks on hingamisteede obstruktsioon, kopsuturse. Vastunäidustused- patsiendi vähene hingamisjõudlus või kui patsient ei suuda teadvusehäirete tõttu hoida ülemisi hingamisteid avatuna. ( Jaanson 2001.) Õe ülesanded: · Maski hermeetilisuse kontroll · Hapnikuvoolu reguleerimine · Patsiendi hingamissageduse jälgimine · Abilihaste kasutamise jälgimine · Patsiendi enesetunde kontrollimine · Maskialuse nahahoolduse eest hoolitsemine Õendusprobleemid hapnikravi kasutamisel Õde peab olema võimeline kasutama erinevad meetodeid hapniku manustamisel. Õel peavad olema teadmised hapnikravi ohtudest ja patsiendi seisunditest, mille puhul on hapnikravi vajalik. Õe ülesandeks on patsiendi hooldus, õpetamine ja rahustamine. 1. Hingamisteede limaskestade kuivamine
ÄGE LARÜNGIIT EHK AKUUTNE KÕRIPÕLETIK Larüngiit on äge viiruslik kõripõletik, mis on põhjustatud viirusinfektsiooni poolt, harilik haigestumisiga 6 kuud kuni 3 eluaastani. SÜMPTOMID Kerge: Kuiv, kähe, HAUKUV köha Kerge inspiratoorne düspnoe, vaevused suurenevad öösel Keskmise raskusega: Jätkuv kuiv, kähe, haukuv köha Inspiratoorne düspnoe, vilinad lamavas asendis Hingamise abilihaste kasutamine Raske: Jätkuv kuiv, haukuv kõha Inspiratoorne düspnoe, vilinad lamavas asendis Rahutus ja väsimus Teadvuse taseme langus DIAGNOOS Diagnoositakse eespool nimetatud sümptomitel ja objektiivsel leiul RAVI Kerge Ravitakse kodus, vajadusel võib anda deksametasooni 0,6 mg/kg ühekordse annusena suu kaudu Keskmise raskusega
haukuv köha kähe hääl sissehingamisraskus (striidor) võib eelneda nohu ja/või kurguvalu Kõripõletik jagatakse: kerge, keskmine ja raske Kerge kõripõletik: haukuv köha Striidor vahelduv (nutmisel või köhimisel) Laps heas üldseisundis Keskmine kõripõletik haukuv köha kähe hääl püsiv striidor rahulolekus, hingamisel võib kasutada abilihaseid (roidevahemikes on hingamisel näha sissetõmbeid) üldseisund häiritud Raske kõripõletik e. Krupp - tugev striidor hingamise abilihaste kasutamine nahavärvi muutus laps on raskes üldseisundis: rahutu ja väga erutatud või apaatne ja loid. Kuidas aidata kõripõletikuga last? rahusta last palaviku alandamine inhalatsioon (oluline on niiske õhk) õhu vahetus (soojast jahedasse) piisav jook istuv või poolistuv asend Alumiste hingamisteede põletikud Sagedamini haigestuvad lapsed ülemiste hingamisteede põletikesse. Kopsutorupõletik e. bronhiit (bronchitis)I Bronhides on limaskesta turse ja sekreet.
rõngad silmade ümber- kutsu 112 või vii ruttu kannatanu traumapunkti. 19. Missugused on rindkere organite vigastuse tulemused? Rindkere organite vigastuste tunnused • Kliiniline surm, šoki tunnused: • nahk on kahvatu, kaetud külma higiga, • pulss on kiire ja nõrk, • hingamine on sage, • kannatanu on rahutu, võivad tekkida teadvusehäired, • hingamisraskus, hingeldus, abilihaste kasutamine (kaelal nähtav), • õhupuudus, • rahutus, valu, nahk muutub sinakaks, eriti huuled, kõrvanibud ja küünealused (näitab rasket hapnikupuudust). 20. Missugused on kõhuõõne organite vigastuse tunnused? Kõhuõõne organite vigastuste tunnused • Kliiniline surm, šoki tunnused: • nahk on kahvatu, kaetud külma higiga, • pulss on kiire ja nõrk, • hingamine on sage, • kannatanu on rahutu, võivad tekkida teadvusehäired,
Kromosoomide uurimise näidustuseks on vähemalt kolme mikroanomaalia esinemine. Lisaks kasvu- ja/või arenguhäire. Kaasasündinud südamerike kaasneb teiste arenguanomaaliatega või kromosoomihaigustega. Näiteks Downi või Turneri sündroomiga. • Lülisamba rinnaosa küfoskolioosist tingitud rindkere kuju iseärasused. Need võivad põhjustada muutusi südame asendis. • Hingamise abilihaste kasutamine. (Lastehaiguste... 1986, Paves 1993, Tunell 1998, Jokinen 1999, Kantero jt 2005, Saha 2005, Virro 2008, Uibo jt 2010.) 8.3.2. Palpatsiooni metoodika, normoloogia ja patoloogia Südame-vereringe elundkonna läbivaatusel kasutatakse õe poolt palpatsiooni meetodit erinevate kehaosade temperatuuri hindamise eesmärgil ja tursete esinemise sedastamiseks (Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005). Oluline osa on pulsi palpatsioon, selle kirjeldamine ja hindamine
Intubeeritud lapse hingamist jälgitakse pidevalt. Hoolikas palja ilmaga patsiendi jälgimine ja füüsiline läbivaatus on alati esmaseks teabeks patsiendi seisundi hindamisel. See annab ka teavet, kas monitoril kajastuvad näitajad on õiged või võib seal esineda artefakte. Patsiendi naha- ja limaskestade värvus on üheks vere hapnikuga varustatuse näitajaks. Hingamissageduse, rinnakorvi liikumise, hingamise abilihaste kasutamise, ninatiibade puhevuse ja hingamishäälitsuste põhjal saab hinnata lastel esinevaid hingamisraskusi (Gregory 1994). Intubeeritud lapse hingamise hindamisel on oluline arvestada laste vanusest tulenevaid hingamisega seotud iseärasusi näiteks hingamissagedus (vt. tabel 4), tervisest tulenevate põhjustega (näiteks valu) ning muude põhjustega (kas laps magab, on ärkvel jne). Wallis jt
Seejuures on tegemist kaebuste või kirjeldustega, mida teine isik ei saa tajuda (tunda) ega mõõta ja mille tõelisust ei saa seetõttu ka otseselt kontrollida. Näited: külmatunne, närvilisus, valud, iiveldus jne. Näiteks subjektiivseid lauseid „Mul ei jätku õhku hingamiseks“ või „Mul on raske hingata“ tuleks kombineerida objektiivselt saadava informatsiooniga, nagu patsiendi kehahoiak, nahavärvuse muutused, hingamisel abilihaste kasutamine ja patoloogiliste hingamiskahinate olemasolu. Selline eristamine võimaldab võrrelda patsiendi subjektiivseid kaebusi ja objektiivseid andmeid. Patsiendi subjektiivsete ja objektiivsete andmete võrdlus Objektiivsed andmed Subjektiivsed andmed 78-aastane mees, seisab lahtise akna juures „Mul ei jätku õhku hingamiseks“ ettepoole kallutatult ja kätele toetudes Vererõhk 175/90 „Ma ei saa seal istuda“
annaabi.ee 
