Probleemid ja lahendus Armastuse kõrval on hirm, et teine ei armasta "Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda.„ Indrek on Karini ees suletud ja Karin omakorda liiga egoistlik, et teda mõista Lahendus puudus, kuna ei olnud Mehe ja naise vahelised suhted enam usaldust Tülid, abielurikkumised Kui ta seda Karinile ütles, otsustas Tänapäeval armastatakse raha mitte inimest see raha tagasi anda, näidates sellega, et ta ei taha Indreku raha, Kui Karin tuleb Indrekult raha küsima, siis Indrek keeldub ja põhjustab suure tüli. Indrek vaid armastust ja verd. leidis, kuidas tänapäeval armastatakse raha mitte inimest. Teose seos ja sõnum
rüüsid ning kõrgeid jalatseid-koturne-oma jumala Dionysose järgi. Hiljem rüüsid vooderdati, näitlejate pikkust tõsteti peakattega ja jalatsitaldade paksendamisega. See andis näitlejaile tollastes suurtes vabaõhuteatrites mõjuva väärikuse, mis sobis kujutavate tegelastega. Etentustes käsitleti lugusid pooljumalatest ehk heerostest, kreeklaste ja nendehõimlaste legendaarsetest esivanematest. Heeroste head ja halvad teod, sõjad vaenutsemised, abielud ja abielurikkumised ning nende laste saatus, kes väga sageli kannatasid oma vanemate pattude pärast, on draamatilise pinge allikaks ja loovad aluse konfliktile inimese ja jumala vahel. Konfliktsed poolsed võisid jõuda kas vastatikuse arusaamiseni ja lepituseni Kreeka tragöödia ei pidanud tingimata õnnetult lõppema või leppimatuse ja kaoseni. Kõigi Kreeka näidentite sündmustik oli vaatajaskonnale hästi teada.
juuresoleku mõjul muutus. Poppae Sabina kui asendaja juuresolek pigem kibestas teda veelgi rohkem, kuigi tema seda õnneks pidas. Temast sai julmur. Liiga suur armukadedus on isekus ning tegelikult mitte päris armastus, eriti Poppae Sabina näitel, kes otse kui vikatiga Nero lähedastel päid otsast niita lasi, kahtlusi külvas. Acte oli see, kes tegelikult Nerot õnnelikuks oleks teinud. Octavia armastas Nerot nagu Actegi tõeliselt andestades talle kõik abielurikkumised ning mõeldes rohkem sellele, mis Nerot õnnelikuks teeb. Teine oluline moraal on see, et elu võib olla väga karm, kuid enda õilsamad põhimõtted tuleb säilitada ka kõige hullemais elutormides, sest muidu kaotab inimene iseenda. Rooma tulekahjus kehastunud Acte pärast plahvatanud kibestumus ning viha jumalate vastu muutis Nero oma viha teiste peale välja valavaks julmuriks. Mul õnneks nii dramaatilist näidet oma elust tuua ei ole
altar. Ditürambi lüüriline vorm andis näidenditele poeetilisust ja tingis laulukoori osalemise selles. Kõige tähtsam on aga ,et hümni laienenud teemadering peegeldus ka näidendeis: kui algselt piirdus ditüramb vaid Dionysose austamisega ja tema elu kujutamisega, siis hiljem lisati juurde luhusid pooljumalatest ehks heerostest, kreeklaste ja nende hõimlaste legendaarsetest esivanematest. Heeroste head ja halvad teod, sõjad,vaenutsemised , abielud ja abielurikkumised ning nende laste saatus, kes väga sageli kannatasid oma vanemate pattude pärast, on dramaatilise pinge allikas ja loovad aluse konfliktile inimese ja jumala, hea ja halva, lapse ja vanema ,kohuse ja sellest kõrvalehoidmise vahel. Konfliktsed pooled võisid jõuda kas vastastikuse arusaamise ja lepituseni kreeka tragöödia ei pidanud ilmtingimata õnnetult lõppema - või leppimatuse ja kaoseni. Kõigi kreeka näidendite sündmustik oli publikule hästi teada
