moee- islami pühakoda linnaõigus- reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand- feodaalist või vaimulikust maavaldaja raekoda- hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid raad- linnavalitsus hansa liit- Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond tsunft- käsitööliste ühing ristisõda- läne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus, kuulekus) ja pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga patt-halb, Jumalale mittemeelepärane tegu paradiis- taevariik, kuhu lähevad pärast surma head kristlased põrgu- kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused ja paganad. Pühakud- eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid reliikviad- pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati
Hospitalivendade ordu ehk Johanniitide ordu Inger Kangur Mis oli vaimulik rüütliordu? · Vaimulik rüütliordu oli rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele ja levitamisele relvaga või muule vagale tegevusele. Johanniitide ordu · Kujunes välja 1070. a. paiku Jeruusalemmas Amalfi (Itaalia) kaupmeeste asutatud palverändurite majast. · Palverändurite maja - hospidali - pidasid mungad, keda kutsuti kas hospitaliidideks või nende kaitsepühaku, VII saj. elanud Aleksandria patriarhi Püha Johannese järgi, johanniitideks.
Oli katoliiklane, valitses 1553 58. Vihkas anglikaani kirikut. Korraldas ketserite (anglikaanlased) põletamisi sellest nimi Verine. Thomas Cranmer (1489 1556) 1556. a. Mary Tudor lasi ära põletada Thomas Cranmeri, kelle kätel oli surnud Henry VIII. Thomas Cranmer oli üks väheseid mehi, keda Henry usaldas. 1549 kirjutab Inglise anglikaani kiriku põhikirja "The Book of Common Prair". Olulisemad komponendid: missa armulaud tsölibaat (abielutus) Ristiusk, kristlus tekkis 1. saj. Rooma orjade hulgas. skisma usulõhe 1054: 1. Ladina katoliku kirik, Rooma paavst 2. Kreeka katoliku kirik, Konstantinoopoli patriarh. Ortodoksi kirik kr. k. õigeusklik. Siia kuulub ka vene õigeusk. Isa, Poeg, Püha Vaim. Isa jänes, Poeg kala, Püha Vaim tuvi. Probleem kust Püha Vaim lähtub? Ladina katoliku Püha Vaim pärineb nii isast kui pojast. Kreeka katoliku Püha Vaim lähtub Isast.
elada. Perekonnad ei saanud viibida koos ja vanemad kasvatada oma lapsi. Kui laps sündis otsustati kas laps on tugev või nõrk. Nõrgad lapsed heideti kuristikku ja tugevad anti vanematele tagasi. 7.aastaselt pidid poisid alustama sõjaliste treeningutega. Need sisasaldasid palju katsumusi ja vägivalda. 20-ne aastaselt said nad sõjameesteks. 30-ne aastaselt olid nad täieõiguslikud kodanikud. Nad said pärast seda soetada endale maatükki jms ning pidid hakkama peret looma, sest abielutus oli spartas häbiväärne. Veel tooks ma negatiivseks pooleks orjade rohkust ( 2/3 rahvast ) ja spartiaatide suhtumist neisse. Spartalased ise kehalisi töid ei teinud kuna pidasid seda alandavaks. Kõik maaharimised jms tööd tegid nende eest ära orjad ehk heloodid. Heloodidesse suhtuti väga julmalt. Sõjaliste treeningute juures lasti noortel neid isegi peksta, et panna neid harjuma vägivallaga ja treenida neis julmust
Eestis keskajal alloode ei tekkinud, rakendati üksnes vasall-lääniõigust. * 1420 tekkis Liivimaa maapäev, mis koordineeris Liivimaa feodaalriikide tegevust. * Maaisanda läänistamata valdust nimetati domeeniks, see jagunes ametkondadeks, ordualal olid ordumõisad. Need jagunesid vakusteks ja need omakorda küladeks. * Eestis tegutsesid Mõõgavendade Ordu, Saksa Ordu ja Liivi Ordu Vaimulik rüütliordu oli rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus ) ning pühendusid kiriku ja usu kaitsmisele. Ordus samuti feodaalsed suhted. Kõrgmeister (Saksa Ordu pealik), ordumeister (Liivi Ordu pealik) ja sõjalise juhina maamarssal (valitud eluaegselt ametisse). Ordu seisused: Rüütelvennad Preestervennad Poolvennad Ordumeister kuulus samuti feodaalide hulka, kes võis maid läänistada. Et ordu sõjalise põhijõu moodustasid rüütelvennad, ei olnud selleks suurt vajadust.
Pühal Maal rajatud rüütliordut. V: Templiordu, Johanniitide ordu, Teutooni ordu. Millise teekonna läbisid ristisõdijad Pühale Maale minnes? V:Liiguti läbi Kreeka Ungari ja Bulgaaria. RISTISÕDA-lääne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu VAIMULIK RÜÜTLIORDU-rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus,kuulekus) ja pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga. 1096. a-Urbanus II pidas kõne, mis käskis lõpetada omavahelised tülid ja pöörata oma mõõgad Jumala vastaste vastu Millised uued ideed seoses ristisõdadega kerkisid pävakorrale teise ristisõja eel? Kas ristisõdijad piir- Dusid vaid Püha Maaga? V:
keskosas ning õigeusu (kreekakatoliku) kirik Bütsantsis ja Venemaal. Katoliku kirik Õigeusu kirik Rooma paavst Kirikupea Konstantinoopoli patriarh Tegevuses suhteliselt Sõltuvus riigist Sõltus Bütsantsi keisrist sõltumatu või iseseisev Ladina keel Kirikukeel Kreeka ja kirikuslaavi keel Abielutus (tsölibaat) Nõuded preestrile Võisid abielluda enne preestriks pühitsemist Püha Vaim lähtub Isast ja Õpetuslikud eripärad Püha Vaim lähtub Isast Pojast Ilmalikud said ainult Armulaua sakrament Kõik said hapendatud hapendamata leiba leiba ja armulauaveini
Teutooni e Saksa ordu.
11) Mille poolest erinesid vaimulikud rüütliordud vaimulikest mungaordudest? Tooge kaks näidet.
Rüütliordud püüdsid ristiusku levitada relva abil, mungaordud aga jutluste ja ümberveenmise teel.
Olid ühtaegu nii mungad kui rüütlid ja ei elanud kloostrites.
12) Mille poolest sarnanesid vaimulikud rüütliordud vaimulikele mungaordudele? Tooge kaks näidet.
Mõlemad pidid andma mungatõotuse(vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematel)
Mõlemad tegutsesid kristluse nimel
Mõlemad allusid Paavstile.
13) Seletage mõisted:
· Kirik (
Kuulutas end kirikupeaks. Reformatsiooniga ja anglikaani kiriku loomisega süvendas Henry VIII Inglise absolutismi. Hans Holbein noorem. Maalis. 44. Thomas Cranmer (1489 1556) 1556. a. Mary Tudor lasi ära põletada Thomas Cranmeri, kelle kätel oli surnud Henry VIII. Thomas Cranmer oli üks väheseid mehi, keda Henry usaldas. Peapiiskop. 1549 kirjutab Inglise anglikaani kiriku põhikirja "The Book of Common Prair". Olulisemad komponendid: - missa - armulaud - tsölibaat (abielutus) Anglikaani kirik inglise ususuundumus (katolitsism + protestantism). 45. Katariina Aragooniast Maalinud on Michel Sittow. Tallinnast pärit. Catherine of Aragon Katariina Aragooniast. 1485 sünd, 1509 abiellus, 1533 lahutas, 1536 sureb (loomulik surm). Henry ei viitsinud matustele minna. 1527. a. tahab lahutada. Katoliiklus ei luba. Thomas Cromwell lahutame Inglise kiriku Rooma paavstist. Moodustub uus religioon anglikaani kirik. Henry VIII kuulutab ennast kirikupeaks.
· Sõjaväelisuse ja distipliini võrdkuju · Rangete põhimõtetega valitsemine · Kõik riigi kontrolli all Sparta ühiskond · Kodanikkond ehk spartiaadid · Kes vaesustusid perioik · Elanikkond jagunes · Perioigid-lakoonika elanikud · Heloodid-messeenia elanikud,orjastaatuses · Varanduslikult killustunud · Rõhutati võrdsust ja ühtekuuluvust · range kasvatusega patriarhaalne süsteem · poisid alates 7.eluaastast iseseisvad · abielutus ei tulunud kõne alla Sparta valitsemine · riiki juhtisid 2 kuningat · geruusia-vanemate nõukogu(30 liget) Ateena · kesk-kreekas atika maakonna keskus · sadam pireuses · kuulsaim antiikaja linn Aleksandria ja babüloni kõrval · hariduse ja kultuuri keskus · egeuse mere valitseja · kuulsaim paik-keskus Akropol Ateena ühiskond ja valitsemine · kodanikud-täiskasvanud mehed, atika põliselanikud · mittekodanikud-kõik sisserändajad
unioon iseseisvate riikide liit, millel võib olla ühine valitseja urbaniseerumine linnastumine V vaarao Egiptuse valitseja, keda võrdsustati jumalatega vabariik riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament; Roomas kehtestati vabariik a 509 eKr pärast viimase kuninga kukutamist vaimulik rüütliordu rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga vanaaeg ajajärk, mis hõlmab vanade Idamaade, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajalugu, algas kirja tekkimisega ja lõppes Lääne-Rooma riigi lagunemisega vakus talupoegade ja feodaalide kokkusaamised, mis korraldati maksude kogumiseks vald esialgu mõisapiirkond, mis pärisorjuse kaotamisega muutus talurahva seisuslikuks haldusüksuseks, hõlmates üksnes talupoegi ja talumaad