Erinevalt väljakutsuvaid küsimusi püstitavatest ning silmaringi laiendavatest Kreeka etendustest, nõudsid Roomlased puhast või isegi toorest meelelahutust, ohtralt naeru ja erutust pakkuvat. I saj. II poolel lööb miim õitsele. Teemist on komöödiaga, mis on kaotatud kõne ja sotsiaalse teravuse. Miimid olid rahva seas väga populaarsed. Nad heitsid nalja keskklassi kodanike üle ning tegid seda ka kuulsate müütidega. Nende tunnusjoonteks olid ebakainus, roppused, abielurikkumised, pool alasti tantsimine, ahnus, akrobaatika ning kõiksugu naljad. Kogu selle toore ning labase teatraalsuse tulemuseks nähti näitlejaid kui alamasse klassi kuuluvaid, samal ajal kui neid Kreekas austati. Rooma impeeriumi lõpuks hakkas tekkima teatud tüüpi miimide etteasteid, kus ainult üks miim mängis kõiki osasid terves etenduses üksi, kandes erinevaid maske, tantsis ning näitles samal ajal kui koor saatis teda teema jutustusega
Ühtlasi hakkas koori osa vähenema ning näitlejate arv ja tähtsus suu renema. Tragöödia omandas kindlad piirjooned. See algas proloogiga (sissejuhatava osaga), millele järgnes koori tulek ja laul. Tegevustik arenes näitleja(te) ja koori dialoogis. Etenduse lõpetas koori lahkumine. Algselt põhines näidendi süzee Dionysose elu kujutamisel ja tema austamisel. Hiljem lisandusid maisemad teemad: heeroste (pooljumalate) teod, sõjad, vaenutsemised, abielurikkumised, laste ja vanemate konfliktid jm. Näidendite sündmustik oli vaatajatele enamasti hästi teada, sest see oli osa üldisest kultuuripärandist. Teatrisse tuldi eelkõige vaatama, kuidas kirjanik teemat tõlgendab ja näitlejad seda esitavad. Erinevalt hilisematest tragöödiatest ei lõppenud antiiktragöödiad tingimata peategelas(t)e surmaga. Suurtel dionüüsiatel esines tavaliselt kolm poeeti, igaüks kandis ette kolm tragöödiat ja ühe lõbusasisulise saatürdraama. Saatü rid olid
Ühtlasi hakkas koori osa vähenema ning näitlejate arv ja tähtsus suurenema. Tragöödia omandas kindlad piirjooned. See algas proloogiga (sissejuhatava osaga), millele järgnes koori tulek ja laul. Tegevustik arenes näitleja(te) ja koori dialoogis. Etenduse lõpetas koori lahkumine. Algselt põhines näidendi süzee Dionysose elu kujutamisel ja tema austamisel. Hiljem lisandusid maisemad teemad: heeroste (pooljumalate) teod, sõjad, vaenutsemised, abielurikkumised, laste ja vanemate konfliktid jm. Näidendite sündmustik oli vaatajatele enamasti hästi teada, sest see oli osa üldisest kultuuripärandist. Teatrisse tuldi eelkõige vaatama, kuidas kirjanik teemat tõlgendab ja näitlejad seda esitavad. Erinevalt hi- lisematest tragöödiatest ei lõppenud antiiktragöödiad tingimata peategelas(t)e surmaga. Suurtel dionüüsiatel esines tavaliselt kolm poeeti, igaüks kandis ette kolm tragöödiat ja ühe lõbusasisulise saatürdraama
Mittetahtliku tapmise puhul olid 3 asüülilinna/pelgulinna, kuhu võis siis varjuda. Siiski piiratakse juba veritasu teostamist (puhta veritasu puhul tahtlust ei arvestatud). · varavastased (varastamine) varastatud vara pidi 4x tagastama, kui aga vara leitaks eelusalt, nt lammas, siis peab 2x. · jumalavastased selle puhul saadeti asüülilinna, võidi ära neeeda või isegi surmata. Abielurikkumine võis olla nii jumalavastane kui ka isikuvastane. Abielurikkumised olid suunatud otseselt mehe vastu, naine ja tema seksuaalsus oli mehe omand. 5.2. Karistus 5.2.1. Karistuse liigid Surmanuhtlus kividega surnuks loopimine, Vigastavad naisel raiuti käsi maha, kui ta tõstis käe oma mehe vastu. Häbistavad - näiteks abielurikkumise puhul aeti naisel häbe paljaks ning sunniti alasti olema avalikkuse ees. Rahalised Ka needus on üks karistuse liik. Ihunuhtlus 40 hoopi, mitte rohkem
annaabi.ee 