unioon iseseisvate riikide liit, millel võib olla ühine valitseja urbaniseerumine linnastumine V vaarao Egiptuse valitseja, keda võrdsustati jumalatega vabariik riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament; Roomas kehtestati vabariik a 509 eKr pärast viimase kuninga kukutamist vaimulik rüütliordu rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga vanaaeg ajajärk, mis hõlmab vanade Idamaade, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajalugu, algas kirja tekkimisega ja lõppes Lääne-Rooma riigi lagunemisega vakus talupoegade ja feodaalide kokkusaamised, mis korraldati maksude kogumiseks vald esialgu mõisapiirkond, mis pärisorjuse kaotamisega muutus talurahva seisuslikuks haldusüksuseks, hõlmates üksnes talupoegi ja talumaad
unioon iseseisvate riikide liit, millel võib olla ühine valitseja urbaniseerumine linnastumine V vaarao Egiptuse valitseja, keda võrdsustati jumalatega vabariik riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament; Roomas kehtestati vabariik a 509 eKr pärast viimase kuninga kukutamist vaimulik rüütliordu rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga vanaaeg ajajärk, mis hõlmab vanade Idamaade, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajalugu, algas kirja tekkimisega ja lõppes Lääne-Rooma riigi lagunemisega vakus talupoegade ja feodaalide kokkusaamised, mis korraldati maksude kogumiseks vald esialgu mõisapiirkond, mis pärisorjuse kaotamisega muutus talurahva seisuslikuks haldusüksuseks, hõlmates üksnes talupoegi ja talumaad
Kirikus oli ka hääli, kes arvas, et peaks läbi suruma seaduse, et piiskoppide lapsed peaks seadsuse järgi lugema kiriku juurde kuuluvaiks, et nende vara ja staatus kuuluks kiriku kätte. See ei leidnud toetust, sest samal ajal, seoses varaküsimusega, oli tõusnud ka tsölibaadinõudest kinnipidamise küsimus. Kirik kohtas selle poliitika maksma panemisel omaenese ridadest ägedat protesti – Piiblis ei ole ridagi tsölibaadi kohta, väideti ka seda, et apostlite abielutus on väheste väljavalitute pühadus. Reformimeelsed paavstid suutsid ka oma tahtmise läbi suruda – seetõttu ongi seda aega aastatuhande vahetuse järel hakatud nimetama reformpaavstluse ajaks. Tähtsaimana peab peatuma paavst Gregorius VII-l. Tsölibaadinõude kõrval oli probleemiks ka simoonia. Sellega tegelemisega alustati juba enne Gregorius VII-t, et vabastada kirik altkäemaksu nõiaringist, see põhjustas riigi ja kiriku suhtes negatiivseid tagajärgi. Probleem
ametikohtade ostmine ja tsölibaadiküsimus ehk kas vaimulikud peaksid saama abielluda või mitte. Gregorius VII (1073 1085) oli silmapaistvaim reformaator, enne teda ka Aleksander II (1061 1073). Toimus gregoriaanlik kirikureformi ajastu, mis jätkus 12. sajandi esimese pooleni. Gregorius VII kindlad seisukohad olid, et simoonia tuleb keelustada ning vaimulikelt tuleb nõuda abielutut elu. Tsölibaadi vastu vaieldi peamselt kolmel põhjusel vaimulike abielutus ja seksuaalelust eemaldumine pidi muutma vaimuliku rahva seas autoriteetsemaks. Teiseks oli abielutu vaimuliku ülalpidamine odavam, kolmandaks oli see, et abielutu ja vallaline vaimulik oli alati kiriku jaoks saadaval, ta elas kirikule, tema abil sai valitseda. Viimane oli ka asja tuum, miks see kiriku jaoks nii oluline oli. Sellest koorus investituuritüli Saksa-Rooma keisri Heinrich IV-ga. Riik soovis määrata ise
Demokraatia on tegelikult võrdlemisi uus nähtus. Vaid paarsada aastat tagasi – keskaegses maailmas – oli pärilus kogu poliitilise ja majandusliku võimu toimimise alus. Ainult katoliku kirik oli preestri- ja piiskopiametite pärandatavuse ning seega klannistumise vastu kehtestanud tsölibaadi ehk abielukeelu (mis muidugi ei takistanud piiskoppidel oma sohipoegi kõrgetele kohtadele sokutamast). Tsölibaat ehk abielutus oli kiriku majanduslik kaitsemeede, et hoida kirikuvarasid kiriku omandis ja mitte lasta neid preestrite järglastele pärandada, st laiali tassida. Ka tänapäeval peab katoliku preestriks saada sooviv noormees soostuma tsölibaadiga. Ja mõistagi tõmbab preestrikutse rohkem ligi neid mehi, kellele naised ei meeldi. Katoliku kirik, mis ei tunnusta homoseksuaalsust, on sisuliselt selle suurimaid propageerijaid.
annaabi.ee 
